Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Amüotroofne lateraalskleroos ja Kraniaalnärvid

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Amüotroofne lateraalskleroos ja Kraniaalnärvid

Amüotroofne lateraalskleroos vs. Kraniaalnärvid

Amüotroofne lateraalskleroos ehk amüotroofiline lateraalskleroos ehk motoorneuroni haigus (ladina keeles sclerosis lateralis amyotrophica, lühend ALS) on peamiselt täiskasvanud inimestel esineda võiv terve eluea kestev motoneuronihaiguse vorm, millele on iseloomulik mitmete närvide põletik ja mis põhjustab lihasatroofiat ja halvatust ning lõpeb hingamispuudulikkuse korral harilikult surmaga. Kraniaalnärvid ehk peaajunärvid ehk paarilised koljunärvid (ladina keeles nervi craniales) on keelikloomadel peaajust väljuvad närvid (erinevalt spinaalnärvidest, mis väljuvad seljaajust).

Sarnasusi Amüotroofne lateraalskleroos ja Kraniaalnärvid

Amüotroofne lateraalskleroos ja Kraniaalnärvid on 7 ühist asja (Unioonpeedia): Ajutüvi, Inimene, Ladina keel, Lihas, Peaaju, Seljaaju, Silm.

Ajutüvi

Ajutüvi (ladina truncus encephalicus) on paljude selgroogsete loomade aju osa, mis ümbritseb seljaaju ülaosa.

Ajutüvi ja Amüotroofne lateraalskleroos · Ajutüvi ja Kraniaalnärvid · Näe rohkem »

Inimene

Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.

Amüotroofne lateraalskleroos ja Inimene · Inimene ja Kraniaalnärvid · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Amüotroofne lateraalskleroos ja Ladina keel · Kraniaalnärvid ja Ladina keel · Näe rohkem »

Lihas

Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.

Amüotroofne lateraalskleroos ja Lihas · Kraniaalnärvid ja Lihas · Näe rohkem »

Peaaju

Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.

Amüotroofne lateraalskleroos ja Peaaju · Kraniaalnärvid ja Peaaju · Näe rohkem »

Seljaaju

Seljaaju (ladina keeles medulla spinalis) on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa, mis paikneb koos teda ümbritsevate seljaaju kestadega, rasvarikka sidekoega ja jämedate veenide ning peaaju-seljaajuvedelikuga peamiselt lülisambakanalis.

Amüotroofne lateraalskleroos ja Seljaaju · Kraniaalnärvid ja Seljaaju · Näe rohkem »

Silm

Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.

Amüotroofne lateraalskleroos ja Silm · Kraniaalnärvid ja Silm · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Amüotroofne lateraalskleroos ja Kraniaalnärvid

Amüotroofne lateraalskleroos on 87 suhted, samas Kraniaalnärvid 47. Kuna neil ühist 7, Jaccard indeks on 5.22% = 7 / (87 + 47).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Amüotroofne lateraalskleroos ja Kraniaalnärvid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »