Kiiremini kui brauser!
38 suhted: Alkaani 1-monooksügenaas, Bensiin, Butaan, Etaan, Gaas, Hüdrofoobsus, Heksaan, Heptaan, Isobutaan, Kaevandusgaas, Keemiline ühend, Keemistemperatuur, Kloroform, Lahusti, Lakk, Lõhnaõli, Maagaas, Metaan, Molekul, Molekulmass, Nafta, Nonaan, Oktaan, Parafiin, Pentaan, Petrooleum, Plastid, Propaan, Rasvad, Süsinik, Soogaas, Sulamistemperatuur, Tahkis, Tihedus, Tsükloalkaanid, Vedelgaas, Vedelik, Vesinik.
Alkaani 1-monooksügenaas
Alkaani hüdroksülaas (EC 1.14.15.3; süstemaatiline nimi alkaan,redutseeritud-rubredoksiin:hapnik 1-oksüdoreduktaas, kuid kasutatakse ka järgnevaid sünonüüme: alkaani 1-monooksügenaas, alkaani 1-hüdroksülaas, oomega-hüdroksülaas, rasvhape oomega-hüdroksülaas, alkaani monooksügenaas, 1-hüdroksülaas, alkaani monooksügenaas) on mitmekülgne biokatalüsaator, mis viib läbi erinevaid kasulikke oksüdatsiooniprotsesse, mille hulgas on ka aeroobne alkaanide lagundamine.
Uus!!: Alkaanid ja Alkaani 1-monooksügenaas · Näe rohkem »
Bensiin
Bensiin purgis Bensiin (Briti inglise keeles petrol, Ameerika inglise keeles gasoline, saksa keeles Benzin) on peamiselt mootorikütusena kasutatav kergete süsivesinike segu (keeb temperatuurivahemikus 30–200 °C), kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik.
Uus!!: Alkaanid ja Bensiin · Näe rohkem »
Butaan
Butaan (C4H10, mille struktuurivalem on CH3CH2CH2CH3, inglise butane) on nelja süsinikuaatomiga alkaan, värvusetu ja väga kergesti süttiv gaas.
Uus!!: Alkaanid ja Butaan · Näe rohkem »
Etaan
Etaan (C2H6 ehk CH3CH3) on kahe süsiniku aatomiga alkaan.
Uus!!: Alkaanid ja Etaan · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Alkaanid ja Gaas · Näe rohkem »
Hüdrofoobsus
Veetilga poolitamine superhüdrofoobse noaga Hüdrofoobsus on aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega.
Uus!!: Alkaanid ja Hüdrofoobsus · Näe rohkem »
Heksaan
Graafiline kujutis thumb Heksaan on lineaarne alkaan, mille molekulis on kuus süsinikuaatomit.
Uus!!: Alkaanid ja Heksaan · Näe rohkem »
Heptaan
thumb thumb Heptaan on lineaarne alkaan, mille molekulis on seitse süsinikuaatomit.
Uus!!: Alkaanid ja Heptaan · Näe rohkem »
Isobutaan
Isobutaan Isobutaan ehk metüülpropaan on alkaan (küllastunud süsivesinik), mille molekulis on neli süsinikuaatomit, nagu ka butaanil, kuid mis erineb butaanist molekulistruktuuri poolest.
Uus!!: Alkaanid ja Isobutaan · Näe rohkem »
Kaevandusgaas
Kaevandusgaas (inglise firedamp) on süttimisohtlik gaas, mida eritub söemaardlates.
Uus!!: Alkaanid ja Kaevandusgaas · Näe rohkem »
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Uus!!: Alkaanid ja Keemiline ühend · Näe rohkem »
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Uus!!: Alkaanid ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »
Kloroform
Kloroformi struktuur Kloroformi molekuli mudel ''The Discovery of Chloroform''. Viipekeel, 1913 Kloroform ehk triklorometaan on orgaaniline ühend keemilise valemiga CHCl3.
Uus!!: Alkaanid ja Kloroform · Näe rohkem »
Lahusti
Lahusti on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid – vedelikke, gaase või tahkeid aineid.
Uus!!: Alkaanid ja Lahusti · Näe rohkem »
Lakk
Puidust trepp, mille pind on lakitud Lakk on vedelik, mille kuivamisel moodustub kelme.
Uus!!: Alkaanid ja Lakk · Näe rohkem »
Lõhnaõli
Lõhnaõli ehk parfüüm on lõhnavate eeterlike õlide, muude aroomainete ja lisaainete (lahustid ja kinnitid) segu, mida kasutatakse inimkeha, esemete ja eluruumide lõhnastamiseks.
Uus!!: Alkaanid ja Lõhnaõli · Näe rohkem »
Maagaas
Maagaasi jaotamine Maailma suurimate gaasivarudega riigid 2011. aastal Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides.
Uus!!: Alkaanid ja Maagaas · Näe rohkem »
Metaan
Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.
Uus!!: Alkaanid ja Metaan · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Alkaanid ja Molekul · Näe rohkem »
Molekulmass
Molekulmass ehk suhteline molekulmass (vananenud nimetus molekulaarmass) on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü).
Uus!!: Alkaanid ja Molekulmass · Näe rohkem »
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Uus!!: Alkaanid ja Nafta · Näe rohkem »
Nonaan
thumb thumb Nonaan on lineaarne alkaan, mille molekulis on üheksa süsinikuaatomit.
Uus!!: Alkaanid ja Nonaan · Näe rohkem »
Oktaan
thumb thumb thumb Oktaan on lineaarne alkaan, mille molekulis on kaheksa süsinikuaatomit.
Uus!!: Alkaanid ja Oktaan · Näe rohkem »
Parafiin
Parafiin on naftast deparafiinimisel eralduv värvitu vahataoline saadus.
Uus!!: Alkaanid ja Parafiin · Näe rohkem »
Pentaan
thumb thumb Pentaan on lineaarne alkaan, mille molekulis on viis süsinikuaatomit.
Uus!!: Alkaanid ja Pentaan · Näe rohkem »
Petrooleum
Petrooleum ehk petrool (inglise keeles kerosene, vahel ka kerosine, Inglismaal ja Lõuna-Aafrikas paraffin) on 175–325 °C keemistemperatuuride vahemikuga süsivesinikest koosnev naftasaadus.
Uus!!: Alkaanid ja Petrooleum · Näe rohkem »
Plastid
Plaste kasutatakse laialdaselt pakendamisel. Plastist veepudelid plastkastides Plastid ehk plastmassid on materjalid, mis koosnevad peamiselt kõrgmolekulaarsetest ühenditest – polümeeridest.
Uus!!: Alkaanid ja Plastid · Näe rohkem »
Propaan
100px 100px Propaani gaasiballoon Propaan (molekulivalem C3H8) on kolme süsinikuaatomiga alkaan.
Uus!!: Alkaanid ja Propaan · Näe rohkem »
Rasvad
Rasvad on rasvhapete ja glütserooli ehk propaan-1,2,3-triooli triestrid ehk triglütseriidid.
Uus!!: Alkaanid ja Rasvad · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: Alkaanid ja Süsinik · Näe rohkem »
Soogaas
Soogaas on soode ja seisva veega veekogude sügavamais kihtides taimejäänuste bakteriaalsel lagunemisel tekkiv gaasisegu, mis sisaldab harilikult peamiselt metaani (65–95%) ja süsinikdioksiidi (5–35%).
Uus!!: Alkaanid ja Soogaas · Näe rohkem »
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Uus!!: Alkaanid ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Uus!!: Alkaanid ja Tahkis · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Alkaanid ja Tihedus · Näe rohkem »
Tsükloalkaanid
Spiro2.2pentaan (spirotsükliline molekul) Dekaliin ehk bitsüklo4.4.0dekaan Norbornaan ehk bitsüklo2.2.1heptaan (sildstruktuuriga molekul) Tsükloalkaanid on orgaanilised ühendid, küllastunud süsivesinikud, mille molekulis mingi hulk süsiniku aatomeid on ühendatud ühe või mitme suletud ringina ehk tsüklina.
Uus!!: Alkaanid ja Tsükloalkaanid · Näe rohkem »
Vedelgaas
Vedelgaas on gaasi jahutamise või kokkusurumise teel osaliselt või täielikult veeldatud aine, mis püsib vedelana kas normaalrõhu juures piisavalt madalal temperatuuril (näiteks hapnik ja lämmastik) või normaaltemperatuuri juures rõhu all (näiteks propaan ja butaan).
Uus!!: Alkaanid ja Vedelgaas · Näe rohkem »
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Uus!!: Alkaanid ja Vedelik · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Alkaanid ja Vesinik · Näe rohkem »
