Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Aluliina ordulinnus ja Pihkva vürstiriik
Aluliina ordulinnus ja Pihkva vürstiriik on 12 ühist asja (Unioonpeedia): Irboska linnus, Leedu suurvürst, Liivimaa ordu, Mõõgavendade ordu, Põhja-Euroopa, Pihkva, Rzeczpospolita, Saksa ordu, Stefan Batory, Tartu piiskop, Vastseliina piiskopilinnus, Vytautas.
Irboska linnus
Irboska linnuse varemed (2006) Irboska linnus on linnus Venemaal Pihkva oblasti Petseri rajoonis Irboskas.
Aluliina ordulinnus ja Irboska linnus · Irboska linnus ja Pihkva vürstiriik ·
Leedu suurvürst
Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.
Aluliina ordulinnus ja Leedu suurvürst · Leedu suurvürst ja Pihkva vürstiriik ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Aluliina ordulinnus ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Pihkva vürstiriik ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Aluliina ordulinnus ja Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu ja Pihkva vürstiriik ·
Põhja-Euroopa
Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.
Aluliina ordulinnus ja Põhja-Euroopa · Põhja-Euroopa ja Pihkva vürstiriik ·
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Aluliina ordulinnus ja Pihkva · Pihkva ja Pihkva vürstiriik ·
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Aluliina ordulinnus ja Rzeczpospolita · Pihkva vürstiriik ja Rzeczpospolita ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Aluliina ordulinnus ja Saksa ordu · Pihkva vürstiriik ja Saksa ordu ·
Stefan Batory
Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.
Aluliina ordulinnus ja Stefan Batory · Pihkva vürstiriik ja Stefan Batory ·
Tartu piiskop
Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.
Aluliina ordulinnus ja Tartu piiskop · Pihkva vürstiriik ja Tartu piiskop ·
Vastseliina piiskopilinnus
Vastseliina piiskopilinnus 2008. aasta märtsikuusVastseliina piiskopilinnus 2008. aasta suvel. Vaade linnuse kirdetornist Vastseliina piiskopilinnuse kirdetorn 2011. aasta septembris Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Vastseliina piiskopilinnuse (saksa keeles Neuhausen) varemed asuvad Vana-Vastseliina külas Võru vallas Võru maakonnas, umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist.
Aluliina ordulinnus ja Vastseliina piiskopilinnus · Pihkva vürstiriik ja Vastseliina piiskopilinnus ·
Vytautas
Vytautas Suur (leedu Vytautas Didysis, valgevene Вітаўт, poola Witold Wielki, ristitud Aleksandriks; u 1352 – 27. oktoober 1430) oli Leedu suurvürst 1392–1430, Kęstutise poeg.
Aluliina ordulinnus ja Vytautas · Pihkva vürstiriik ja Vytautas ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Aluliina ordulinnus ja Pihkva vürstiriik ühist
- Millised on sarnasused Aluliina ordulinnus ja Pihkva vürstiriik
Võrdlus Aluliina ordulinnus ja Pihkva vürstiriik
Aluliina ordulinnus on 131 suhted, samas Pihkva vürstiriik 161. Kuna neil ühist 12, Jaccard indeks on 4.11% = 12 / (131 + 161).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Aluliina ordulinnus ja Pihkva vürstiriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
