Sarnasusi Ammoniaak ja Vesinikside
Ammoniaak ja Vesinikside on 11 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Elektronpaar, Hergi Karik, Keemiline ühend, Keemistemperatuur, Lämmastik, Molekul, Nukleotiidid, Sulamistemperatuur, Vesi, Vesinik.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Ammoniaak · Aatom ja Vesinikside ·
Elektronpaar
Elektronipaar koosneb kahest elektronist, mis asuvad samal orbitaalil ja omavad üksteise suhtes vastupidist spinni.
Ammoniaak ja Elektronpaar · Elektronpaar ja Vesinikside ·
Hergi Karik
Hergi Karik (20. oktoober 1929 – 11. oktoober 2012) oli eesti keemik.
Ammoniaak ja Hergi Karik · Hergi Karik ja Vesinikside ·
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Ammoniaak ja Keemiline ühend · Keemiline ühend ja Vesinikside ·
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Ammoniaak ja Keemistemperatuur · Keemistemperatuur ja Vesinikside ·
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Ammoniaak ja Lämmastik · Lämmastik ja Vesinikside ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Ammoniaak ja Molekul · Molekul ja Vesinikside ·
Nukleotiidid
Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA.
Ammoniaak ja Nukleotiidid · Nukleotiidid ja Vesinikside ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Ammoniaak ja Sulamistemperatuur · Sulamistemperatuur ja Vesinikside ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Ammoniaak ja Vesi · Vesi ja Vesinikside ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Ammoniaak ja Vesinikside ühist
- Millised on sarnasused Ammoniaak ja Vesinikside
Võrdlus Ammoniaak ja Vesinikside
Ammoniaak on 57 suhted, samas Vesinikside 108. Kuna neil ühist 11, Jaccard indeks on 6.67% = 11 / (57 + 108).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Ammoniaak ja Vesinikside. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: