Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Amüotroofne lateraalskleroos ja Sarkoidoos
Amüotroofne lateraalskleroos ja Sarkoidoos on 22 ühist asja (Unioonpeedia): Aju kõvakest, Autoimmuunhaigus, Dendriitrakk, Geen, Hingamispuudulikkus, Immuunsüsteem, Impotentsus, Inimene, Kesknärvisüsteem, Kopsud, Kraniaalnärvid, Lümfisüsteem, Meditsiinisõnastik, Motoorsed neuronid, Närvirakkude kasvufaktor, Polüskleroos, Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon, Süda, Seljaaju, Silm, Suurajukoor, Tsütokiinid.
Aju kõvakest
Aju kõvakest ehk peaaju kõvakest ehk peaaju-kõvakest (dura mater encephali) on paljude kesknärvisüsteemiga selgroogsete peaaju ümbritsev ajukest, mis liibub vastu ajukolju sisepinda.
Aju kõvakest ja Amüotroofne lateraalskleroos · Aju kõvakest ja Sarkoidoos ·
Autoimmuunhaigus
Autoimmuunhaigus (lühend AIH) on perekondlik ja/või krooniline haiguslik seisund, mida põhjustab immuunsüsteemi rakkude ebaadekvaatne tegevus.
Amüotroofne lateraalskleroos ja Autoimmuunhaigus · Autoimmuunhaigus ja Sarkoidoos ·
Dendriitrakk
Dendriitrakud ehk dendriitsed rakud (lühend DC) on peamiselt imetajate lümfoid(-immuun)süsteemi rakutüüp, mille ülesandeks on antigeenide esitlemine T-lümfotsüütidele ja osalemine immuunvastuses.
Amüotroofne lateraalskleroos ja Dendriitrakk · Dendriitrakk ja Sarkoidoos ·
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Amüotroofne lateraalskleroos ja Geen · Geen ja Sarkoidoos ·
Hingamispuudulikkus
Hingamispuudulikkus (lüh HP, ka pulmonaalpuudulikkus) (insufficientia respirationis, ingl pulmonary inufficiency, respiratory insufficiency) on elundkonnapuudulikkust tähistav termin, mida iseloomustab hingamiselundkonna elundite (näiteks kopsude) võimetus (insufients) tagada organismi piisav hapnikuga varustatus ja süsinikdioksiidi eemaldus.
Amüotroofne lateraalskleroos ja Hingamispuudulikkus · Hingamispuudulikkus ja Sarkoidoos ·
Immuunsüsteem
Immuunsüsteemiks ehk immuunsussüsteemiks ehk lümforetikulaarseks süsteemiks (inglise keeles immune system) nimetatakse selgroogsete loomade organismi spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevaid elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning kaasatud molekule.
Amüotroofne lateraalskleroos ja Immuunsüsteem · Immuunsüsteem ja Sarkoidoos ·
Impotentsus
Impotentsus (ladina impotentia 'võimetus, nõrkus') on valdavalt täiskasvanud meeste suguvõimetus ja täiskasvanud meeste sigitamisvõimetus, või naiste sigimisvõimetus, ka viljatus.
Amüotroofne lateraalskleroos ja Impotentsus · Impotentsus ja Sarkoidoos ·
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Amüotroofne lateraalskleroos ja Inimene · Inimene ja Sarkoidoos ·
Kesknärvisüsteem
Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.
Amüotroofne lateraalskleroos ja Kesknärvisüsteem · Kesknärvisüsteem ja Sarkoidoos ·
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Amüotroofne lateraalskleroos ja Kopsud · Kopsud ja Sarkoidoos ·
Kraniaalnärvid
Kraniaalnärvid ehk peaajunärvid ehk paarilised koljunärvid (ladina keeles nervi craniales) on keelikloomadel peaajust väljuvad närvid (erinevalt spinaalnärvidest, mis väljuvad seljaajust).
Amüotroofne lateraalskleroos ja Kraniaalnärvid · Kraniaalnärvid ja Sarkoidoos ·
Lümfisüsteem
Lümfisüsteem ehk lümfaatiline süsteem (ladina keeles systema lymphaticum, systema lymphoideum) on lümfoidkudedest koosnev paljude selgroogsete loomade elundkond.
Amüotroofne lateraalskleroos ja Lümfisüsteem · Lümfisüsteem ja Sarkoidoos ·
Meditsiinisõnastik
"Meditsiinisõnastik" on 1996.
Amüotroofne lateraalskleroos ja Meditsiinisõnastik · Meditsiinisõnastik ja Sarkoidoos ·
Motoorsed neuronid
Motoorsed neuronid ehk motoneuronid ehk eferentsed neuronid ehk efektoorsed neuronid (ladina keeles motoneuron, neuron motorium) on paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvirakkude tüüp – need rakud paiknevad peamiselt suuraju koore otsmikusagara motoorses korteksis või ajutüves (kraniaalnärvide vastavates tuumades) ja innerveerivad mitmeid lihaseid.
Amüotroofne lateraalskleroos ja Motoorsed neuronid · Motoorsed neuronid ja Sarkoidoos ·
Närvirakkude kasvufaktor
Närvirakkude kasvufaktor ehk närvikasvufaktor (inglise nerve growth factor; lüh NGF) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade perifeerse ja kesknärvisüsteemi närvirakkude looduslik bioloogiliselt aktiivne sisemine lahustuv kasvutegur.
Amüotroofne lateraalskleroos ja Närvirakkude kasvufaktor · Närvirakkude kasvufaktor ja Sarkoidoos ·
Polüskleroos
Demüelisatsioon polüskleroosi korral. Värvunud CD68 kude näitab haiguskolde piirkonnas mitmeid makrofaage. Mõõtkava 1:100 Polüskleroos ehk multiipel- ehk hulgiskleroos ehk hulgikoldekõvastumus ehk multipleksskleroos (ladina keeles sclerosis multiplex; inglise keeles multiple sclerosis; lühend MS või SM) on peamiselt inimestel esinev krooniline, kogu elu kestev, peamiselt tuvastamata põhjustega, harvaesinev haigus, millele on iseloomulikud muutused kesknärvisüsteemi valgeaines.
Amüotroofne lateraalskleroos ja Polüskleroos · Polüskleroos ja Sarkoidoos ·
Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon
Rahvusvahelist haiguste klassifikatsiooni (lühend RHK) võib vaadelda kui jaotiste süsteemi, millesse haigused on määratud vastavalt kehtestatud kriteeriumidele.
Amüotroofne lateraalskleroos ja Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon · Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon ja Sarkoidoos ·
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Amüotroofne lateraalskleroos ja Süda · Süda ja Sarkoidoos ·
Seljaaju
Seljaaju (ladina keeles medulla spinalis) on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa, mis paikneb koos teda ümbritsevate seljaaju kestadega, rasvarikka sidekoega ja jämedate veenide ning peaaju-seljaajuvedelikuga peamiselt lülisambakanalis.
Amüotroofne lateraalskleroos ja Seljaaju · Sarkoidoos ja Seljaaju ·
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Amüotroofne lateraalskleroos ja Silm · Sarkoidoos ja Silm ·
Suurajukoor
Suurajukoor ehk ajukoor (ladina keeles cortex cerebri) on neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1–5 mm paksune hallaine kiht suuraju poolkerade pinnal.
Amüotroofne lateraalskleroos ja Suurajukoor · Sarkoidoos ja Suurajukoor ·
Tsütokiinid
Tsütokiinid on loomadel erinevate tuumaga rakkude vabastatavad väikesemolekulilised lahustuvad valgud ja glükoproteiinid, mis vahendavad lühiajaliselt erinevaid immuunvastuseid ja rakkudevahelist informatsiooni.
Amüotroofne lateraalskleroos ja Tsütokiinid · Sarkoidoos ja Tsütokiinid ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Amüotroofne lateraalskleroos ja Sarkoidoos ühist
- Millised on sarnasused Amüotroofne lateraalskleroos ja Sarkoidoos
Võrdlus Amüotroofne lateraalskleroos ja Sarkoidoos
Amüotroofne lateraalskleroos on 87 suhted, samas Sarkoidoos 186. Kuna neil ühist 22, Jaccard indeks on 8.06% = 22 / (87 + 186).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Amüotroofne lateraalskleroos ja Sarkoidoos. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
