Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Alumiinium ja Väävel
Alumiinium ja Väävel on 14 ühist asja (Unioonpeedia): Aatomnumber, Kõvadus, Keemiline element, Maakoor, Massiarv, Mineraal, Nafta, Oksiidid, Plastsus, Raud, Sulfaadid, Tonn, Tsink, Vask.
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Aatomnumber ja Alumiinium · Aatomnumber ja Väävel ·
Kõvadus
Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile; ühtlasi ka seda vastupanuvõimet iseloomustav suurus.
Alumiinium ja Kõvadus · Kõvadus ja Väävel ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Alumiinium ja Keemiline element · Keemiline element ja Väävel ·
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Alumiinium ja Maakoor · Maakoor ja Väävel ·
Massiarv
Massiarv (tähis A) on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.
Alumiinium ja Massiarv · Massiarv ja Väävel ·
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Alumiinium ja Mineraal · Mineraal ja Väävel ·
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Alumiinium ja Nafta · Nafta ja Väävel ·
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Alumiinium ja Oksiidid · Oksiidid ja Väävel ·
Plastsus
Plastsus ehk plastilisus (kreeka plastos 'voolitud') on keha võime muuta (purunemata) talle rakendatud välisjõu (nt väliskoormuse) mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat deformatsiooni (plastset deformatsiooni) pärast välisjõu mõju lakkamist.
Alumiinium ja Plastsus · Plastsus ja Väävel ·
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Alumiinium ja Raud · Raud ja Väävel ·
Sulfaadid
Kips ehk hüdraatunud kaltsiumsulfaat Sulfaadid on väävelhappe soolad.
Alumiinium ja Sulfaadid · Sulfaadid ja Väävel ·
Tonn
Tonn (vananorra keeles tonna 'veinivaat') on nüüdisajal meetermõõdustiku massiühik, see võrdub 1000 kilogrammiga.
Alumiinium ja Tonn · Tonn ja Väävel ·
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Alumiinium ja Tsink · Tsink ja Väävel ·
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Alumiinium ja Väävel ühist
- Millised on sarnasused Alumiinium ja Väävel
Võrdlus Alumiinium ja Väävel
Alumiinium on 98 suhted, samas Väävel 120. Kuna neil ühist 14, Jaccard indeks on 6.42% = 14 / (98 + 120).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Alumiinium ja Väävel. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
