Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Aminohapped ja Linaseemned
Aminohapped ja Linaseemned on 19 ühist asja (Unioonpeedia): Alaniin, Arginiin, Asparagiinhape, B5-vitamiin, Bakterid, Fenüülalaniin, Glütsiin, Glutamiinhape, Lüsiin, Leutsiin, Lipiidid, Proliin, Rakk, Seriin, Treoniin, Valgud, Valiin, Veri, Vesi.
Alaniin
Alaniini molekuli graafiline kujutis Alaniin (lühend Ala või A) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Alaniin ja Aminohapped · Alaniin ja Linaseemned ·
Arginiin
Arginiin Arginiin (lühend Arg või R) on α-aminohape, mida inimorganism ei suuda ise sünteesida ja peab seetõttu saama toiduga.
Aminohapped ja Arginiin · Arginiin ja Linaseemned ·
Asparagiinhape
Asparagiinhape (inglise aspartic acid; lühend D-AA, Asp või D) on α-aminohape, mille keemiline valem on HOOCCH(NH2)CH2COOH.
Aminohapped ja Asparagiinhape · Asparagiinhape ja Linaseemned ·
B5-vitamiin
Pantoteenhappe struktuurvalem B5-vitamiin ehk pantoteenhape ehk antidermatiitne vitamiin on vesilahustuv termolabiilne vitamiin.
Aminohapped ja B5-vitamiin · B5-vitamiin ja Linaseemned ·
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Aminohapped ja Bakterid · Bakterid ja Linaseemned ·
Fenüülalaniin
Fenüülalaniin (lühend Phe või F) on organismi- ja toiduvalkudes sisalduv aromaatne α-aminohape struktuurivalemiga C6H5CH2CH(NH2)COOH.
Aminohapped ja Fenüülalaniin · Fenüülalaniin ja Linaseemned ·
Glütsiin
pisi Glütsiin (lühend Gly või G, valem NH2CH2COOH) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Aminohapped ja Glütsiin · Glütsiin ja Linaseemned ·
Glutamiinhape
Glutamiinhappe struktuur Glutamiinhappe kolmemõõtmeline struktuur Glutamiinhape (lühend Glu või E, brutovalem C5H9NO4) on toidu- ja organismivalkudes esinev happeline aminohape.
Aminohapped ja Glutamiinhape · Glutamiinhape ja Linaseemned ·
Lüsiin
Lüsiin Lüsiin ehk 2,6-diaminoheksaanhape (lühendtähis Lys, ühetähelisena K) on aminohape, üks kahekümnest peamisest aminohappest, mille jääkidest koosnevad valgud.
Aminohapped ja Lüsiin · Lüsiin ja Linaseemned ·
Leutsiin
Leutsiin (inglise leucine; lühend Leu või L) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH2CH(CH3)2.
Aminohapped ja Leutsiin · Leutsiin ja Linaseemned ·
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Aminohapped ja Lipiidid · Linaseemned ja Lipiidid ·
Proliin
zwitteriooni kujul. Vasakul ''L''-proliin, paremal ''D''-proliin. Proliin (süstemaatiline nimetus: pürrolidiin-2-karboksüülhape) on looduslik aminohape, mis on ainsana tsükliline ja sisaldab aminorühma asemel sekundaarset amiini.
Aminohapped ja Proliin · Linaseemned ja Proliin ·
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Aminohapped ja Rakk · Linaseemned ja Rakk ·
Seriin
pisi Seriin (C3H7NO3, lühend Ser või S) on aminohape, mis esineb enamikus valkudes.
Aminohapped ja Seriin · Linaseemned ja Seriin ·
Treoniin
Treoniin (inglise threonine; lühendatult Thr või T) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH(OH)CH3.
Aminohapped ja Treoniin · Linaseemned ja Treoniin ·
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Aminohapped ja Valgud · Linaseemned ja Valgud ·
Valiin
Valiinimolekuli struktuurivalem Valiin (lühend Val või V) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Aminohapped ja Valiin · Linaseemned ja Valiin ·
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Aminohapped ja Veri · Linaseemned ja Veri ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Aminohapped ja Linaseemned ühist
- Millised on sarnasused Aminohapped ja Linaseemned
Võrdlus Aminohapped ja Linaseemned
Aminohapped on 77 suhted, samas Linaseemned 105. Kuna neil ühist 19, Jaccard indeks on 10.44% = 19 / (77 + 105).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Aminohapped ja Linaseemned. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
