Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Alkeenid ja Karbokatioonid
Alkeenid ja Karbokatioonid on 21 ühist asja (Unioonpeedia): Allüülne kloorimine, Aromaatsus, Elektrofiilne liitumine, Elektron, Elimineerimisreaktsioon, Funktsionaalrühm, Intermediaat, Isobuteen, Isopreen, Kaksikside, Katalüüs, Metallüülkloriid, Nukleofiil, Orgaaniline reaktsioon, Polümerisatsioon, Reaktsioonivõime, Süsinik, Stüreen, Telomerisatsioon, Tsüklohekseen, 2-metüül-2-buteen.
Allüülne kloorimine
Allüülne kloorimine on allüülsete kloriidide saamise meetod kaksiksideme juures hargnenud struktuuriga alkeenide (isoalkeenide) ioonsel kloorimisel - see on bis-, tri- ja tetraalküülasendatud kaksiksideme kloorimine.
Alkeenid ja Allüülne kloorimine · Allüülne kloorimine ja Karbokatioonid ·
Aromaatsus
Modernne benseeni kujutis Aromaatsuseks nimetatakse orgaanilises keemias konjugeeritud tsüklis olevate küllastumata sidemete, vabade elektronpaaride või tühjade orbitaalide tugevamat stabiliseerumist, kui seda konjugatsioon üksi võimaldaks.
Alkeenid ja Aromaatsus · Aromaatsus ja Karbokatioonid ·
Elektrofiilne liitumine
Elektrofiilne liitumine ehk elektrofiilne liitumisreaktsioon (nimetatud ka katioonne liitumine ehk AdE reaktsioon) on orgaanilises keemias polaarse või polariseeritava molekuli Eδ+–Zδ– (reagent) liitumine küllastumata ühendi kaksik- või kolmiksidemele (EZ reaktsioonil aromaatsete ühenditega saadakse liitumise asemel elektrofiilse asenduse (SE) produktid).
Alkeenid ja Elektrofiilne liitumine · Elektrofiilne liitumine ja Karbokatioonid ·
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Alkeenid ja Elektron · Elektron ja Karbokatioonid ·
Elimineerimisreaktsioon
väävelhappe juuresolekul Elimineerimisreaktsioon on orgaaniline reaktsioon, mille käigus aine (substraadi) molekulist eralduvad (elimineeruvad) kõrvutiasetsevate süsinikuaatomite juurest kas mingi aatom või aatomite rühm ja tulemuseks on kaksiksideme moodustumine.
Alkeenid ja Elimineerimisreaktsioon · Elimineerimisreaktsioon ja Karbokatioonid ·
Funktsionaalrühm
Orgaanilises keemias on funktsionaalrühm ehk funktsionaalne rühm spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused.
Alkeenid ja Funktsionaalrühm · Funktsionaalrühm ja Karbokatioonid ·
Intermediaat
Intermediaat on keemilises protsessis esinev vaheühend, mis ei ole lähteühend ega lõppsaadus (lõpp-produkt), kuid mida reaktsiooni teel iseloomustab teatud energia miinimum.
Alkeenid ja Intermediaat · Intermediaat ja Karbokatioonid ·
Isobuteen
Isobuteen ehk isobutüleen ehk 2-metüülpropeen (CH3)2C.
Alkeenid ja Isobuteen · Isobuteen ja Karbokatioonid ·
Isopreen
pisi pisi pisi Isopreen ehk 2-metüül-1,3-butadieen on orgaaniline ühend, mis kuulub konjugeeritud dieenide klassi.
Alkeenid ja Isopreen · Isopreen ja Karbokatioonid ·
Kaksikside
'''Sinisega''' märgitud kaksiksidemed eri ainetes: atsetaldehüüd, atsetoon ja äädikhappe metüülester (ülemine rida vasakult paremale) ning 3-oksasoliin, atsetoonoksiim ja propeen (alumine rida). Kaksikside on kovalentsete sidemete hulka kuuluv keemilise sideme tüüp, mille puhul sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari.
Alkeenid ja Kaksikside · Kaksikside ja Karbokatioonid ·
Katalüüs
Tüüpiline neljas staadiumis kulgeva katalüütilise reaktsiooni (punane joon) energia diagramm võrreldes mittekatalüütilise reaktsiooniga (must joon). Siin Ea on aktivatsioonienergia ja ΔG on Gibbsi vabaenergia Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiirenemine tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.
Alkeenid ja Katalüüs · Karbokatioonid ja Katalüüs ·
Metallüülkloriid
Metallüülkloriid ehk 2-metüül-3-kloro-1-propeen on allüülsete ühendite klassi kuuluv orgaaniline ühend, mille keemiline valem on CH2.
Alkeenid ja Metallüülkloriid · Karbokatioonid ja Metallüülkloriid ·
Nukleofiil
Nukleofiil on aineosake, millel on vaba elektronpaar ja selle tulemusena negatiivne laeng või osalaeng.
Alkeenid ja Nukleofiil · Karbokatioonid ja Nukleofiil ·
Orgaaniline reaktsioon
Orgaaniline reaktsioon on keemiline reaktsioon, milles osalevad orgaanilised ühendid, üks või enam.
Alkeenid ja Orgaaniline reaktsioon · Karbokatioonid ja Orgaaniline reaktsioon ·
Polümerisatsioon
Stüreeni polümerisatsioon Polümerisatsioon ehk polümeerumine ehk polümeriseerumine on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi, milles üksteisele järgnevalt (lineaarsete ahelatega polümeer) või hargnevalt (hargnevate ahelatega polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid: nM → (-M)n– Täielikus molekulaarvalemis esinevad lisaks polümeersele põhiahelale ka otsmised rühmad.
Alkeenid ja Polümerisatsioon · Karbokatioonid ja Polümerisatsioon ·
Reaktsioonivõime
Reaktsioonivõime ehk reageerimisvõime ehk keemiline reaktiivsus on keemias tihti kasutatav üldmõiste, mis iseloomustab keemilise aine võimet osaleda keemilistes reaktsioonides: kas aine reageerib või mitte ja kui kiiresti reageerib.
Alkeenid ja Reaktsioonivõime · Karbokatioonid ja Reaktsioonivõime ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Alkeenid ja Süsinik · Karbokatioonid ja Süsinik ·
Stüreen
Stüreen Stüreen ehk fenüületeen (IUPACi eelistatuim nimetus) ehk etenüülbenseen ehk vinüülbenseen (varasem nimetus ka stürool) on meeldiva lõhnaga värvitu ja kergesti aurustuv vedelik, mis keeb temperatuuril 145,2 ºC.
Alkeenid ja Stüreen · Karbokatioonid ja Stüreen ·
Telomerisatsioon
Telomerisatsioon on keemiline ahelreaktsioon, mille tulemusena moodustub segu erineva liitumisastmega produktidest, milles mitme monomeeri (M) molekuli kohta ühineb reeglina üks reaktsiooniahela kasvu piiramiseks lisatud komponendi (A-B) molekul.
Alkeenid ja Telomerisatsioon · Karbokatioonid ja Telomerisatsioon ·
Tsüklohekseen
Tsüklohekseeni struktuurivalemid Tsüklohekseen (ka tetrahüdrobensool; keemiline valem C6H10) on tsükloalkeenide klassi kuuluv orgaaniline ühend.
Alkeenid ja Tsüklohekseen · Karbokatioonid ja Tsüklohekseen ·
2-metüül-2-buteen
2-metüül-2-buteen 2-metüül-2-buteen ehk metüül-2-buteen ehk trimetüületüleen (CH3)2C.
2-metüül-2-buteen ja Alkeenid · 2-metüül-2-buteen ja Karbokatioonid ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Alkeenid ja Karbokatioonid ühist
- Millised on sarnasused Alkeenid ja Karbokatioonid
Võrdlus Alkeenid ja Karbokatioonid
Alkeenid on 80 suhted, samas Karbokatioonid 71. Kuna neil ühist 21, Jaccard indeks on 13.91% = 21 / (80 + 71).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Alkeenid ja Karbokatioonid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
