Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Albrecht von Hohenzollern ja Saksa ordu
Albrecht von Hohenzollern ja Saksa ordu on 23 ühist asja (Unioonpeedia): Gdańsk, Habsburgid, Itaalia, Jogaila, Kaliningrad, Kazimierz IV, Ladina keel, Lääne-Preisimaa, Leedu, Liivimaa, Liivimaa ordu, Masoovia, Paavst, Prantsusmaa, Preisimaa, Preisimaa hertsogiriik, Ratsanikesõda, Saksa ordu kõrgmeister, Saksa ordu suurmarssal, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksimaa, Vasall.
Gdańsk
Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes.
Albrecht von Hohenzollern ja Gdańsk · Gdańsk ja Saksa ordu ·
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Albrecht von Hohenzollern ja Habsburgid · Habsburgid ja Saksa ordu ·
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Albrecht von Hohenzollern ja Itaalia · Itaalia ja Saksa ordu ·
Jogaila
Jogaila (valgevene Jahajla (Ягайла), vene Ягайло; Poola kuningana Władysław II Jagiełło; vene Владислав II) umbes 1350 – 1. juuni 1434) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst 1377–1381 ja 1382–1401 ning Poola kuningriigi kuningas 1386–1434. Jogaila, pärinedes ise Gedimiinide seast, pani aluse Jagelloonide dünastiale, mis valitsesid Leedu suurvürstiriiki ja Poola kuningriiki 1572. aastani. Jogaila vanaisa oli Leedu suurvürstiriigi looja Gediminas, isa oli Leedu suurvürst Algirdas, onu aga Kęstutis, kelle poeg oli Leedu suurvürst Vytautas. Władysław II Jagiełło. Jan Matejko maal. Peale suurvürst Gediminase surma kukutasid Kęstutis ja tema vend suurvürst (1345–1377) Algirdas, suurvürstiks (1341–1345) saanud noorima venna Jaunutise ning jagasid riigivalitsemise omavahel. Kęstutis hakkas tegelema Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi lääneosaga, mis piirnes Vana-Liivimaa, Saksa ordu Preisimaa alade ja Poola kuningriigiga. Algirdas tegeles aga suurvürstiriigi idaosa juhtimisega. Algirdas sai suurvürsti tiitli, Kęstutis oli aga tegelikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi läänepooolse osa suveräänne valitseja.
Albrecht von Hohenzollern ja Jogaila · Jogaila ja Saksa ordu ·
Kaliningrad
Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.
Albrecht von Hohenzollern ja Kaliningrad · Kaliningrad ja Saksa ordu ·
Kazimierz IV
Kazimierz IV (30. november 1427 – 12. juuli 1492) oli Jagelloonide dünastiast Poola kuningriigi kuningas 1444/1447–1492 ja Kazimierase nime all Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst 1440–1492.
Albrecht von Hohenzollern ja Kazimierz IV · Kazimierz IV ja Saksa ordu ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Albrecht von Hohenzollern ja Ladina keel · Ladina keel ja Saksa ordu ·
Lääne-Preisimaa
Lipp Vapp Saksa keisririigis, 1878. Lääne-Preisimaa provints (saksa: Provinz Westpreußen; kašuubi: Zôpadné Prësë; poola: Prusy Zachodnie) oli Preisimaa provints aastatel 1773–1829 ja 1878–1922.
Albrecht von Hohenzollern ja Lääne-Preisimaa · Lääne-Preisimaa ja Saksa ordu ·
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Albrecht von Hohenzollern ja Leedu · Leedu ja Saksa ordu ·
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Albrecht von Hohenzollern ja Liivimaa · Liivimaa ja Saksa ordu ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Albrecht von Hohenzollern ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Saksa ordu ·
Masoovia
Masoovia Masoovia (poola keeles Mazowsze, ladina keeles Mazovia) on ajalooline piirkond Kesk-Poola kirdekaares.
Albrecht von Hohenzollern ja Masoovia · Masoovia ja Saksa ordu ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Albrecht von Hohenzollern ja Paavst · Paavst ja Saksa ordu ·
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Albrecht von Hohenzollern ja Prantsusmaa · Prantsusmaa ja Saksa ordu ·
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Albrecht von Hohenzollern ja Preisimaa · Preisimaa ja Saksa ordu ·
Preisimaa hertsogiriik
Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.
Albrecht von Hohenzollern ja Preisimaa hertsogiriik · Preisimaa hertsogiriik ja Saksa ordu ·
Ratsanikesõda
Ratsanikesõda oli relvakonflikt Poola ja Saksa ordu vahel aastatel 1519–1521.
Albrecht von Hohenzollern ja Ratsanikesõda · Ratsanikesõda ja Saksa ordu ·
Saksa ordu kõrgmeister
Saksa ordu kõrgmeistri vapp Saksa ordu kõrgmeister (saksa keeles Hochmeister) on Saksa ordu kõrgeim ametnik.
Albrecht von Hohenzollern ja Saksa ordu kõrgmeister · Saksa ordu ja Saksa ordu kõrgmeister ·
Saksa ordu suurmarssal
Saksa ordu suurmarssalite loend loetleb teadaolevaid Saksa ordu suurmarssaleid (ladina k. Summus Marescalcus; saksa k. Großmarschall, ka Ordensmarschall või Oberster Marschall) ehk sõjaväe juhatajaid, kes juhatasid peamiselt Leedu vastaseid rünnakuid ja resideerisid aastatel 1312–1525 Preisimaal Königsbergi ordulinnuses (tänapäeval Kaliningradis), olles aastast 1360 ka sealseks Königsbergi komtuuriks.
Albrecht von Hohenzollern ja Saksa ordu suurmarssal · Saksa ordu ja Saksa ordu suurmarssal ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Albrecht von Hohenzollern ja Saksa-Rooma keiser · Saksa ordu ja Saksa-Rooma keiser ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Albrecht von Hohenzollern ja Saksa-Rooma riik · Saksa ordu ja Saksa-Rooma riik ·
Saksimaa
Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.
Albrecht von Hohenzollern ja Saksimaa · Saksa ordu ja Saksimaa ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Albrecht von Hohenzollern ja Vasall · Saksa ordu ja Vasall ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Albrecht von Hohenzollern ja Saksa ordu ühist
- Millised on sarnasused Albrecht von Hohenzollern ja Saksa ordu
Võrdlus Albrecht von Hohenzollern ja Saksa ordu
Albrecht von Hohenzollern on 183 suhted, samas Saksa ordu 221. Kuna neil ühist 23, Jaccard indeks on 5.69% = 23 / (183 + 221).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Albrecht von Hohenzollern ja Saksa ordu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
