Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Alemannid ja Rooma keisririik
Alemannid ja Rooma keisririik on 23 ühist asja (Unioonpeedia): Aurelianus, Benacuse järve lahing, Caracalla, Claudius II Gothicus, Doonau, Elbe, Frangid, Gallia, Gallienus, Germaanlased, Geta, Goodid, Itaalia, Julius Caesar, Main, Nerva, Po, Reetia, Rein, Rooma keiser, Rooma riik, Traianus, Valerianus.
Aurelianus
Lucius Domitius Aurelianus (Imperator Caesar Lucius Domitius Aurelianus Augustus); 9. september 214 – september 275) oli Vana-Rooma keiser septembrist 270 kuni surmani (valitses 5 aastat ja suri 61-aastaselt). Lucius Domitius Aurelianus Lisanimed: Germanicus maximus (271), Goticus maximus (272), Dacicus maximus (272), Parthicus (Persicus?) maximus (272), Arabicus maximus (272), Palmyrenicus maximus (272), Armeniacus (?), Adiabenicus (?), Carpicus maximus (273), Restitutor orbis (274). Tapeti oma sekretäri poolt. Aurelianus sündis Möösias, oli rahvuselt illüür ja arvatavasti kolooni poeg. Ta oli elukutseline sõjaväelane ja sai Claudius II ajal ratsaväe ülemaks. Pärast Claudiuse surma kuulutas ta end Sirmiumis keisriks. Võitudega jüütide, sarmaatide, vandaalide ja gootide üle taastas ta Rooma piiri Doonaul, kuid pidi teisel pool jõge oleva Daakia 271 gootidele loovutama. 271 peatas ta Pavia lähedal alamannide sissetungi Itaaliasse. Ta laskis ümbritseda Rooma Aurelianuse müüriga, millest 18,8 km on säilinud. 272 võitis ta Palmyra kuningriigi valitsejanna Zenobia ja tõi ta vangina Rooma. 274 võitis ta Gallia usurpaatori Tetricus I ja liidendas seega kõik sajandi keskel tekkinud separaatriigid, taastades Rooma keisririigi ühtsuse. Siit tuleneb tema aunimetus restitutor orbis ('maailma taastaja'). Ta uskus, et riiki on võimalik ühendada ühtse usuga. Seega kehtestas ta riigis päikese usu. Lisaks käskis ta end nimetada jumalaks.
Alemannid ja Aurelianus · Aurelianus ja Rooma keisririik ·
Benacuse järve lahing
Benacuse järve lahingus võideldi Itaalia põhjaosas Garda järve, mida roomlased tundsid nimega Lacus Benacus, kallastel.
Alemannid ja Benacuse järve lahing · Benacuse järve lahing ja Rooma keisririik ·
Caracalla
Caracalla (Imperator Caesar Divi Septimii Severi Pii Divi Marcus Antonini Marcus Aurelius Severus Antoninus; sünninimi Lucius Septimius Bassianus; 4. aprill 186 – 8. aprill 217 oli Vana-Rooma keiser 4. veebruar 211 kuni surmani. Tema valitsusaeg sai tuntud 212. aastal andis väljaantud "Constitutio Antoniniana" (tuntud ka kui "Caracalla edikt") poolest, millega said Rooma kodakondsuse kõik keisririigis elanud vabad mehed. Tapeti Marcinuse poolt. Omas lisanimesid: Britannicus maximus (210), Parthicus maximus (211), Arabicus maximus (211), Adiabenicus maximus (211) Magnus (213), Germanicus maximus (213).
Alemannid ja Caracalla · Caracalla ja Rooma keisririik ·
Claudius II Gothicus
Claudius II (Imperator Caesar Marcus Aurelius Claudius Augustus, 10. mai 214 – september 270), tuntud ka kui Claudius II Gothicus, oli Vana-Rooma keiser oktoobrist 258 kuni 270.
Alemannid ja Claudius II Gothicus · Claudius II Gothicus ja Rooma keisririik ·
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Alemannid ja Doonau · Doonau ja Rooma keisririik ·
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Alemannid ja Elbe · Elbe ja Rooma keisririik ·
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Alemannid ja Frangid · Frangid ja Rooma keisririik ·
Gallia
Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.
Alemannid ja Gallia · Gallia ja Rooma keisririik ·
Gallienus
Gallienus (Imperator Caesar Divi Valeriani Publius Licinius Egnatius Gallienus Augustus); sünninimi Publius Licinius Egnatius Gallienus; umbes 218 – september/oktoober 268) oli Vana-Rooma keiser oktoobrist 253 kuni surmani. Lisanimed: Germanicus maximus (254), Dacicus maximus (257). Tapeti sõdurite poolt. Kategooria:Vana-Rooma keisrid Kategooria:Sündinud 218 Kategooria:Surnud 268.
Alemannid ja Gallienus · Gallienus ja Rooma keisririik ·
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Alemannid ja Germaanlased · Germaanlased ja Rooma keisririik ·
Geta
Publius Septimius Geta (Imperator Caesar Divi Septimii Severi Pii Divi Marcus Antonini Publius Septimus Severus Geta Antoninus; 7. mai 189 Rooma – 19. detsember 211 Rooma) oli Vana-Rooma keiser 4. veebruarist 211 kuni surmani.
Alemannid ja Geta · Geta ja Rooma keisririik ·
Goodid
Goodid (gooti keeles gutans) on idagermaani hõim.
Alemannid ja Goodid · Goodid ja Rooma keisririik ·
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Alemannid ja Itaalia · Itaalia ja Rooma keisririik ·
Julius Caesar
Gaius Julius Caesar (13. juuli 100 eKr – 15. märts 44 eKr) oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik.
Alemannid ja Julius Caesar · Julius Caesar ja Rooma keisririik ·
Main
Main on jõgi Euroopas Saksamaal.
Alemannid ja Main · Main ja Rooma keisririik ·
Nerva
Nerva (Imperator Caesar Marcus Cocceii Nerva Germanicus Augustus; sünninimi Marcus Cocceius Nerva; 8. november 30 – 27. jaanuar 98) oli Vana-Rooma keiser 18. septembrist 96 kuni surmani (1 aasta, 4 kuud ja 9 päeva).
Alemannid ja Nerva · Nerva ja Rooma keisririik ·
Po
Po asendikaart Po valgla Po keskjooksul Torinos Po (ladina keeles Padus või Eridanus) on Itaalia pikim jõgi.
Alemannid ja Po · Po ja Rooma keisririik ·
Reetia
Reetia provints Reetia (ladina keeles Rætia, saksa keeles Rätien või Rhätia) oli reedi rahva järgi nimetatud Rooma keisririigi provints.
Alemannid ja Reetia · Reetia ja Rooma keisririik ·
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Alemannid ja Rein · Rein ja Rooma keisririik ·
Rooma keiser
Rooma keisriks (ka Vana-Rooma keisriks) nimetatakse Rooma riigi valitsejat keisririigi perioodil, mille alguseks loetakse traditsiooniliselt aastat 27 eKr.
Alemannid ja Rooma keiser · Rooma keiser ja Rooma keisririik ·
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Alemannid ja Rooma riik · Rooma keisririik ja Rooma riik ·
Traianus
Traianus (Imperator Caesar Divii Nervae Nerva Traianus Augustus; sünninimi Marcus Ulpius Traianus Crinitus; 18. september 53 Italica, Baetica – 9. august 117 Selinus, Kiliikia) oli Vana-Rooma keiser 28. jaanuarist 98 kuni surmani.
Alemannid ja Traianus · Rooma keisririik ja Traianus ·
Valerianus
Persepolisest Valerianus (Imperator Caesar Publius Licinius Valerianus Germanicus Maximus Augustus; sünninimi Publius Licinius Valerianus; 200 – pärast juunit 260, võib-olla 263) oli Vana-Rooma keiser augustist 253 kuni vangistamiseni 260.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Alemannid ja Rooma keisririik ühist
- Millised on sarnasused Alemannid ja Rooma keisririik
Võrdlus Alemannid ja Rooma keisririik
Alemannid on 87 suhted, samas Rooma keisririik 248. Kuna neil ühist 23, Jaccard indeks on 6.87% = 23 / (87 + 248).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Alemannid ja Rooma keisririik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
