Sarnasusi Aminohapped ja Rinnapiim
Aminohapped ja Rinnapiim on 16 ühist asja (Unioonpeedia): Arginiin, B5-vitamiin, Fenüülalaniin, Lüsiin, Leutsiin, Lipiidid, Metioniin, Rakk, Türosiin, Trüptofaan, Treoniin, Tsüsteiin, Valgud, Valiin, Väävel, Vesinikeksponent.
Arginiin
Arginiin Arginiin (lühend Arg või R) on α-aminohape, mida inimorganism ei suuda ise sünteesida ja peab seetõttu saama toiduga.
Aminohapped ja Arginiin · Arginiin ja Rinnapiim ·
B5-vitamiin
Pantoteenhappe struktuurvalem B5-vitamiin ehk pantoteenhape ehk antidermatiitne vitamiin on vesilahustuv termolabiilne vitamiin.
Aminohapped ja B5-vitamiin · B5-vitamiin ja Rinnapiim ·
Fenüülalaniin
Fenüülalaniin (lühend Phe või F) on organismi- ja toiduvalkudes sisalduv aromaatne α-aminohape struktuurivalemiga C6H5CH2CH(NH2)COOH.
Aminohapped ja Fenüülalaniin · Fenüülalaniin ja Rinnapiim ·
Lüsiin
Lüsiin Lüsiin ehk 2,6-diaminoheksaanhape (lühendtähis Lys, ühetähelisena K) on aminohape, üks kahekümnest peamisest aminohappest, mille jääkidest koosnevad valgud.
Aminohapped ja Lüsiin · Lüsiin ja Rinnapiim ·
Leutsiin
Leutsiin (inglise leucine; lühend Leu või L) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH2CH(CH3)2.
Aminohapped ja Leutsiin · Leutsiin ja Rinnapiim ·
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Aminohapped ja Lipiidid · Lipiidid ja Rinnapiim ·
Metioniin
pisi Metioniin (lühend Met või M, valem HO2CCH(NH2)CH2CH2SCH3) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Aminohapped ja Metioniin · Metioniin ja Rinnapiim ·
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Aminohapped ja Rakk · Rakk ja Rinnapiim ·
Türosiin
Türosiini molekuli graafiline kujutis Türosiin ehk 4-hüdroksüfenüülalaniin (C9H11NO3; lühend Tyr või Y) on aminohape, üks 20 aminohappest, millest rakkudes sünteesitakse valke.
Aminohapped ja Türosiin · Rinnapiim ja Türosiin ·
Trüptofaan
Trüptofaan (lühendatult Trp või W; keemiline valem C11H12N2O2) on üks 20-st aminohappest.
Aminohapped ja Trüptofaan · Rinnapiim ja Trüptofaan ·
Treoniin
Treoniin (inglise threonine; lühendatult Thr või T) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH(OH)CH3.
Aminohapped ja Treoniin · Rinnapiim ja Treoniin ·
Tsüsteiin
Tsüsteiini zwitterioon (kaksikioon) füsioloogilise pH juures. Tsüsteiin (süstemaatiline nimetus: 2-amino-3-sulfhüdrüülpropaanhape) on looduslik aminohape, mis sisaldab külgahelas tioolrühma.
Aminohapped ja Tsüsteiin · Rinnapiim ja Tsüsteiin ·
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Aminohapped ja Valgud · Rinnapiim ja Valgud ·
Valiin
Valiinimolekuli struktuurivalem Valiin (lühend Val või V) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Aminohapped ja Valiin · Rinnapiim ja Valiin ·
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Aminohapped ja Väävel · Rinnapiim ja Väävel ·
Vesinikeksponent
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).
Aminohapped ja Vesinikeksponent · Rinnapiim ja Vesinikeksponent ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Aminohapped ja Rinnapiim ühist
- Millised on sarnasused Aminohapped ja Rinnapiim
Võrdlus Aminohapped ja Rinnapiim
Aminohapped on 77 suhted, samas Rinnapiim 90. Kuna neil ühist 16, Jaccard indeks on 9.58% = 16 / (77 + 90).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Aminohapped ja Rinnapiim. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: