Sarnasusi Ammoniaak ja Lämmastikuringe
Ammoniaak ja Lämmastikuringe on 11 ühist asja (Unioonpeedia): Ammonifikatsioon, Ammoonium, Atmosfäär, Dilämmastikoksiid, Fossiilkütus, Karbamiid, Keemiline ühend, Lämmastik, Lämmastikusidumine, Väetis, Välk.
Ammonifikatsioon
Ammonifikatsioon on bioloogilis-keemiline protsess, kus lämmastikku (täpsemalt –NH2-rühma) sisaldavad orgaanilised ained lagundatakse ammonifitseerijate bakterite ja mõnede seente kaasabil ammoniaagiks (NH3) ja teisteks anorgaanilisteks ühenditeks.
Ammoniaak ja Ammonifikatsioon · Ammonifikatsioon ja Lämmastikuringe ·
Ammoonium
Ammooniumi lihtsustatud struktuurkujutis elementide "pallidest" Ammoonium ehk ammooniumioon (keemiline valem NH4+) on ammoniaagi (NH3) ja vesiniku iooniga reageerimisel (protoneerimisel) tekkinud väga ebapüsiv ioon, mis moodustab tavaliselt hapetega ammooniumi sooli.
Ammoniaak ja Ammoonium · Ammoonium ja Lämmastikuringe ·
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Ammoniaak ja Atmosfäär · Atmosfäär ja Lämmastikuringe ·
Dilämmastikoksiid
Dilämmastikoksiid ehk naerugaas (valem N2O) on keemiline ühend, mis toatemperatuuril on värvitu mittesüttiv gaas, millel on meeldiv, kergelt magus lõhn ja maitse.
Ammoniaak ja Dilämmastikoksiid · Dilämmastikoksiid ja Lämmastikuringe ·
Fossiilkütus
Fossiilkütus ehk fossiilne kütus (ka ürgkütus) ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine.
Ammoniaak ja Fossiilkütus · Fossiilkütus ja Lämmastikuringe ·
Karbamiid
Karbamiid ehk uurea ehk kusiaine on orgaaniline ühend süsinikust, lämmastikust, hapnikust ja vesinikust, keemilise valemiga CON2H4 või (NH2)2CO.
Ammoniaak ja Karbamiid · Karbamiid ja Lämmastikuringe ·
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Ammoniaak ja Keemiline ühend · Keemiline ühend ja Lämmastikuringe ·
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Ammoniaak ja Lämmastik · Lämmastik ja Lämmastikuringe ·
Lämmastikusidumine
Teravmägedes Sassendaleni piirkonnas Lämmastikusidumine (ka lämmastiku sidumine, lämmastiku fikseerimine, lämmastiku seondamine) on keemiline protsess, mille tagajärjel atmosfääri suhteliselt inertne molekulaarne lämmastik (N2) muundatakse redutseeritud (näiteks ammoniaak) või oksüdeeritud (näiteks nitraat) vormiks.
Ammoniaak ja Lämmastikusidumine · Lämmastikuringe ja Lämmastikusidumine ·
Väetis
orus 1942. aastal rajatud näidispõld, mille ühte poolt väetati ja teist mitte Väetis ehk väetusaine soodustab taime toitumist ja sellega kaasnevat kasvamist.
Ammoniaak ja Väetis · Lämmastikuringe ja Väetis ·
Välk
Pilvedevaheline välk Välgulöögist tekkinud plahvatuslik aurusurve tüve ja koore vahel on rebinud maha kase koore Välgulöök kuuseladvas Välk on võimas nähtav elektriline sädelahendus, mis esineb looduses äikesepilves, pilvede vahel, pilve ja maapinna vahel või ka pilvede ja pilvedest kõrgemal asuva õhukihi vahel.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Ammoniaak ja Lämmastikuringe ühist
- Millised on sarnasused Ammoniaak ja Lämmastikuringe
Võrdlus Ammoniaak ja Lämmastikuringe
Ammoniaak on 57 suhted, samas Lämmastikuringe 89. Kuna neil ühist 11, Jaccard indeks on 7.53% = 11 / (57 + 89).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Ammoniaak ja Lämmastikuringe. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: