Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Anna Mons ja Peeter I
Anna Mons ja Peeter I on 15 ühist asja (Unioonpeedia): Aleksandr Menšikov, Aleksei Petrovitš, Franz Lefort, Hollandi keel, Jevdokija Lopuhhina, Katariina I, Kuramaa hertsogiriik, Luterlus, Moskva, Moskva tsaar, Peeter I, Preisi kuningriik, Riia, Saksa keel, Vene keel.
Aleksandr Menšikov
Aleksandr Danilovitš Menšikov, 1716–1720 Aleksandr Danilovitš MenšikovLe prince Kouchimen, histoire Tartare, et Dom Alvar del Sol, histoire Napolitaine (vene keeles Александр Данилович Меншиков; 16. november (6. november vkj) 1673 Moskva – 23. november (12. november vkj) 1729 Berjozov, Handi-Mansimaa) oli Moskoovia tsaaririigi ja Venemaa keisririigi sõjaväelane, riigimees, vürst ja kindralfeldmarssal (1709).
Aleksandr Menšikov ja Anna Mons · Aleksandr Menšikov ja Peeter I ·
Aleksei Petrovitš
Aleksei Petrovitš. Portree autor Johann Gottfried Tannauer Aleksei Petrovitš (vene Алексе́й Петро́вич; 28. veebruar (vkj 18. veebruar) 1690 Preobraženskoje – 7. juuli (vkj 26. juuni) 1718 Peterburi) oli Moskva tsaaririigi troonipärija, keiser Peeter I ja tema esimese abikaasa Jevdokija Lopuhhina poeg.
Aleksei Petrovitš ja Anna Mons · Aleksei Petrovitš ja Peeter I ·
Franz Lefort
Franz Lefort Franz Lefort (õieti François Jacques Le Fort; 2. jaanuar 1656 Genf – 12. märts 1699 Moskva) oli Vene tsaaririigi Šveitsi päritolu riigitegelane, peaminister (tänapäeva mõistes) Peeter I valitsemise ajal aastani 1699.
Anna Mons ja Franz Lefort · Franz Lefort ja Peeter I ·
Hollandi keel
Hollandi keel (hollandi keeles Nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel.
Anna Mons ja Hollandi keel · Hollandi keel ja Peeter I ·
Jevdokija Lopuhhina
Jevdokija Fjodorovna Lopuhhina. Maali autor on XVIII sajandi tundmatu vene kunstnik Jevdokija Fjodorovna (Евдокия Фёдоровна; sünninimi Avdotja Illarionovna Lopuhhina (Авдотья Илларионовна Лопухина); 9. august (vkj. 30. juuli) 1669 – 7. september (vkj. 27. august) 1731 oli Vene tsaarinna, Peeter I esimene abikaasa. Jevdokija oli bojaar Illarion Abramovitš Lopuhhini (Larion Lopuhhini) ja Ustinja Bogdanovna Rtištševa tütar. Tütre pulmade puhul tsaariga muudeti isa eesnimi Fjodoriks. Peeter ja Jevdokija abiellusid 6. veebruaril (vkj. 27. jaanuaril) 1689. Järgmisel aastal sündis poeg Aleksei Petrovitši. Hiljem sündisid veel Aleksander (1692) ja Paul (1693), kuid need kaks poega surid lapsepõlves. Peeter I ei olnud rahul Jevdokija vanamoeliste vanematega ning hiljem hülgas oma abikaasa ja kiindus hollandi soost Anna Monsi, kes aga ei saanud ainsatki last. Pärast Peeter I surma 1725 sai Venemaa tsaarinnaks tema naine Katariina I, kes suri juba 1727; selleks ajaks olid kõik Katariina pojad järeltulijateta surnud. Uueks tsaariks sai Jevdokia poja Aleksei poeg Peeter II, kes suri 1730 15-aastaselt. Peeter I sugu suri sellega meesliinis välja ja Jevdokia oli elanud kõigist oma järeltulijatest kauem. Polnud selge, kes peaks Venemaa trooni pärima, ja seda pakuti ka Jevdokiale, kes aga loobus. Uueks valitsejaks sai Peeter I poolvenna Ivan V tütar Anna Ivanovna, kes Jevdokiat selle eest austas. Jevdokia suri juba järgmisel aastal ja Anna Ivanovna suri 1740 samuti lastetuna. Kategooria:Venemaa inimesed Kategooria:Lopuhhinid Kategooria:Sündinud 1669 Kategooria:Surnud 1731.
Anna Mons ja Jevdokija Lopuhhina · Jevdokija Lopuhhina ja Peeter I ·
Katariina I
Katariina I Katariina I (15. aprill (vana kalendri järgi 5. aprill) 1684 – 17. mai (vkj 6. mai) 1727) oli Venemaa Keisririigi keisrinna aastatel 1725–1727, kes abielu kaudu Peeter Esimesega sai Romanovite dünastia liikmeks ning pärast Peeter I surma 1725.
Anna Mons ja Katariina I · Katariina I ja Peeter I ·
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Anna Mons ja Kuramaa hertsogiriik · Kuramaa hertsogiriik ja Peeter I ·
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Anna Mons ja Luterlus · Luterlus ja Peeter I ·
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Anna Mons ja Moskva · Moskva ja Peeter I ·
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Anna Mons ja Moskva tsaar · Moskva tsaar ja Peeter I ·
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist vkj) 1721.
Anna Mons ja Peeter I · Peeter I ja Peeter I ·
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Anna Mons ja Preisi kuningriik · Peeter I ja Preisi kuningriik ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Anna Mons ja Riia · Peeter I ja Riia ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Anna Mons ja Saksa keel · Peeter I ja Saksa keel ·
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Anna Mons ja Peeter I ühist
- Millised on sarnasused Anna Mons ja Peeter I
Võrdlus Anna Mons ja Peeter I
Anna Mons on 50 suhted, samas Peeter I 170. Kuna neil ühist 15, Jaccard indeks on 6.82% = 15 / (50 + 170).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Anna Mons ja Peeter I. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
