Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Ammoniaak ja Hüdriidid
Ammoniaak ja Hüdriidid on 13 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Anioon, Elektronpaar, Keemistemperatuur, Lämmastik, Metallid, Molekul, Polarisatsioon, Sulamistemperatuur, Vesi, Vesilahus, Vesinik, Vesinikside.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Ammoniaak · Aatom ja Hüdriidid ·
Anioon
Anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon.
Ammoniaak ja Anioon · Anioon ja Hüdriidid ·
Elektronpaar
Elektronipaar koosneb kahest elektronist, mis asuvad samal orbitaalil ja omavad üksteise suhtes vastupidist spinni.
Ammoniaak ja Elektronpaar · Elektronpaar ja Hüdriidid ·
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Ammoniaak ja Keemistemperatuur · Hüdriidid ja Keemistemperatuur ·
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Ammoniaak ja Lämmastik · Hüdriidid ja Lämmastik ·
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Ammoniaak ja Metallid · Hüdriidid ja Metallid ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Ammoniaak ja Molekul · Hüdriidid ja Molekul ·
Polarisatsioon
Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus.
Ammoniaak ja Polarisatsioon · Hüdriidid ja Polarisatsioon ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Ammoniaak ja Sulamistemperatuur · Hüdriidid ja Sulamistemperatuur ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Ammoniaak ja Vesi · Hüdriidid ja Vesi ·
Vesilahus
Vesilahus on lahus, kus lahustiks on vesi.
Ammoniaak ja Vesilahus · Hüdriidid ja Vesilahus ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Ammoniaak ja Vesinik · Hüdriidid ja Vesinik ·
Vesinikside
Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Ammoniaak ja Hüdriidid ühist
- Millised on sarnasused Ammoniaak ja Hüdriidid
Võrdlus Ammoniaak ja Hüdriidid
Ammoniaak on 57 suhted, samas Hüdriidid 100. Kuna neil ühist 13, Jaccard indeks on 8.28% = 13 / (57 + 100).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Ammoniaak ja Hüdriidid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
