Kiiremini kui brauser!
52 suhted: Allikaelustik, Allikalubi, Allikas (täpsustus), Aluspõhi, Arteesia vesi, Ökoloogialeksikon, Dissotsiatsioon (keemia), Eesti, Eesti allikate loend, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Eesti rahvaluule arhiiv, Endla looduskaitseala, Fumarool, Gaas, Geiser, Happeline keskkond, Hüdrooniumioon, Hiieallikas, Infiltratsioon, Ioon, Jalam, Joogivesi, Kaltsiumkarbonaat, Karbonaatsed mineraalid, Keemiline reaktsioon, Kristel Vilbaste, Kuumaveeallikas, Lahustamine, Langeallikas, Läte (täpsustus), Lubjakivi, Mineraal, Pandivere kõrgustik, Põhjaveekiht, Põhjavesi, Rõhk, Roheline Eesti, Sademed, Sadenemine, Süsihape, Süsihappegaas, Sete, Silmaallikas, Tallinn, Tõusuallikas, Temperatuur, Varrak (kirjastus), Veekogu, Vesi, Vooluveekogu, ..., Vulkanism, 2013. Laienda indeks (2 rohkem) »
Allikaelustik
Aegviidu siniallika elustiku moodustavad külmalembesed ja puhast vett eelistavad veeorganismid Allikaelustik on allikaid asustav organismide kogum.
Uus!!: Allikas ja Allikaelustik · Näe rohkem »
Allikalubi
Kivistunud lubituff Allikalubi ehk nõrglubi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist (CaCO3) koosnev keemiline sete, mida leidub kohtades, kus lubjarikkad allikad maapinnale jõuavad.
Uus!!: Allikas ja Allikalubi · Näe rohkem »
Allikas (täpsustus)
Allikas võib tähendada.
Uus!!: Allikas ja Allikas (täpsustus) · Näe rohkem »
Aluspõhi
Eesti aluspõhja ladestute avamusalad Aluspõhja paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluskorra suhtes illustreeriv skeem Aluspõhi on pealiskorra settekivimeist ja aluskorra kristalseist kivimeist koosnev kiht, millel lasub pinnakate.
Uus!!: Allikas ja Aluspõhi · Näe rohkem »
Arteesia vesi
1.Arteesia vesi2. Vettpidav kiht 3. Sademed4. Arteesia kaev5. Põhjaveetase6. Kaev7. Allikas Arteesia vesi ehk surveline põhjavesi on maa-alune survevesi, mis asub kahe vettpidava kihi – lamami ja lasumi – vahel.
Uus!!: Allikas ja Arteesia vesi · Näe rohkem »
Ökoloogialeksikon
"Ökoloogialeksikon" on 1992.
Uus!!: Allikas ja Ökoloogialeksikon · Näe rohkem »
Dissotsiatsioon (keemia)
Dissotsiatsioon on keemiliste ühendite või molekulide lagunemine ioonideks, aatomiteks või lihtsamateks molekulideks.
Uus!!: Allikas ja Dissotsiatsioon (keemia) · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Allikas ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti allikate loend
Siin on loetletud Eesti allikaid ja allikate rühmi.
Uus!!: Allikas ja Eesti allikate loend · Näe rohkem »
Eesti Entsüklopeediakirjastus
Eesti Entsüklopeediakirjastus (Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS; lühend: EEK) oli Eestis tegutsenud teatme- ja aimekirjanduse väljaandmisele spetsialiseerunud kirjastus.
Uus!!: Allikas ja Eesti Entsüklopeediakirjastus · Näe rohkem »
Eesti rahvaluule arhiiv
Eesti rahvaluule arhiivi kataloogikapid, suvi 2020 Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiiv (lühend ERA) on 1927.
Uus!!: Allikas ja Eesti rahvaluule arhiiv · Näe rohkem »
Endla looduskaitseala
Männikjärve raba Männikjärve raba laudtee ja vaatetorn (kevad 2023) Droonivideo Endla looduskaitsealast 2023. aasta kevadel Endla looduskaitseala on kaitseala Pandivere kõrgustiku lõunaosas.
Uus!!: Allikas ja Endla looduskaitseala · Näe rohkem »
Fumarool
Solfataar Uus-Meremaal Sadestunud väävel aurava fumarooli juures. Vulcano saar, Liparisaared, Itaalia. Damavandi mäel 2014. aastal Fumarool on vulkaanilisi gaase ja veeauru eraldav avaus maapinnas.
Uus!!: Allikas ja Fumarool · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Allikas ja Gaas · Näe rohkem »
Geiser
Yellowstone'i rahvuspargis. Geiser on aktiivse geotermilise piirkonna (kuuma) vee ja auru allikas, millel on perioodiline pursketsükkel.
Uus!!: Allikas ja Geiser · Näe rohkem »
Happeline keskkond
Happeline keskkond on keskkond (näiteks veekeskkond), kus pH väärtus on väiksem kui 7.
Uus!!: Allikas ja Happeline keskkond · Näe rohkem »
Hüdrooniumioon
Hüdrooniumioon Hüdrooniumioon Hüdrooniumioon ehk hüdroksooniumioon on katioon H3O+, mis tekib prootoni ehk vesinikiooni (H+) seostumisel vee molekuliga.
Uus!!: Allikas ja Hüdrooniumioon · Näe rohkem »
Hiieallikas
Hiieallikas on pühaks peetud allikas, mille juures taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut.
Uus!!: Allikas ja Hiieallikas · Näe rohkem »
Infiltratsioon
Infiltratsioon (ka maasseimbumine) on sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse.
Uus!!: Allikas ja Infiltratsioon · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Allikas ja Ioon · Näe rohkem »
Jalam
Jalam on positiivse pinnavormi – näiteks mäe, künka või seljaku – nõlva alaosa ja selle ümbrus.
Uus!!: Allikas ja Jalam · Näe rohkem »
Joogivesi
Enamik inimese joogiveest tuleb veevärgi kraanist Eestis sobib ka merevesi paljudele loomadele joomiseks Joogivesi on joomiseks sobiv vesi.
Uus!!: Allikas ja Joogivesi · Näe rohkem »
Kaltsiumkarbonaat
Kaltsiumkarbonaat (keemilise valemiga CaCO3) on keemiline aine, mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca2+) ja karbonaatioonist (CO32–).
Uus!!: Allikas ja Kaltsiumkarbonaat · Näe rohkem »
Karbonaatsed mineraalid
Karbonaatsed mineraalid on mineraalid, mis sisaldavad karbonaatiooni (CO32–) ning metallikatiooni.
Uus!!: Allikas ja Karbonaatsed mineraalid · Näe rohkem »
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Uus!!: Allikas ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »
Kristel Vilbaste
Kristel Vilbaste. Foto: Mikk Sarv Kristel Vilbaste (aastatel 1987–2003 Kristel Ader; sündinud 22. augustil 1965 Kilingi-Nõmmes) on loodusajakirjanik ja kirjanik.
Uus!!: Allikas ja Kristel Vilbaste · Näe rohkem »
Kuumaveeallikas
Yellowstone'i rahvuspargis Euroopa suurim kuumveeallikas Deildartunguhver Islandil (180 l/s, 97 °C) Kuumaveeallikas on allikas, mille vee temperatuur on üle +20 °C või üle asukoha aasta keskmise õhutemperatuuri.
Uus!!: Allikas ja Kuumaveeallikas · Näe rohkem »
Lahustamine
Lahustamine või lahustumine (inglise dissolution) on protsess, milles tahke, vedel või gaasiline aine (soluut) seguneb lahustiga (solvendiga) andes reeglina homogeense süsteemi (lahuse).
Uus!!: Allikas ja Lahustamine · Näe rohkem »
Langeallikas
Langeallikas ehk nõlvaallikas ehk reokreen on üldjuhul surveta põhjaveega alal olev allikas, mis paikneb nõlval liivases või kruusases pinnasesÖkoloogialeksikon.
Uus!!: Allikas ja Langeallikas · Näe rohkem »
Läte (täpsustus)
Läte ehk allikas on koht, kus põhjavesi voolab maapinnale.
Uus!!: Allikas ja Läte (täpsustus) · Näe rohkem »
Lubjakivi
Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.
Uus!!: Allikas ja Lubjakivi · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Allikas ja Mineraal · Näe rohkem »
Pandivere kõrgustik
Vaade Ebavere mäelt Pandivere kõrgustik on Põhja-Eesti kõrgustik ja maastikurajoon.
Uus!!: Allikas ja Pandivere kõrgustik · Näe rohkem »
Põhjaveekiht
Põhjaveekiht ehk põhjaveelade (ka veelade) ehk põhjaveehorisont (ka veehorisont) on enam-vähem ühesuguse kivimkoostisega laiaulatuslik maakoorekiht, millest võib saada põhjavett.
Uus!!: Allikas ja Põhjaveekiht · Näe rohkem »
Põhjavesi
Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.
Uus!!: Allikas ja Põhjavesi · Näe rohkem »
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Uus!!: Allikas ja Rõhk · Näe rohkem »
Roheline Eesti
"Roheline Eesti" on kirjastuse Varrak raamatusari.
Uus!!: Allikas ja Roheline Eesti · Näe rohkem »
Sademed
Kliimadiagrammil kujutatakse sademete hulka tulpadega Sademed on atmosfäärist maapinnale langevad vedelad või tahked veeosakesed.
Uus!!: Allikas ja Sademed · Näe rohkem »
Sadenemine
Sadenemine on lahuses, suspensioonis või segus mittelahustuvate ja lahustist suurema tihedusega osakeste (aatomite või molekulide) langemine sademena põhja.
Uus!!: Allikas ja Sadenemine · Näe rohkem »
Süsihape
Süsihape on anorgaaniline ühend molekulivalemiga H2CO3.
Uus!!: Allikas ja Süsihape · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Allikas ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Sete
liustikujõelised setted, mida katab viimase liustiku pealetungi punakaspruun moreen Suurbritannias, Šotimaa ja Inglismaa piiril Sete (ka sediment) on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena.
Uus!!: Allikas ja Sete · Näe rohkem »
Silmaallikas
Silmaallikas (harvem ka silmaveeallikas, silmaläte) on allikas, millel arvatakse olevat haigusi (eeskätt silmahaigusi) raviv mõju.
Uus!!: Allikas ja Silmaallikas · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Allikas ja Tallinn · Näe rohkem »
Tõusuallikas
Tõusuallikas ehk limnokreen on survelise põhjaveega alal olev allikas, mille vesi tuleb alt ülespoole maapinnasüvendisse, tekitades sinna väikese veekogu.
Uus!!: Allikas ja Tõusuallikas · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Allikas ja Temperatuur · Näe rohkem »
Varrak (kirjastus)
Varrak on Tallinnas tegutsev raamatukirjastus.
Uus!!: Allikas ja Varrak (kirjastus) · Näe rohkem »
Veekogu
Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.
Uus!!: Allikas ja Veekogu · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Allikas ja Vesi · Näe rohkem »
Vooluveekogu
Vooluveekogu on piklik pidevalt vahetuva (voolava) enamasti mageda veega looduslik või tehislik veekogu.
Uus!!: Allikas ja Vooluveekogu · Näe rohkem »
Vulkanism
Vulkaanid ja nende paiknemise seosed laamtektoonikaga Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevööst ja maakoorest vulkaanini ning purskumist maapinnale.
Uus!!: Allikas ja Vulkanism · Näe rohkem »
2013
2013.
Uus!!: Allikas ja 2013 · Näe rohkem »
