Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Albrecht von Hohenzollern ja Magnus
Albrecht von Hohenzollern ja Magnus on 21 ühist asja (Unioonpeedia): Albrecht Achilles, Christoph von Mecklenburg, Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser), Frederik I, Gotthard Kettler, Hohenzollernid, Johann Albrecht I, Kaliningrad, Klaipėda, Koadjuutorivaenus, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa maapäev, Liivimaa ordu, Moskva suurvürstiriik, Poola kuningas, Preisimaa, Preisimaa hertsog, Taani kuningas, Wilhelm von Hohenzollern, Zygmunt II August.
Albrecht Achilles
St. Gumbertus (1484) Albrecht III (9. november 1414 – 11. märts 1486) oli Brandenburgi kuurvürst 1471.
Albrecht Achilles ja Albrecht von Hohenzollern · Albrecht Achilles ja Magnus ·
Christoph von Mecklenburg
Christoph von Mecklenburgi ja tema abikaasa Elisabethi haud Schwerini toomkirikus. Christoph von Mecklenburg (30. juuli 1537 Augsburg – 4. märts 1592 Tempzini klooster) oli Mecklenburgi hertsogi Johann Albrecht I vend, Riia peapiiskopi Wilhelmi koadjuutor ja Ratzeburgi piiskopkonna administraator.
Albrecht von Hohenzollern ja Christoph von Mecklenburg · Christoph von Mecklenburg ja Magnus ·
Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)
Ferdinand I (10. märts 1503 – 27. juuli 1564) oli Saksa-Rooma keiser 1556–1564, Austria ertshertsog 1521–1564, Saksa kuningas 1531–1564 ning Böömi ja Ungari kuningas 1526–1564.
Albrecht von Hohenzollern ja Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) · Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) ja Magnus ·
Frederik I
Frederik I Frederik I (7. oktoober 1471 Haderslevhus – 10. aprill 1533 Gottorp) oli Taani ja Norra kuningas aastatel 1523–1533.
Albrecht von Hohenzollern ja Frederik I · Frederik I ja Magnus ·
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Albrecht von Hohenzollern ja Gotthard Kettler · Gotthard Kettler ja Magnus ·
Hohenzollernid
Hohenzollernite vapp Preisi kuningas ja Saksa keiser Wilhelm II 1890. aastatel Hohenzollernid on dünastia, mis valitses.
Albrecht von Hohenzollern ja Hohenzollernid · Hohenzollernid ja Magnus ·
Johann Albrecht I
Johann Albrecht I Johann Albrecht I (ka Hans Albrecht; 23. detsember 1525 Güstrow – 12. veebruar 1576 Schwerin) oli Mecklenburgi hertsog aastatel 1547–1576.
Albrecht von Hohenzollern ja Johann Albrecht I · Johann Albrecht I ja Magnus ·
Kaliningrad
Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.
Albrecht von Hohenzollern ja Kaliningrad · Kaliningrad ja Magnus ·
Klaipėda
Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.
Albrecht von Hohenzollern ja Klaipėda · Klaipėda ja Magnus ·
Koadjuutorivaenus
Koadjuutorivaenus (ka: koadjuutoritüli, koadjuutorisõda) oli viimane suurem sisekonflikt Vana-Liivimaal, mis leidis aset aastatel 1556–1557 Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahel.
Albrecht von Hohenzollern ja Koadjuutorivaenus · Koadjuutorivaenus ja Magnus ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Albrecht von Hohenzollern ja Liivi sõda · Liivi sõda ja Magnus ·
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Albrecht von Hohenzollern ja Liivimaa · Liivimaa ja Magnus ·
Liivimaa maapäev
Liivimaa maapäev (saksa keeles Livländische Landtag, inglise keeles Livonian Diet) oli Vana-Liivimaa maaisandate (Riia peapiiskopi, Liivi ordu, Tartu piiskopi, Saare-Lääne piiskopi, Kuramaa piiskopi ning formaalselt ka Tallinna piiskopi) ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim.
Albrecht von Hohenzollern ja Liivimaa maapäev · Liivimaa maapäev ja Magnus ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Albrecht von Hohenzollern ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Magnus ·
Moskva suurvürstiriik
Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.
Albrecht von Hohenzollern ja Moskva suurvürstiriik · Magnus ja Moskva suurvürstiriik ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Albrecht von Hohenzollern ja Poola kuningas · Magnus ja Poola kuningas ·
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Albrecht von Hohenzollern ja Preisimaa · Magnus ja Preisimaa ·
Preisimaa hertsog
Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Albrecht von Hohenzollern ja Preisimaa hertsog · Magnus ja Preisimaa hertsog ·
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Albrecht von Hohenzollern ja Taani kuningas · Magnus ja Taani kuningas ·
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Albrecht von Hohenzollern ja Wilhelm von Hohenzollern · Magnus ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Albrecht von Hohenzollern ja Zygmunt II August · Magnus ja Zygmunt II August ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Albrecht von Hohenzollern ja Magnus ühist
- Millised on sarnasused Albrecht von Hohenzollern ja Magnus
Võrdlus Albrecht von Hohenzollern ja Magnus
Albrecht von Hohenzollern on 183 suhted, samas Magnus 159. Kuna neil ühist 21, Jaccard indeks on 6.14% = 21 / (183 + 159).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Albrecht von Hohenzollern ja Magnus. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
