Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Aminohapped ja Rinnapiim

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Aminohapped ja Rinnapiim

Aminohapped vs. Rinnapiim

α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat. Rinnapiima ehk emapiima ehk naisepiima all peetakse silmas piima, mida eritavad naise piimanäärmed.

Sarnasusi Aminohapped ja Rinnapiim

Aminohapped ja Rinnapiim on 16 ühist asja (Unioonpeedia): Arginiin, B5-vitamiin, Fenüülalaniin, Lüsiin, Leutsiin, Lipiidid, Metioniin, Rakk, Türosiin, Trüptofaan, Treoniin, Tsüsteiin, Valgud, Valiin, Väävel, Vesinikeksponent.

Arginiin

Arginiin Arginiin (lühend Arg või R) on α-aminohape, mida inimorganism ei suuda ise sünteesida ja peab seetõttu saama toiduga.

Aminohapped ja Arginiin · Arginiin ja Rinnapiim · Näe rohkem »

B5-vitamiin

Pantoteenhappe struktuurvalem B5-vitamiin ehk pantoteenhape ehk antidermatiitne vitamiin on vesilahustuv termolabiilne vitamiin.

Aminohapped ja B5-vitamiin · B5-vitamiin ja Rinnapiim · Näe rohkem »

Fenüülalaniin

Fenüülalaniin (lühend Phe või F) on organismi- ja toiduvalkudes sisalduv aromaatne α-aminohape struktuurivalemiga C6H5CH2CH(NH2)COOH.

Aminohapped ja Fenüülalaniin · Fenüülalaniin ja Rinnapiim · Näe rohkem »

Lüsiin

Lüsiin Lüsiin ehk 2,6-diaminoheksaanhape (lühendtähis Lys, ühetähelisena K) on aminohape, üks kahekümnest peamisest aminohappest, mille jääkidest koosnevad valgud.

Aminohapped ja Lüsiin · Lüsiin ja Rinnapiim · Näe rohkem »

Leutsiin

Leutsiin (inglise leucine; lühend Leu või L) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH2CH(CH3)2.

Aminohapped ja Leutsiin · Leutsiin ja Rinnapiim · Näe rohkem »

Lipiidid

Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.

Aminohapped ja Lipiidid · Lipiidid ja Rinnapiim · Näe rohkem »

Metioniin

pisi Metioniin (lühend Met või M, valem HO2CCH(NH2)CH2CH2SCH3) on üks kahekümnest α-aminohappest.

Aminohapped ja Metioniin · Metioniin ja Rinnapiim · Näe rohkem »

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Aminohapped ja Rakk · Rakk ja Rinnapiim · Näe rohkem »

Türosiin

Türosiini molekuli graafiline kujutis Türosiin ehk 4-hüdroksüfenüülalaniin (C9H11NO3; lühend Tyr või Y) on aminohape, üks 20 aminohappest, millest rakkudes sünteesitakse valke.

Aminohapped ja Türosiin · Rinnapiim ja Türosiin · Näe rohkem »

Trüptofaan

Trüptofaan (lühendatult Trp või W; keemiline valem C11H12N2O2) on üks 20-st aminohappest.

Aminohapped ja Trüptofaan · Rinnapiim ja Trüptofaan · Näe rohkem »

Treoniin

Treoniin (inglise threonine; lühendatult Thr või T) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH(OH)CH3.

Aminohapped ja Treoniin · Rinnapiim ja Treoniin · Näe rohkem »

Tsüsteiin

Tsüsteiini zwitterioon (kaksikioon) füsioloogilise pH juures. Tsüsteiin (süstemaatiline nimetus: 2-amino-3-sulfhüdrüülpropaanhape) on looduslik aminohape, mis sisaldab külgahelas tioolrühma.

Aminohapped ja Tsüsteiin · Rinnapiim ja Tsüsteiin · Näe rohkem »

Valgud

aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Aminohapped ja Valgud · Rinnapiim ja Valgud · Näe rohkem »

Valiin

Valiinimolekuli struktuurivalem Valiin (lühend Val või V) on üks kahekümnest α-aminohappest.

Aminohapped ja Valiin · Rinnapiim ja Valiin · Näe rohkem »

Väävel

Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.

Aminohapped ja Väävel · Rinnapiim ja Väävel · Näe rohkem »

Vesinikeksponent

Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).

Aminohapped ja Vesinikeksponent · Rinnapiim ja Vesinikeksponent · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Aminohapped ja Rinnapiim

Aminohapped on 77 suhted, samas Rinnapiim 90. Kuna neil ühist 16, Jaccard indeks on 9.58% = 16 / (77 + 90).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Aminohapped ja Rinnapiim. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »