Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Alutaguse kihelkond ja Vana-Liivimaa

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Alutaguse kihelkond ja Vana-Liivimaa

Alutaguse kihelkond vs. Vana-Liivimaa

Alutaguse kihelkond (Alentagh) oli muinaskihelkond Virumaal 13. Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.

Sarnasusi Alutaguse kihelkond ja Vana-Liivimaa

Alutaguse kihelkond ja Vana-Liivimaa on 18 ühist asja (Unioonpeedia): Erik XIV, Liivimaa ordu, Mõõgavendade ordu, Narva, Narva foogtkond, Rüütelkond, Riia, Rootsi, Rootsi aeg, Saaremaa, Saksa ordu, Tallinn, Tartu, Tartu piiskopkond, Vasknarva foogtkond, Virumaa, 13. sajand, 15. sajand.

Erik XIV

Erik XIV (13. detsember 1533 Stockholm – 26. veebruar 1577 Örbyhus) oli Rootsi kuningas 1560–1568.

Alutaguse kihelkond ja Erik XIV · Erik XIV ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Alutaguse kihelkond ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Mõõgavendade ordu

Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.

Alutaguse kihelkond ja Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Narva

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.

Alutaguse kihelkond ja Narva · Narva ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Narva foogtkond

Narva foogtkonna asend Põhja-Eestis Narva foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).

Alutaguse kihelkond ja Narva foogtkond · Narva foogtkond ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Rüütelkond

Rüütelkond on mitmetähenduslik sõna, mille all tavaliselt mõistetakse teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.

Alutaguse kihelkond ja Rüütelkond · Rüütelkond ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.

Alutaguse kihelkond ja Riia · Riia ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Alutaguse kihelkond ja Rootsi · Rootsi ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Rootsi aeg

Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.

Alutaguse kihelkond ja Rootsi aeg · Rootsi aeg ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Saaremaa

Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.

Alutaguse kihelkond ja Saaremaa · Saaremaa ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.

Alutaguse kihelkond ja Saksa ordu · Saksa ordu ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Alutaguse kihelkond ja Tallinn · Tallinn ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Alutaguse kihelkond ja Tartu · Tartu ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Tartu piiskopkond

Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.

Alutaguse kihelkond ja Tartu piiskopkond · Tartu piiskopkond ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Vasknarva foogtkond

Vasknarva foogtkonna asend Vasknarva foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).

Alutaguse kihelkond ja Vasknarva foogtkond · Vana-Liivimaa ja Vasknarva foogtkond · Näe rohkem »

Virumaa

kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.

Alutaguse kihelkond ja Virumaa · Vana-Liivimaa ja Virumaa · Näe rohkem »

13. sajand

13.

13. sajand ja Alutaguse kihelkond · 13. sajand ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

15. sajand

15.

15. sajand ja Alutaguse kihelkond · 15. sajand ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Alutaguse kihelkond ja Vana-Liivimaa

Alutaguse kihelkond on 174 suhted, samas Vana-Liivimaa 148. Kuna neil ühist 18, Jaccard indeks on 5.59% = 18 / (174 + 148).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Alutaguse kihelkond ja Vana-Liivimaa. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »