Sarnasusi Aminohapped ja Valgud
Aminohapped ja Valgud on 31 ühist asja (Unioonpeedia): Aktiivtsenter, Arginiin, Asparagiinhape, Biokeemia, Endoplasmaatiline retiikulum, Eukarüoodid, Fenüülalaniin, Glutamiinhape, Hüdroksüülrühm, Informatsiooni-RNA, Karboksürühm, Katalüüs, Kõrvalahel, Kollageen, Koodon, Lüsiin, Leutsiin, Lipiidid, Metioniin, Molekuli polaarsus, Monomeer, Peptiidside, Polüpeptiidid, Proliin, Rakk, Ribosoom, Translatsioon, Transpordi-RNA, Tsüsteiin, Valiin, ..., Vesinikeksponent. Laienda indeks (1 rohkem) »
Aktiivtsenter
Aktiivtsenter on ensüümi pinnaala, millega seostub substraat.
Aktiivtsenter ja Aminohapped · Aktiivtsenter ja Valgud ·
Arginiin
Arginiin Arginiin (lühend Arg või R) on α-aminohape, mida inimorganism ei suuda ise sünteesida ja peab seetõttu saama toiduga.
Aminohapped ja Arginiin · Arginiin ja Valgud ·
Asparagiinhape
Asparagiinhape (inglise aspartic acid; lühend D-AA, Asp või D) on α-aminohape, mille keemiline valem on HOOCCH(NH2)CH2COOH.
Aminohapped ja Asparagiinhape · Asparagiinhape ja Valgud ·
Biokeemia
Biokeemia ehk bioloogiline keemia on teadus elusorganismide keemilisest koostisest, koostisosade muundumistest ja nende muundumiste seostest struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega.
Aminohapped ja Biokeemia · Biokeemia ja Valgud ·
Endoplasmaatiline retiikulum
Pildil on rakk. 1. Tuumake 2. Rakutuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. '''Kare endoplasmaatiline retiikulum''' 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. '''Sile endoplasmaatiline retiikulum''' 9. Mitokonder 10.Vakuool 11. Tsütosool 12. Lüsosoom 13. Tsentriool Endoplasmaatiline retiikulum (ER) ehk tsütoplasmavõrgustik on organell, mis esineb kõikides eukarüootsetes rakkudes.
Aminohapped ja Endoplasmaatiline retiikulum · Endoplasmaatiline retiikulum ja Valgud ·
Eukarüoodid
Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.
Aminohapped ja Eukarüoodid · Eukarüoodid ja Valgud ·
Fenüülalaniin
Fenüülalaniin (lühend Phe või F) on organismi- ja toiduvalkudes sisalduv aromaatne α-aminohape struktuurivalemiga C6H5CH2CH(NH2)COOH.
Aminohapped ja Fenüülalaniin · Fenüülalaniin ja Valgud ·
Glutamiinhape
Glutamiinhappe struktuur Glutamiinhappe kolmemõõtmeline struktuur Glutamiinhape (lühend Glu või E, brutovalem C5H9NO4) on toidu- ja organismivalkudes esinev happeline aminohape.
Aminohapped ja Glutamiinhape · Glutamiinhape ja Valgud ·
Hüdroksüülrühm
Orgaanilises keemias on hüdroksüülrühm orgaanilise ühendi molekuli osa, selle funktsionaalrühm.
Aminohapped ja Hüdroksüülrühm · Hüdroksüülrühm ja Valgud ·
Informatsiooni-RNA
Informatsiooni-RNA (inglise keeles messenger RNA, lühend mRNA) on RNA, mille molekulilt toimub translatsioon: informatsiooni-RNA nukleotiidijärjestuse põhjal sünteesitakse polüpeptiid.
Aminohapped ja Informatsiooni-RNA · Informatsiooni-RNA ja Valgud ·
Karboksürühm
Karboksürühm Karboksüülhape Karboksürühm ehk karboksüülrühm on orgaanilist hapet karboksüülhapet iseloomustav funktsionaalrühm, mida tähistatakse valemiga –C(.
Aminohapped ja Karboksürühm · Karboksürühm ja Valgud ·
Katalüüs
Tüüpiline neljas staadiumis kulgeva katalüütilise reaktsiooni (punane joon) energia diagramm võrreldes mittekatalüütilise reaktsiooniga (must joon). Siin Ea on aktivatsioonienergia ja ΔG on Gibbsi vabaenergia Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiirenemine tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.
Aminohapped ja Katalüüs · Katalüüs ja Valgud ·
Kõrvalahel
Kõrvalahelaks, vahel ka külgahelaks, nimetatakse keemilise ühendi põhiahelaga (tavaliselt tüviühendiga) seotud (suhteliselt suurt) asendusrühma.
Aminohapped ja Kõrvalahel · Kõrvalahel ja Valgud ·
Kollageen
Lamba sääreluust saadud kollageen Kollageen on naha, rasvkoe või muu sidekoe liimjas põhiaine, vees lahustumatu valk.
Aminohapped ja Kollageen · Kollageen ja Valgud ·
Koodon
Koodon (inglise codon) on ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik (triplett) geneetilises koodis.
Aminohapped ja Koodon · Koodon ja Valgud ·
Lüsiin
Lüsiin Lüsiin ehk 2,6-diaminoheksaanhape (lühendtähis Lys, ühetähelisena K) on aminohape, üks kahekümnest peamisest aminohappest, mille jääkidest koosnevad valgud.
Aminohapped ja Lüsiin · Lüsiin ja Valgud ·
Leutsiin
Leutsiin (inglise leucine; lühend Leu või L) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH2CH(CH3)2.
Aminohapped ja Leutsiin · Leutsiin ja Valgud ·
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Aminohapped ja Lipiidid · Lipiidid ja Valgud ·
Metioniin
pisi Metioniin (lühend Met või M, valem HO2CCH(NH2)CH2CH2SCH3) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Aminohapped ja Metioniin · Metioniin ja Valgud ·
Molekuli polaarsus
Vee (H2O) molekul on polaarne; negatiivne laeng on esitatud punase varjundiga ja positiivne laeng sinisega Aine molekulis aatomitevahelised keemilised sidemed moodustuvad ühiste elektronpaaride kaudu.
Aminohapped ja Molekuli polaarsus · Molekuli polaarsus ja Valgud ·
Monomeer
Polüetüleen, mille monomeer on etüleen Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid.
Aminohapped ja Monomeer · Monomeer ja Valgud ·
Peptiidside
Peptiidside ja selles osalevate aatomite vahelised kaugused ning keemiliste sidemete vahelised nurgad Peptiidside on kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel.
Aminohapped ja Peptiidside · Peptiidside ja Valgud ·
Polüpeptiidid
Polüpeptiidid (ka peptiidahel või valguahel) on peptiidsidemetega seotud aminohappejääkide ahelad.
Aminohapped ja Polüpeptiidid · Polüpeptiidid ja Valgud ·
Proliin
zwitteriooni kujul. Vasakul ''L''-proliin, paremal ''D''-proliin. Proliin (süstemaatiline nimetus: pürrolidiin-2-karboksüülhape) on looduslik aminohape, mis on ainsana tsükliline ja sisaldab aminorühma asemel sekundaarset amiini.
Aminohapped ja Proliin · Proliin ja Valgud ·
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Aminohapped ja Rakk · Rakk ja Valgud ·
Ribosoom
70S ribosoomi 50S alaühik. Kollane osa on rRNA ja sinine märgib valgulist osa. Punasega on märgitud aktiivsait Ribosoom translatsioonil. Näha on ka kahe alaühiku vahel olevad tRNA-d Ribosoom (inglise ribosome) on nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev kaheosaline molekulaarne masin, mis koosneb ribosomaalse RNA (rRNA) ja valgu molekulidest.
Aminohapped ja Ribosoom · Ribosoom ja Valgud ·
Translatsioon
tRNA-de (tumesiniste ühikute) lülitumist mRNA külge. Kummagi kahe kõrvutiasetseva tRNA teises otsas liituvad aminohapped. Aminohapete progresseeruval liitumisel tekib polüpeptiidahel, mis kasvab ribosoomi teisest otsast välja. Animatsiooni lõpus on näidatud ka seda, kuidas tekkiv polüpeptiidahel läbib valgulise kanali vahendusel rakusisest membraani. Translatsioon on rakkudes toimuv molekulaarne protsess, mille käigus ribosoomid sünteesivad mRNA põhjal aminohapetest koosneva polüpeptiidahela.
Aminohapped ja Translatsioon · Translatsioon ja Valgud ·
Transpordi-RNA
tRNA molekuli ruumiline struktuur Transport-RNA ehk tRNA on ribonukleiinhape, mis tegeleb rakus aminohapete transpordiga ribosoomi, kus geneetilise koodi alusel lisatakse aminohape sünteesitavasse valguahelasse.
Aminohapped ja Transpordi-RNA · Transpordi-RNA ja Valgud ·
Tsüsteiin
Tsüsteiini zwitterioon (kaksikioon) füsioloogilise pH juures. Tsüsteiin (süstemaatiline nimetus: 2-amino-3-sulfhüdrüülpropaanhape) on looduslik aminohape, mis sisaldab külgahelas tioolrühma.
Aminohapped ja Tsüsteiin · Tsüsteiin ja Valgud ·
Valiin
Valiinimolekuli struktuurivalem Valiin (lühend Val või V) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Aminohapped ja Valiin · Valgud ja Valiin ·
Vesinikeksponent
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).
Aminohapped ja Vesinikeksponent · Valgud ja Vesinikeksponent ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Aminohapped ja Valgud ühist
- Millised on sarnasused Aminohapped ja Valgud
Võrdlus Aminohapped ja Valgud
Aminohapped on 77 suhted, samas Valgud 98. Kuna neil ühist 31, Jaccard indeks on 17.71% = 31 / (77 + 98).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Aminohapped ja Valgud. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: