Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Ammoniaak ja Lämmastik
Ammoniaak ja Lämmastik on 16 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Atmosfäär, Dilämmastikoksiid, Gaas, Joseph Priestley, Keemiline ühend, Keemistemperatuur, Lämmastikuringe, Lämmastikusidumine, Molekul, Normaalrõhk, Süsinik, Sulamistemperatuur, Väetis, Vesi, Vesinik.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Ammoniaak · Aatom ja Lämmastik ·
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Ammoniaak ja Atmosfäär · Atmosfäär ja Lämmastik ·
Dilämmastikoksiid
Dilämmastikoksiid ehk naerugaas (valem N2O) on keemiline ühend, mis toatemperatuuril on värvitu mittesüttiv gaas, millel on meeldiv, kergelt magus lõhn ja maitse.
Ammoniaak ja Dilämmastikoksiid · Dilämmastikoksiid ja Lämmastik ·
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Ammoniaak ja Gaas · Gaas ja Lämmastik ·
Joseph Priestley
Joseph Priestley (13. märts 1733 Yorkshire – 8. veebruar 1804 Pennsylvania) oli inglise keemik.
Ammoniaak ja Joseph Priestley · Joseph Priestley ja Lämmastik ·
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Ammoniaak ja Keemiline ühend · Keemiline ühend ja Lämmastik ·
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Ammoniaak ja Keemistemperatuur · Keemistemperatuur ja Lämmastik ·
Lämmastikuringe
Lämmastikuringe skeem Lämmastikuringe on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis.
Ammoniaak ja Lämmastikuringe · Lämmastik ja Lämmastikuringe ·
Lämmastikusidumine
Teravmägedes Sassendaleni piirkonnas Lämmastikusidumine (ka lämmastiku sidumine, lämmastiku fikseerimine, lämmastiku seondamine) on keemiline protsess, mille tagajärjel atmosfääri suhteliselt inertne molekulaarne lämmastik (N2) muundatakse redutseeritud (näiteks ammoniaak) või oksüdeeritud (näiteks nitraat) vormiks.
Ammoniaak ja Lämmastikusidumine · Lämmastik ja Lämmastikusidumine ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Ammoniaak ja Molekul · Lämmastik ja Molekul ·
Normaalrõhk
Normaalrõhuks ehk standardrõhuks nimetatakse õhurõhku 101 325 Pa.
Ammoniaak ja Normaalrõhk · Lämmastik ja Normaalrõhk ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Ammoniaak ja Süsinik · Lämmastik ja Süsinik ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Ammoniaak ja Sulamistemperatuur · Lämmastik ja Sulamistemperatuur ·
Väetis
orus 1942. aastal rajatud näidispõld, mille ühte poolt väetati ja teist mitte Väetis ehk väetusaine soodustab taime toitumist ja sellega kaasnevat kasvamist.
Ammoniaak ja Väetis · Lämmastik ja Väetis ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Ammoniaak ja Vesi · Lämmastik ja Vesi ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Ammoniaak ja Lämmastik ühist
- Millised on sarnasused Ammoniaak ja Lämmastik
Võrdlus Ammoniaak ja Lämmastik
Ammoniaak on 57 suhted, samas Lämmastik 130. Kuna neil ühist 16, Jaccard indeks on 8.56% = 16 / (57 + 130).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Ammoniaak ja Lämmastik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
