Anna kihelkond ja Peetri kihelkond

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Anna kihelkond ja Peetri kihelkond

Anna kihelkond vs. Peetri kihelkond

Anna kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Annen) on ajalooline kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis. Järva-Peetri kirik Peetri kihelkond ka Järva-Peetri kihelkond (lühend Pee; saksa keeles Kirchspiel St. Petri in Jerwen) oli ajalooline kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.

Eesti Kirjandusmuuseum

Eesti kirjandusmuuseum (2017) Eesti Kirjandusmuuseum (lühend EKM) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus Tartus, mis ühtlasi täidab ka riigi keskse teadusliku mäluasutuse ülesandeid, hallates olulisi kultuuriloo ja rahvaluule (folkloristika) teaduslikke arhiive ning eesti rahvustrükise- ja vanaraamatukogusid ning tagades nende strateegilise arendamise, täiendamise, säilimise ja kättesaadavaks tegemise.

Anna kihelkond ja Eesti Kirjandusmuuseum · Eesti Kirjandusmuuseum ja Peetri kihelkond · Näe rohkem »

Eestimaa kubermang

Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.

Anna kihelkond ja Eestimaa kubermang · Eestimaa kubermang ja Peetri kihelkond · Näe rohkem »

Järva maakond

Järva maakond ehk Järvamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Anna kihelkond ja Järva maakond · Järva maakond ja Peetri kihelkond · Näe rohkem »

Järvamaa

Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.

Anna kihelkond ja Järvamaa · Järvamaa ja Peetri kihelkond · Näe rohkem »

Johann Friedrich Hartknoch

Johann Friedrich Hart(k)noch (28. september 1740 Goldap, Ida-Preisimaa – 1. aprill 1789 Riia) oli saksa kirjastaja ja raamatukaupmees.

Anna kihelkond ja Johann Friedrich Hartknoch · Johann Friedrich Hartknoch ja Peetri kihelkond · Näe rohkem »

Karjamõis

Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.

Anna kihelkond ja Karjamõis · Karjamõis ja Peetri kihelkond · Näe rohkem »

Kõrvalmõis

Kõrvalmõis (nimetatud ka majandusmõis) oli maavaldus ja majandusüksus, mis moodustati mitme sellise lähestikku asuva mõisa korral, mis olid ühe omaniku omanduses.

Anna kihelkond ja Kõrvalmõis · Kõrvalmõis ja Peetri kihelkond · Näe rohkem »

Kihelkond

Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.

Anna kihelkond ja Kihelkond · Kihelkond ja Peetri kihelkond · Näe rohkem »

Kirikumõis

Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.

Anna kihelkond ja Kirikumõis · Kirikumõis ja Peetri kihelkond · Näe rohkem »

Korba mõis

Korba mõis (saksa keeles Korba) oli poolmõis Anna kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Anna kihelkond ja Korba mõis · Korba mõis ja Peetri kihelkond · Näe rohkem »

Paide kihelkond

Paide kirik Paide kihelkond (lühend Pai; saksa keeles Kirchspiel Weißenstein in Jerwen) oli kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.

Anna kihelkond ja Paide kihelkond · Paide kihelkond ja Peetri kihelkond · Näe rohkem »

Paide kreis

Paide ehk Järva kreis (saksa keeles Kreis Jerwen; vene keeles Йервенский, Эрвенский) уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Kesk-Eestis aastatel 1796–1917. Ajalooline Järvamaa oli asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehalduskonna Paide kreis (saksa keeles Der Weissensteinsche Kreis, vene keeles Вейсенштейнский уезд), hiljem Järva kreis ja siis kreisilinna saksakeelse nime Weissenstein järgi Der Weissensteinsche Kreis ja Вейсенштейнский уезд. Paide kreis moodustati 3. juulist 1783, samal aastal sai oma linnaõigused tagasi ka Paide linn. Venestamisajast kasutati ametlikes venekeelsetes dokumentides nimetust Вейсенштейнский уезд - Weissensteini maakond. Paide kreis piirnes põhjas Eestimaa kubermangu Paldiski kreisi / Tallinna kreisiga ja Rakvere kreisiga, lõunas Liivimaa kubermang Tartu kreisi ja Pärnu kreisiga.

Anna kihelkond ja Paide kreis · Paide kreis ja Peetri kihelkond · Näe rohkem »

Poolmõis

Poolmõis (saksa keeles Landstelle) ehk maakoht oli XIX sajandil ja XX sajandi algul eksisteerinud enamasti väikese pindalaga põllumajanduslikult iseseisev mõis, millel puudusid rüütlimõisa õigused.

Anna kihelkond ja Poolmõis · Peetri kihelkond ja Poolmõis · Näe rohkem »

Rüütlimõis

Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.

Anna kihelkond ja Rüütlimõis · Peetri kihelkond ja Rüütlimõis · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Anna kihelkond ja Saksa keel · Peetri kihelkond ja Saksa keel · Näe rohkem »