Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Bulgaaria Rahvavabariik
Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Bulgaaria Rahvavabariik on 21 ühist asja (Unioonpeedia): Georgi Dimitrov, Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik, Kollektiviseerimine, Kommunistlik riik, Lääne-Saksamaa, Leonid Brežnev, Marksism-leninism, Mihhail Gorbatšov, Nõukogude Liit, Nikita Hruštšov, Plaanimajandus, Poola Rahvavabariik, Praha kevad, Rumeenia Sotsialistlik Vabariik, Stalinism, Suurbritannia, Tšehhoslovakkia, Ungari ülestõus (1956), Ungari Rahvavabariik, Varssavi Lepingu Organisatsioon, Vastastikuse Majandusabi Nõukogu.
Georgi Dimitrov
Georgi Dimitrov (õieti Georgi Dimitrov Mihajlov, Георги Димитров Михайлов; ka Georgij Mihajlov Dimitrov, Георгий Михайлов Димитров; 18. juuni 1882 – 2. juuli 1949) oli kommunistliku liikumise juhtorgani Kominterni juhtiv tegelane, Bulgaaria poliitik, Bulgaaria Rahvavabariigi peaminister 1946.
Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Georgi Dimitrov · Bulgaaria Rahvavabariik ja Georgi Dimitrov ·
Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik
Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik oli Jugoslaavia liitriik, mis moodustati Teise maailmasõja lõpus 1945.
Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik · Bulgaaria Rahvavabariik ja Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ·
Kollektiviseerimine
Kollektiviseerimine (ka: sundkollektiviseerimine) oli Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse.
Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Kollektiviseerimine · Bulgaaria Rahvavabariik ja Kollektiviseerimine ·
Kommunistlik riik
Kommunistlik riik on kommunistliku partei ainuvõimu all olev riik.
Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Kommunistlik riik · Bulgaaria Rahvavabariik ja Kommunistlik riik ·
Lääne-Saksamaa
Lääne-Saksamaa on nimi, mida kasutati Saksamaa Liitvabariigi (1983. aastani eesti keeles Saksa Föderatiivne Vabariik (lühend Saksa FV)) kohta ajal, kui ta eksisteeris kõrvuti Saksa DV ehk Ida-Saksamaaga.
Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Lääne-Saksamaa · Bulgaaria Rahvavabariik ja Lääne-Saksamaa ·
Leonid Brežnev
Leonid Iljitš Brežnev (vene keeles Леонид Ильич Брежнев Leonid Iljitš Brežnev; ukraina keeles Леонід Ілліч Брежнєв; 19. detsember 1906 Kamjanske, Katerõnoslavi (Jekaterinoslavi) kubermang (tänapäeval Dnipropetrovski oblast), Ukraina, Venemaa keisririik – 10. november 1982 Zaretšje, Moskva oblast, Vene NFSV, NSV Liit) oli Nõukogude Liidu riigitegelane, aastatel 1964–1982 NLKP Keskkomitee peasekretär ning vahemikus 1960–1964 ja 1977–1982 NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees.
Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Leonid Brežnev · Bulgaaria Rahvavabariik ja Leonid Brežnev ·
Marksism-leninism
Marksism-leninism on marksismi haru, mis poliitilise ideoloogiana valitses Nõukogude Liidus kogu selle ajaloo vältel (1917–1991), ehkki võttis sise- ja välispoliitilistel põhjustel erinevaid vorme.
Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Marksism-leninism · Bulgaaria Rahvavabariik ja Marksism-leninism ·
Mihhail Gorbatšov
Mihhail Gorbatšov (vene keeles Михаил Сергеевич Горбачёв Mihhail Sergejevitš Gorbatšov; 2. märts 1931 Privolnoje, Põhja-Kaukaasia krai (praegu Stavropoli krai) NSV Liit – 30. august 2022 Moskva, Venemaa) oli Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik ja ühiskonnategelane, Nõukogude Liidu viimane riigipea.
Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Mihhail Gorbatšov · Bulgaaria Rahvavabariik ja Mihhail Gorbatšov ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Nõukogude Liit · Bulgaaria Rahvavabariik ja Nõukogude Liit ·
Nikita Hruštšov
Moskva, 1959'') Nikita Hruštšov (vene Никита Сергеевич Хрущёв; 15. aprill 1894 Kalinovka, Kurski kubermang – 11. september 1971 Moskva) oli Nõukogude Liidu riigitegelane: kindralleitnant (1943), NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees (1958–1964) ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee (NLKP KK) peasekretär (1953–1964).
Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Nikita Hruštšov · Bulgaaria Rahvavabariik ja Nikita Hruštšov ·
Plaanimajandus
Plaanimajandus, mida mõnikord nimetatakse ka käsumajanduseks, on osa bürokratistlikust ühiskonnakorraldusest ja sotsiaalriigi majandusmudelist, milles valitsus- või parteiametnikud haldavad riigi omandit ja juhivad majandustegevust domineerivast ideoloogilisest kontseptsioonist lähtudes.
Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Plaanimajandus · Bulgaaria Rahvavabariik ja Plaanimajandus ·
Poola Rahvavabariik
Poola Rahvavabariik (poola keeles Polska Rzeczpospolita Ludowa; lühend Poola RV) oli aastatel 1947–1989 riik Kesk-Euroopas, tänapäeva Poola Vabariigi eelkäija.
Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Poola Rahvavabariik · Bulgaaria Rahvavabariik ja Poola Rahvavabariik ·
Praha kevad
Praha kevad (tšehhi keeles Pražské jaro, slovaki keeles Pražská jar) oli liberaliseerimisperiood Tšehhoslovakkias 1968.
Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Praha kevad · Bulgaaria Rahvavabariik ja Praha kevad ·
Rumeenia Sotsialistlik Vabariik
Rumeenia Sotsialistlik Vabariik (rumeenia keeles Republica Socialistă România, RSR; 1947–1965 Rumeenia Rahvavabariik, Republica Populară Romînă, RPR) oli aastatel 1947–1989 eksisteerinud marksistik-leninistlik üheparteiline kommunistlik riik.
Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Rumeenia Sotsialistlik Vabariik · Bulgaaria Rahvavabariik ja Rumeenia Sotsialistlik Vabariik ·
Stalinism
Stalinism on Jossif Stalini loodud poliitika sotsialismi ülesehitamiseks ja kommunistliku ühiskonna väljaarendamiseks.
Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Stalinism · Bulgaaria Rahvavabariik ja Stalinism ·
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Suurbritannia · Bulgaaria Rahvavabariik ja Suurbritannia ·
Tšehhoslovakkia
Tšehhoslovakkia (tšehhi ja slovaki keeles Československo; samuti Česko-Slovensko, Tšehho-Slovakkia 1918–1920, 1938–1939, 1990–1992) oli riik Euroopas aastail 1918–1939 ja 1945–1992.
Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Tšehhoslovakkia · Bulgaaria Rahvavabariik ja Tšehhoslovakkia ·
Ungari ülestõus (1956)
Ungari ülestõus ehk Ungari vastuhakk ehk Ungari revolutsioon (ungari keeles 1956-os forradalom ehk 1956-os felkelés) oli rahvuslik spontaanne vastuhakk kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi nõukogudemeelsele poliitikale. Ülestõus kestis 1956. aasta 23. oktoobrist 10. novembrini. Ülestõus algas üliõpilaste meeleavaldusega, milles osalejad marssisid läbi Budapesti südame parlamendihoone juurde. See köitis tuhandete inimeste tähelepanu. Üliõpilasdelegatsioon, mis sisenes raadiomajja, et levitada oma nõudmisi, peeti kinni. Kui väljas viibinud demonstrandid nõudsid delegatsiooni vabastamist, avas riiklik julgeolekupolitsei (Államvédelmi Hatóság ehk ÁVH) nende pihta tule. Uudis intsidendist levis kiiresti ning põhjustas pealinnas rahutusi ja vägivalda. Ülestõus levis kiiresti üle riigi ja viis valitsuse langemiseni. Tuhanded inimesed organiseerusid relvarühmitustesse ja asusid võitlusse ÁVH ja Nõukogude vägede vastu. Paljud nõukogudemeelsed kommunistid ja ÁVH liikmed hukati või vangistati, samas kui endised vangid vabastati. Ajutised nõukogud võtsid Ungari Töörahva Parteilt üle kontrolli munitsipaalasutuste üle ning nõudsid poliitilisi muutusi. Uus valitsus saatis formaalselt laiali ÁVH, väljendas kavatsust lahkuda Varssavi Paktist ja lubas taastada vabad valimised. 1956. aasta oktoobri lõpuks vaibus ägedam võitlus ja olukord riigis hakkas normaliseeruma. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Presiidium oli valmis alustama läbirääkimisi Nõukogude vägede väljaviimise osas. Ühel hetkel muutis see aga meelt ja asus revolutsiooni lämmatama. 4. novembril 1956 tungisid Nõukogude Liidu relvajõud Budapesti ja teistesse riigi piirkondadesse. Ungarlaste vastupanu kestis 10. novembrini. Konfliktis hukkus üle 2500 ungarlase ja 700 Nõukogude sõjaväelase. Riigist põgenes 200 000 ungarlast. Ülestõusule järgnesid massilised arreteerimised ja tagakiusamine. 1957. aasta jaanuariks oli Nõukogude Liidu abiga ametisse seatud Ungari uus valitsus keelustanud kõik opositsiooniliikumised. Taoline käitumine suurendas NSV Liidu mõjuvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas, kuid tekitas võõristust paljude Lääne marksistide hulgas. Debatid 1956. aasta Ungari ülestõusu üle olid Ungaris keelatud üle 30 aasta, kuid pärast 1980. aastate 'sula' on ungarlaste vastuhakk olnud olulisel kohal nii akadeemilises uurimistöös kui ka avalikus arutelus. Pärast kommunistliku Ungari kokkuvarisemist 1989. aastal kuulutati 23. oktoober rahvuspühaks.
Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Ungari ülestõus (1956) · Bulgaaria Rahvavabariik ja Ungari ülestõus (1956) ·
Ungari Rahvavabariik
Ungari Rahvavabariik (ungari keeles Magyar Népköztársaság; lühend Ungari RV) oli sotsialistlik riik, mis eksisteeris 20.
Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Ungari Rahvavabariik · Bulgaaria Rahvavabariik ja Ungari Rahvavabariik ·
Varssavi Lepingu Organisatsioon
Logo Varssavi Lepingu Organisatsioon. ''Rahu ja sotsialismi liit'' Varssavi Lepingu Organisatsioon (lühend VLO) ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon 20. sajandil.
Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Varssavi Lepingu Organisatsioon · Bulgaaria Rahvavabariik ja Varssavi Lepingu Organisatsioon ·
Vastastikuse Majandusabi Nõukogu
Organisatsiooni lipp Liikmesriigid november 1986 seisuga. Tumepunasega on tähistatud liikmed, helepunasega assotsieerunud liikmed, violetsega mitteosalevad assotsieerunud liikmed ning kollasega vaatlejariigid Vastastikuse Majandusabi Nõukogu täidesaatva komitee istung Endine Vastastikuse Majandusabi Nõukogu peakorteri maja Moskvas Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, lühend VMN (vene keeles Совет экономической взаимопомощи, СЭВ sovjet ekonomitšeskoi vzaimopomoštši, SEV; inglise keeles Council for Mutual Economic Assistance, CMEA, ka COMECON), oli 1949–1991 tegutsenud sotsialismimaade valitsustevaheline majandusalane organisatsioon peakorteriga Moskvas. Kujutas endast NSV Liidu kontrolli all olnud institutsiooni, mis pidi tagama sotsialistliku orientatsiooniga riikide majanduse orienteerimise Nõukogude Liidu vajaduste rahuldamiseks.
Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Vastastikuse Majandusabi Nõukogu · Bulgaaria Rahvavabariik ja Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Bulgaaria Rahvavabariik ühist
- Millised on sarnasused Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Bulgaaria Rahvavabariik
Võrdlus Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Bulgaaria Rahvavabariik
Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik on 115 suhted, samas Bulgaaria Rahvavabariik 88. Kuna neil ühist 21, Jaccard indeks on 10.34% = 21 / (115 + 88).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Bulgaaria Rahvavabariik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
