Kiiremini kui brauser!
346 suhted: Aasta keskmine sademete hulk, Adeelia pingviin, Admiral, Ainuraksed, Air New Zealand, Ajastu, Albatross, Aleksander I maa, Aleuriit, Aluseline keskkond, Aluskord, Aluspõhi, Ameerika Ühendriigid, Ammoniidid (paleontoloogia), Andesiit, Andid, Antarktika, Antarktika leping, Antarktika poolsaar, Antarktise jääkilp, Antiikaeg, Argentina, Arktika, Asteroid, Astrofüüsika, Astronoomia, Atlandi ookean, Atmosfäär, Austraalia, Autotroof, Bakterid, Baltisakslased, Batümeetria, Bioloog, Bioloogia, Brasiilia, California Ülikool San Diegos, Devon, Dinosaurused, Drake'i väin, Eesti, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Eesti Raamat, Eesti Riiklik Kirjastus, Eksperiment, Ekstremofiil, Emilio Palma, Enn Kaup, Enn Kreem, Eotseen, ..., Erebus, Ernest Shackleton, Erosioon, Fabian Gottlieb von Bellingshausen, Fütoplankton, Firn, Fjord, Fotosüntees, Freoonid, Geograaf, Geograafiline laius, Geograafiline pikkus, Geokronoloogiline skaala, Geoloog, Geoloogia, Georadar, Glatsioloogia, Gondwana, Greenpeace, Halo, Hapnik, Hülglased, Hõlmikpuu (perekond), Hiidkalmaar, Hiidmanner, Hiina, Hindustani poolsaar, Hooghännalised, Hoovus, Hulkharjasussid, Idapoolkera, Iirlased, Imetajad, India, India ookean, Internet, Isotoop, Itaalia, Jaapan, James Clark Ross, James Cook, Jää, Jääkate, Järv, Juhan Smuul, Juura (geoloogia), Kai, Kambrium, Kartograaf, Kaugseire, Külm sõda, Külmakõrb, Kõrb, Keiserpingviin, Keriloomad, Kilp (geoloogia), Kilt, Kiudkihtpilved, Kiudpilved, Kivim, Kivisüsi, Kivistis, Kliima, Kopter, Kosmos, Kreeka keel, Kriit (ajastu), Kroom, Kuiv jää, Kuld, Kuninganna Maudi maa, Kuu, Laamtektoonika, Laava, Lavamaa, Läänetuulte hoovus, Lähistroopiline kliimavööde, Lülijalgsed, Lõuna-Aafrika Vabariik, Lõuna-Ameerika, Lõuna-Jäämeri, Lõuna-Korea, Lõunalaius, Lõunapöök, Lõunapoolkera, Lõunapoolus, Lennuväli, Lestalised, Liik (bioloogia), Liivakivi, Liustik, Loimurid, Loivalised, Loodusajakiri, Loodusvarad, Loomastik, Lubi, Lubjakivi, Lumi, Lumikate, Maa, Maa magnetpoolus, Maagaas, Maailmajagu, Maailmameri, Maakoor, Maavara, Magevesi, Mandrijää, Mandriliustik, Manner, Mantelloomad, Marss, Mäestik, Mäetuul, Mõõkvaal, McMurdo polaarjaam, Meresete, Meretransport, Meripurad, Mesosoikum, Meteoriit, Meteoroloogia, Mihhail Lazarev, Mikroorganismid, Miljon aastat tagasi, Miljondikosa, Mineraal, Modelleerimine, Montréali protokoll, Moondekivim, Moone (geoloogia), Muld, Muna, Murrang, Nafta, NASA, Neutriinod, Nikkel, Norra, Oaas, Okasmetsavöönd, Okeanograafia, Oligotseen, Olion, Ookean, Optikanähtused, Osake, Osmanite riik, Osooniauk, Osoonikiht, Paakjää, Paleosoikum, Parasitism, Parasvööde, Päikesekiirgus, Päikesesüsteem, Päikesetuul, Põhja-Jäämeri, Põhjapoolkera, Peegeldumine, Perekond (bioloogia), Perm (geoloogia), Pingviinilised, Pingviinlased, Piri Reisi kaart, Plaatina, Planeedi kaaslane, Planeet, Polaaröö, Polaarjaam, Polaarjaamade loend, Polaarpäev, Poola, Prantsusmaa, Protistid, Ptolemaios, Purjejaht, Putukad, Qantas Airways, Rada (lennundus), Radioaktiivsus, Rauamaak, Raud, Ränivetikad, Rüoliit, Rein Vahisalu, Reisilaev, Reljeef, Richard Evelyn Byrd, Riftiorg, Riikkond, Roald Amundsen, Robert Falcon Scott, Roomajad, Rossi meri, Rossi saar, Saksamaa, Samblikud, Sammaltaimed, Sääselised, Süsihappegaas, Süsivesinikud, Sõnajalgtaimed, Seened, Selgroogsed, Selgrootud, Sinivaal, Soo, Soolad, Soolsus, Soosete, Stratigraafia, Stratosfäär, Stromatoliit, Sublimeerumine, Suur Vanker, Suurbritannia, Taevasfäär, Taimestik, Tallinn, Tardkivim, Tavaline hiilgevähk, Tšiili, TEA Kirjastus, Teadus, Tegevvulkaan, Tehiskaaslane, Teleskoop, Teod, Termohaliinne tsirkulatsioon, Terra Australis, Tiiu Speek, Tippdomeen, Toitained, Transantarktika mäestik, Triias, Trilobiidid, Troopiline kliima, Tsüanobakterid, Tsüklon, Turism, Uinunud vulkaan, Ukraina, Ultraviolettkiirgus, Uruguay, Uus-Guinea, Uus-Meremaa, Vaalalised, Vaikne ookean, Valgus (kirjastus), Valgusreostus, Varrak (kirjastus), Vask, Vastne, Väävel, Võtmeliik, Veeaur, Vegetatsiooniperiood, Venemaa, Venemaa Keisririik, Vesinikeksponent, Vetikad, Vihm, Viirused, Vinson, Virmalised, Vostok (polaarjaam), Vostoki järv, Vulkaanipurse, .aq, 1. sajand, 14. detsember, 17. sajand, 1773, 1774, 18. sajand, 1820, 1821, 1838, 1839, 1841, 1842, 1907, 1911, 1956, 1959, 1970, 1983, 1996, 2008, 2017, 21. juuli, 27. jaanuar, 30. jaanuar, 7. veebruar. Laienda indeks (296 rohkem) »
Aasta keskmine sademete hulk
Aasta keskmine sademete hulk on kliimanäitaja, mis iseloomustab mingi koha keskmist sademete hulka vaatlusperioodi jooksul.
Uus!!: Antarktis ja Aasta keskmine sademete hulk · Näe rohkem »
Adeelia pingviin
Adeelia pingviini muna Adeelia pingviin (Pygoscelis adeliae) on lind pingviinlaste sugukonnast ja pingviiniliste seltsist.
Uus!!: Antarktis ja Adeelia pingviin · Näe rohkem »
Admiral
Admiral (araabia väljendist امير البحر (Amīr-al-baḩr) 'merede emiir', ka 'merede vürst', 'merede valitseja') on paljude riikide mereväe kõrge auaste (nn täisadmiral).
Uus!!: Antarktis ja Admiral · Näe rohkem »
Ainuraksed
kodalase (''Euglypha'') perekonna esindaja. Rakutuum on pildi vasakul poolel hõlpsasti ära tuntav. Kingloom ''Paramecium aurelia'' Ainuraksed ehk algloomad (Protozoa) on organismide rühm, kuhu põhiliselt arvatakse heterotroofse (mõnel juhul ka miksotroofse) toitumistüübi ning mobiilsuse tõttu varem loomadeks peetud üherakulised organismid, kellel puuduvad taimedele tüüpilised rakusein ja kloroplastid ning kellel erinevalt bakteritest on rakutuum.
Uus!!: Antarktis ja Ainuraksed · Näe rohkem »
Air New Zealand
Air New Zealand Limited on Uus-Meremaa rahvuslik lennufirma, mille kodulennujaamaks on Aucklandi lennujaam.
Uus!!: Antarktis ja Air New Zealand · Näe rohkem »
Ajastu
Ajastu all mõeldakse ligikaudselt piiritletud pikemat ajavahemikku, mille tunnuseks on teatavad olud või sündmused.
Uus!!: Antarktis ja Ajastu · Näe rohkem »
Albatross
Albatross (Diomedea) on albatroslaste sugukonda kuuluv perekond linde.
Uus!!: Antarktis ja Albatross · Näe rohkem »
Aleksander I maa
Aleksander I maa Aleksander I maa on suurim saar Antarktikas.
Uus!!: Antarktis ja Aleksander I maa · Näe rohkem »
Aleuriit
Aleuriit on purdsete, mille terasuurus on 2–62,5 μm (Wentworthi lõimiseskaala).
Uus!!: Antarktis ja Aleuriit · Näe rohkem »
Aluseline keskkond
Aluseline keskkond ehk leelise(li)ne keskkond on keskkond (näiteks veekeskkond), kus pH väärtus ületab 7; ühtlasi nimetatakse sellist keskkonnaolekut aluselisuseks.
Uus!!: Antarktis ja Aluseline keskkond · Näe rohkem »
Aluskord
Aluskorra paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Aluskord (inglise basement) on tard- ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha.
Uus!!: Antarktis ja Aluskord · Näe rohkem »
Aluspõhi
Eesti aluspõhja ladestute avamusalad Aluspõhja paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluskorra suhtes illustreeriv skeem Aluspõhi on pealiskorra settekivimeist ja aluskorra kristalseist kivimeist koosnev kiht, millel lasub pinnakate.
Uus!!: Antarktis ja Aluspõhi · Näe rohkem »
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Uus!!: Antarktis ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »
Ammoniidid (paleontoloogia)
Erinevad ammoniitide kojad Ernst Haeckeli 1904. aasta teoses Kunstformen der Natur Ammoniidid (Ammonitida) olid vana- ja keskaegkonna meredes elutsenud spiraalse kojaga peajalgsed limused.
Uus!!: Antarktis ja Ammoniidid (paleontoloogia) · Näe rohkem »
Andesiit
Stewarti vulkaanil USA-s. Andesiit on üks vulkaanilistest kivimitest, tüüpiline keskmise koostisega kivim.
Uus!!: Antarktis ja Andesiit · Näe rohkem »
Andid
Andide põhjaosa reljeefkaart Cono de Arita (Salta provints, Argentina) Andid (hispaania keeles Andes) on Lõuna-Ameerika mäestik, mille ahelikud kulgevad mandri läänerannikul ligikaudu 7000 km pikkuselt ja läbivad Panamat, Ecuadori, Colombiat, Boliiviat, Peruud, Tšiilit ja Argentinat.
Uus!!: Antarktis ja Andid · Näe rohkem »
Antarktika
Antarktika Antarktika Antarktika kaart Antarktise reljeef šelfiliustiketa Antarktise reljeef hüpsomeetrilises värvingus Polaaruurija Antarktika jäätunnelis sukeldumas Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas (nn Lõuna-Jäämeres).
Uus!!: Antarktis ja Antarktika · Näe rohkem »
Antarktika leping
Polaarjaamad ja nõudlusalade piirid (2002) 1959. aasta Wilkesi postkontori ümbrik Austraalia Antarktise Territooriumi avastamise auks Antarktika leping on rahvusvaheline leping, mis määratleb Antarktika staatuse ning seal lubatud ja keelatud tegevused, samuti selle lepingu täitmist jälgiv organisatsioon, mille liikmeteks on lepingu ratifitseerinud riigid.
Uus!!: Antarktis ja Antarktika leping · Näe rohkem »
Antarktika poolsaar
Antarktika poolsaare kaart Antarktika poolsaar on umbes 1500 kilomeetri pikkune poolsaar Antarktisel, kus asub selle mandri põhjapoolseim tipp (63°23'S 57°00'W).
Uus!!: Antarktis ja Antarktika poolsaar · Näe rohkem »
Antarktise jääkilp
Suurema osa Antarktise reljeefist moodustab jääkilbi pind. Pildilt puuduvad šelfiliustikud Antarktise jääkilp on Antarktise mandrit kattev liustik.
Uus!!: Antarktis ja Antarktise jääkilp · Näe rohkem »
Antiikaeg
Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr.
Uus!!: Antarktis ja Antiikaeg · Näe rohkem »
Argentina
Argentina (mööndav nimekuju Argentiina) on hispaaniakeelne riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel.
Uus!!: Antarktis ja Argentina · Näe rohkem »
Arktika
Punase joonega on tähistatud juuli 10 °C isoterm, mida kokkuleppeliselt loetakse Arktika piiriks Kevadine jäälagunemine Arktikas Arktika on polaarpiirkond, mis ümbritseb põhjapoolust.
Uus!!: Antarktis ja Arktika · Näe rohkem »
Asteroid
Asteroid 433 Eros Kosmosesondi NEAR Shoemaker ülesvõte asteroidist 433 Eros Asteroid 243 Ida koos oma kaaslase Dactyliga Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.
Uus!!: Antarktis ja Asteroid · Näe rohkem »
Astrofüüsika
Berenike Juuste tähtkujus. Selle galaktika diameeter on ligikaudu 56 000 valgusaastat ning ta asub 60 miljoni valgusaasta kaugusel Astrofüüsika on astronoomia haru, mis tegeleb universumi füüsikaga, sealhulgas taevakehade (näiteks tähtede ja galaktikate) ning tähtedevahelise keskkonna omaduste (näiteks heledus, tihedus, temperatuur ja keemiline koostis) uurimisega.
Uus!!: Antarktis ja Astrofüüsika · Näe rohkem »
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Uus!!: Antarktis ja Astronoomia · Näe rohkem »
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Uus!!: Antarktis ja Atlandi ookean · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Antarktis ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Austraalia
Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.
Uus!!: Antarktis ja Austraalia · Näe rohkem »
Autotroof
Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas).
Uus!!: Antarktis ja Autotroof · Näe rohkem »
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Uus!!: Antarktis ja Bakterid · Näe rohkem »
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Uus!!: Antarktis ja Baltisakslased · Näe rohkem »
Batümeetria
Batümeetria ehk sügavusmõõtmine on hüdromeetria haru, mis tegeleb veekogude sügavuste mõõtmisega ja kaardistamisega.
Uus!!: Antarktis ja Batümeetria · Näe rohkem »
Bioloog
Bioloog on teadlane, kes tegeleb eluslooduse uurimise ehk bioloogiaga.
Uus!!: Antarktis ja Bioloog · Näe rohkem »
Bioloogia
Bioloogia uurib eluga seotut.
Uus!!: Antarktis ja Bioloogia · Näe rohkem »
Brasiilia
Brasiilia on suurim riik Lõuna-Ameerikas.
Uus!!: Antarktis ja Brasiilia · Näe rohkem »
California Ülikool San Diegos
California Ülikool San Diegos on California Ülikooli süsteemi kuuluv ülikool Ameerika Ühendriikides, San Diegos.
Uus!!: Antarktis ja California Ülikool San Diegos · Näe rohkem »
Devon
Devon on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).
Uus!!: Antarktis ja Devon · Näe rohkem »
Dinosaurused
Dinosauruste sugulus lindudega on tänapäeva popkultuuris levinud motiiv, seda leidub ka Eesti tänavakunstis Dinosaurused (ka hiidsisalikud, ürgsisalikud) olid roomajad, kes elasid Maal triiase ajastust kuni kriidiajastu lõpuni.
Uus!!: Antarktis ja Dinosaurused · Näe rohkem »
Drake'i väin
Drake'i väina kaart Drake'i väin ühendab Atlandi ja Vaikset ookeani ning eraldab Tulemaa saarestikku Lõuna-Shetlandi saartest.
Uus!!: Antarktis ja Drake'i väin · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Antarktis ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti Entsüklopeediakirjastus
Eesti Entsüklopeediakirjastus (Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS; lühend: EEK) oli Eestis tegutsenud teatme- ja aimekirjanduse väljaandmisele spetsialiseerunud kirjastus.
Uus!!: Antarktis ja Eesti Entsüklopeediakirjastus · Näe rohkem »
Eesti Raamat
Eesti Raamat on Tallinnas tegutsev kirjastus, mis annab välja peamiselt ilukirjandust, sealhulgas lastekirjandust.
Uus!!: Antarktis ja Eesti Raamat · Näe rohkem »
Eesti Riiklik Kirjastus
Eesti Riiklik Kirjastus (lühend ERK) oli aastatel 1949–1964 tegutsenud Eesti NSV riiklik universaalkirjastus, mis andis välja lõviosa tolleaegsest raamatutoodangust (kokku umbes 9000 raamatut ja brošüüri).
Uus!!: Antarktis ja Eesti Riiklik Kirjastus · Näe rohkem »
Eksperiment
Eksperiment (ladina sõnast experimentum 'katse') ehk katse on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, seejuures tingimusi kontrolli all hoides.
Uus!!: Antarktis ja Eksperiment · Näe rohkem »
Ekstremofiil
Yellowstone'i rahvuspargis Ekstremofiilid on mikroorganismid, kes elavad hulkraksete jaoks ekstreemsetes tingimustes: madalatel temperatuuridel (näiteks merejääs), kuumaveeallikates või happelistes, aluselistes või soolastes veelistes jt keskkondades.
Uus!!: Antarktis ja Ekstremofiil · Näe rohkem »
Emilio Palma
Emilio Marcos Palma (sündinud 7. jaanuaril 1978) on Argentina arvutiteadlane, Guinnessi rekordite raamatu järgi teadaolevalt esimene Antarktikas sündinud inimene.
Uus!!: Antarktis ja Emilio Palma · Näe rohkem »
Enn Kaup
Enn Kaup (sündinud 22. mail 1946 Võrnu külas Mäetaguse vallas Virumaal) on eesti atmosfäärifüüsik ja järveökoloog.
Uus!!: Antarktis ja Enn Kaup · Näe rohkem »
Enn Kreem
Enn Kreem (sündinud 2. juulil 1939 Kuressaares) on Eesti ajakirjanik ja merendustegelane, Antarktika-uurija (vaadatud 26.12.2015).
Uus!!: Antarktis ja Enn Kreem · Näe rohkem »
Eotseen
Eotseen on kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogiline üksus (ajastik).
Uus!!: Antarktis ja Eotseen · Näe rohkem »
Erebus
Satelliidifoto Erebusest Erebus on vulkaan Rossi saarel Antarktises.
Uus!!: Antarktis ja Erebus · Näe rohkem »
Ernest Shackleton
Ernest Shackleton. Foto: Nadar (1909). Ernest Shackleton (1915) Sir Ernest Henry Shackleton (15. veebruar 1874 Kilkea, Kildare'i krahvkond, Iirimaa – 5. jaanuar 1922 Grytviken, Lõuna-Georgia) oli inglise-iiri polaaruurija.
Uus!!: Antarktis ja Ernest Shackleton · Näe rohkem »
Erosioon
Gravitatsiooniline erosioon Wadi orus Iisraelis Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub.
Uus!!: Antarktis ja Erosioon · Näe rohkem »
Fabian Gottlieb von Bellingshausen
Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen (Venemaal tuntud kui Faddei Faddejevitš, vene keeles Фаддей Фаддеевич Беллинсгаузен) (20. september 1778 Saaremaa, Lahetaguse mõis – 25. jaanuar 1852 Kroonlinn) oli baltisaksa päritolu meresõitja, Venemaa admiral.
Uus!!: Antarktis ja Fabian Gottlieb von Bellingshausen · Näe rohkem »
Fütoplankton
Läänemeres, 3. juuli 2001 Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest, kes elavad veekogude eufootilises kihis.
Uus!!: Antarktis ja Fütoplankton · Näe rohkem »
Firn
Liustikust pärit firni näidis Firn ehk sõmerlumi on omadustelt lume ja jää vahepealne materjal, mis esineb peamiselt liustike ülaosas.
Uus!!: Antarktis ja Firn · Näe rohkem »
Fjord
Sogne fjord Norras ''Fjord à Christiania'', Claude Monet (1895) Fjord ehk lõhang on pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin.
Uus!!: Antarktis ja Fjord · Näe rohkem »
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Uus!!: Antarktis ja Fotosüntees · Näe rohkem »
Freoonid
Freoonid (keemiafirma DuPont kaubamärgist Freon) ehk klorofluorosüsinikud on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega.
Uus!!: Antarktis ja Freoonid · Näe rohkem »
Geograaf
Geograaf on aktiivselt geograafiaga tegelev inimene.
Uus!!: Antarktis ja Geograaf · Näe rohkem »
Geograafiline laius
Laius ehk geograafiline laius (φ) on suurus, mis iseloomustab maapinnal asuva punkti nurkkaugust ekvaatorist.
Uus!!: Antarktis ja Geograafiline laius · Näe rohkem »
Geograafiline pikkus
Pikkus ehk geograafiline pikkus (λ) on suurus, mis iseloomustab maapinnal asuva punkti nurkkaugust algmeridiaanist.
Uus!!: Antarktis ja Geograafiline pikkus · Näe rohkem »
Geokronoloogiline skaala
Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks geokronoloogilisteks ning geokronomeetrilisteks üksusteks.
Uus!!: Antarktis ja Geokronoloogiline skaala · Näe rohkem »
Geoloog
Carl Spitzwegi maal "Geoloog" Põhjamaade geoloogide grupp lähenemas konteinerile, mis sisaldab puurauku DH-GAP04 ja tema aparatuuri. Gröönimaa jääkilp Kangerlussuaqi lähedal Geoloog on aktiivselt geoloogiaga tegelev inimene.
Uus!!: Antarktis ja Geoloog · Näe rohkem »
Geoloogia
Geoloogia on teadus, mille uurimisobjekt on planeet Maa.
Uus!!: Antarktis ja Geoloogia · Näe rohkem »
Georadar
Georadar on geofüüsikas kasutatav aparatuur, kus raadiolainete impulsside abil kuvatakse pilt pinnase siseehitusest.
Uus!!: Antarktis ja Georadar · Näe rohkem »
Glatsioloogia
Svalbardil, mis võimaldab koguda teavet varasemate ilmastikuolude kohta. Glatsioloogia on teadus, mis uurib peamiselt liustikke.
Uus!!: Antarktis ja Glatsioloogia · Näe rohkem »
Gondwana
Lauraasia ja Gondwana Gondwana on hiidmanner, mis eksisteeris paleosoikumis ja mesosoikumis perioodil umbes 510 kuni 180 Ma tagasi.
Uus!!: Antarktis ja Gondwana · Näe rohkem »
Greenpeace
Greenpeace on rahvusvaheline keskkonnakaitseorganisatsioon, mis loodi 1971.
Uus!!: Antarktis ja Greenpeace · Näe rohkem »
Halo
Halo ümber Kuu Halo ehk halonähtused (vana-kreeka keeles ἅλως 'ring, ketas; särapärg, oreool') on valkjad või nõrgalt vikerkaarevärvilised ringikujulised (harvem poolringid, kaared, valgussambad, täpid jne) optilised nähtused tugeva valgusallika ümber.
Uus!!: Antarktis ja Halo · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Antarktis ja Hapnik · Näe rohkem »
Hülglased
Paul de Vos, "Kaks noort hüljest rannal", u 1650 Mõõkvaalad Antarktika vetes jahtimas jääpangale roninud krabihüljest Hülglased ehk hülged (Phocidae) on veeimetajate sugukond.
Uus!!: Antarktis ja Hülglased · Näe rohkem »
Hõlmikpuu (perekond)
Hõlmikpuu (Ginkgo L.) on hõlmikpuuliste sugukonda kuuluv puude perekond.
Uus!!: Antarktis ja Hõlmikpuu (perekond) · Näe rohkem »
Hiidkalmaar
Hiidkalmaar ''Architeuthis dux'' Hiidkalmaar (Architeuthis) on limuste hõimkonda kuuluv peajalgsete monotüüpne perekond.
Uus!!: Antarktis ja Hiidkalmaar · Näe rohkem »
Hiidmanner
Pangaea lagunemist näitav animatsioon Hiidmanner on geoloogilises minevikus eksisteerinud mitmest tänapäevasest mandrist koosnenud manner.
Uus!!: Antarktis ja Hiidmanner · Näe rohkem »
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Uus!!: Antarktis ja Hiina · Näe rohkem »
Hindustani poolsaar
Hindustani poolsaare satelliidipilt Hindustani poolsaar ehk Hindustan ehk India poolsaar on poolsaar Euraasia lõunaosas Lõuna-Aasias.
Uus!!: Antarktis ja Hindustani poolsaar · Näe rohkem »
Hooghännalised
Hooghännalised (Collembola) on lülijalgsete hõimkonda kuuluv suur rühm alamaid loomi (traditsiooniliselt käsitletud putukate klassis, nüüd eraldi klass kuuejalgsete) hulgas.
Uus!!: Antarktis ja Hooghännalised · Näe rohkem »
Hoovus
Hoovused maailmameres Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest.
Uus!!: Antarktis ja Hoovus · Näe rohkem »
Hulkharjasussid
Hulkharjasussid ehk polüheedid (Polychaeta) on klass rõngusside hõimkonnast.
Uus!!: Antarktis ja Hulkharjasussid · Näe rohkem »
Idapoolkera
Idapoolkera Idapoolkera on nullmeridiaani ja 180° meridiaani tasapinnast ida pool asuv osa Maast.
Uus!!: Antarktis ja Idapoolkera · Näe rohkem »
Iirlased
Iirlaste diasporaa Iirlased (iiri keeles Muintir na hÉireann, na hÉireannaigh) on keldi rahvas, kes pärineb Iirimaalt, saarelt Loode-Euroopas.
Uus!!: Antarktis ja Iirlased · Näe rohkem »
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Antarktis ja Imetajad · Näe rohkem »
India
Rongi katusel ja külgedel sõitjad Gwaliori-Sheopuri liinil 2018. aastal. (© Yann Forget / Wikimedia Commons / CC-BY-SA) India (hindi keeles Bhārat, inglise keeles India), ametlikult India Vabariik (hindi keeles Bhārat Gaṇarājya, inglise keeles Republic of India), on riik Lõuna-Aasias.
Uus!!: Antarktis ja India · Näe rohkem »
India ookean
India ookeani kaart India ookean on ookean, mida piiravad Euraasia, Aafrika, Austraalia ja Antarktis.
Uus!!: Antarktis ja India ookean · Näe rohkem »
Internet
Internetis asuvate ühenduste kujutus väikese Interneti osa kohta Internet on mis tahes arvutivõrkude võrgustiku üldnimetus.
Uus!!: Antarktis ja Internet · Näe rohkem »
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Uus!!: Antarktis ja Isotoop · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Antarktis ja Itaalia · Näe rohkem »
Jaapan
Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.
Uus!!: Antarktis ja Jaapan · Näe rohkem »
James Clark Ross
Sir James Clark Ross (15. aprill 1800 London – 3. aprill 1862 Aylesbury) oli inglise maadeavastaja ja meresõitja.
Uus!!: Antarktis ja James Clark Ross · Näe rohkem »
James Cook
James Cook (27. oktoober 1728 Yorkshire, Marton – 14. veebruar 1779 Hawaii) oli Briti meresõitja, kartograaf ja maadeavastaja.
Uus!!: Antarktis ja James Cook · Näe rohkem »
Jää
Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.
Uus!!: Antarktis ja Jää · Näe rohkem »
Jääkate
Jääkate on parasvöötme ja külmvöötme veekogudele tekkiv jääst moodustuv kiht.
Uus!!: Antarktis ja Jääkate · Näe rohkem »
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Uus!!: Antarktis ja Järv · Näe rohkem »
Juhan Smuul
Juhan Smuul (1954. aastani Johannes Schmuul; 18. veebruar 1922 Koguva küla, Muhu saar – 13. aprill 1971 Tallinn) oli eesti proosakirjanik ja luuletaja.
Uus!!: Antarktis ja Juhan Smuul · Näe rohkem »
Juura (geoloogia)
Juura on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu), mis vastab ajavahemikule 199...145 miljonit aastat tagasi.
Uus!!: Antarktis ja Juura (geoloogia) · Näe rohkem »
Kai
Muuga sadamakai Kai ehk sadamakai ehk sadamasild on vesiehitis, mis on mõeldud ujuvvahendite sildumiseks sadamas.
Uus!!: Antarktis ja Kai · Näe rohkem »
Kambrium
Kambrium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Antarktis ja Kambrium · Näe rohkem »
Kartograaf
Kartograaf on elukutse, mille esindaja koostab mitmesuguse sisu ja mõõtkavaga värvilisi ja must-valgeid kaarte mõõtmise, graafiliste, arvuliste ja teksti kujul esitatud andmete põhjal.
Uus!!: Antarktis ja Kartograaf · Näe rohkem »
Kaugseire
Satelliidipilt Eestist (2004) Kaugseire on eemal asuvate objektide kohta informatsiooni hankimine mittekontaktsete meetoditega.
Uus!!: Antarktis ja Kaugseire · Näe rohkem »
Külm sõda
Jossif Stalin, Winston Churchill ja Franklin Delano Roosevelt 1945. aastal Jalta konverentsil teise maailmasõja võitjariikide juhtidena Winston Churchill 1944 Kanadas Külm sõda (inglise Cold War, vene холодная война) oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt teise maailmasõja järgsel rahuperioodil.
Uus!!: Antarktis ja Külm sõda · Näe rohkem »
Külmakõrb
Tüüpiline Antarktise külmakõrb Külmakõrb ehk polaarkõrb on eriti külma kliima tõttu väga napi taimkattega või hoopis taimkatteta ala.
Uus!!: Antarktis ja Külmakõrb · Näe rohkem »
Kõrb
Gobi kõrb Atacama kõrb Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 200 mm.
Uus!!: Antarktis ja Kõrb · Näe rohkem »
Keiserpingviin
Keiserpingviin (Aptenodytes forsteri) on pingviinlaste sugukonda kuuluv suur lennuvõimetu lind.
Uus!!: Antarktis ja Keiserpingviin · Näe rohkem »
Keriloomad
Keriloomad ehk rotatoorid (Rotifera ehk Rotatoria) on kosmopoliitne alamate loomade hõimkond, kuhu kuuluvad mikroskoopilised pseudotsöloomiga loomad.
Uus!!: Antarktis ja Keriloomad · Näe rohkem »
Kilp (geoloogia)
Kilpe on kaardil kujutatud oranžina Paljanduv Fennoskandia kilp Laadoga põhjakaldal Kilp on ulatuslik osa kraatonist, kus avanevad kristalse aluskorra kivimid.
Uus!!: Antarktis ja Kilp (geoloogia) · Näe rohkem »
Kilt
Kloriitkilt. Kilt on kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim.
Uus!!: Antarktis ja Kilt · Näe rohkem »
Kiudkihtpilved
Kiudkihtpilved Kiudkihtpilved (ladina keeles Cirrostratus, lühend Cs) on kõrgete pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik.
Uus!!: Antarktis ja Kiudkihtpilved · Näe rohkem »
Kiudpilved
Kiudpilved 2. augustil 2010 Tallinna kohal Kiudpilved Kiudpilved (ladina keeles Cirrus, mitmus Cirri, lühend Ci) on pilvede põhiliik, kuhu kuuluvad pilved aluse kõrgusega üle 6 km maapinnast.
Uus!!: Antarktis ja Kiudpilved · Näe rohkem »
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Uus!!: Antarktis ja Kivim · Näe rohkem »
Kivisüsi
Kivisüsi Kivisüsi Kivisüsi on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara, kaustobioliit.
Uus!!: Antarktis ja Kivisüsi · Näe rohkem »
Kivistis
Ürglinnu (''Archaeopteryx'') kivistis Geoloogia tudengid lubjakivi väljalt fossiile otsimas Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend.
Uus!!: Antarktis ja Kivistis · Näe rohkem »
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Uus!!: Antarktis ja Kliima · Näe rohkem »
Kopter
Algelise helikopteri katsetus 1922 Eesti piirivalve merepäästetreening Mil Mi-8 kopteriga 2008. aastal Helikopter (vanakreeka keelest ἕλιξ hélix, omastavas käändes ἕλῐκος hélikos 'keere, spiraal' + πτερόν pterón 'tiib') ehk kopter (eesti keeles sõnast helikopter loodud lühikuju) on õhust raskem lennuaparaat, mille tõste- ja liikumisjõu tekitab vähemalt üks rõhtasendis (horisontaalselt) pöörlev tiivik.
Uus!!: Antarktis ja Kopter · Näe rohkem »
Kosmos
Kiilu udukogu Kosmos, ehk maailmaruum, on kitsamas tähenduses universumi suhteliselt tühi ala, mis paikneb taevakehade atmosfääridest väljaspool.
Uus!!: Antarktis ja Kosmos · Näe rohkem »
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Uus!!: Antarktis ja Kreeka keel · Näe rohkem »
Kriit (ajastu)
Kriit on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Antarktis ja Kriit (ajastu) · Näe rohkem »
Kroom
Kroom on keemiline element järjenumbriga 24.
Uus!!: Antarktis ja Kroom · Näe rohkem »
Kuiv jää
sublimeerumist Videoklipp kuiva jää sublimeerumisest pärast seda, kui see on pandud tavatingimustes vette Kuiv jää ehk süsihappelumi on tahke süsinikdioksiid (CO2).
Uus!!: Antarktis ja Kuiv jää · Näe rohkem »
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Uus!!: Antarktis ja Kuld · Näe rohkem »
Kuninganna Maudi maa
thumb Kuninganna Maudi maa (norra Dronning Maud Land) on piirkond Antarktises, mida nõuab endale Norra.
Uus!!: Antarktis ja Kuninganna Maudi maa · Näe rohkem »
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Uus!!: Antarktis ja Kuu · Näe rohkem »
Laamtektoonika
Suurimad laamad ja nende nimed Laamtektoonika (lad k tectonicus, kr k τεκτονικός, ehitusega seotud) on üldtunnustatud teaduslik teooria ja õpetus, mille järgi koosneb Maa litosfäär suurtest tektoonilistest laamadest, mis on aeglaselt liikunud umbes 3,4 miljardit aastat.
Uus!!: Antarktis ja Laamtektoonika · Näe rohkem »
Laava
Basaltne laavafontään Laava on vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud.
Uus!!: Antarktis ja Laava · Näe rohkem »
Lavamaa
Lavamaa ehk platoo on mis tahes kõrgem võrdlemisi tasase reljeefi ning ulatusliku pindalaga ala.
Uus!!: Antarktis ja Lavamaa · Näe rohkem »
Läänetuulte hoovus
Läänetuulte hoovus on hoovus Atlandi, India ja Vaikses ookeanis.
Uus!!: Antarktis ja Läänetuulte hoovus · Näe rohkem »
Lähistroopiline kliimavööde
Lähistroopilise kliima ala Lähistroopiline kliimavööde on vahekliimavööde, kus talvel valitseb parasvöötme õhumass ja suvel troopiline õhumass.
Uus!!: Antarktis ja Lähistroopiline kliimavööde · Näe rohkem »
Lülijalgsed
Lülijalgsed ehk artropoodid (Arthropoda) on loomariigi hõimkond, kuhu kuulub üle 80% tänapäevastest loomaliikidest.
Uus!!: Antarktis ja Lülijalgsed · Näe rohkem »
Lõuna-Aafrika Vabariik
Lõuna-Aafrika Vabariik (lühend LAV) on riik Aafrika mandri lõunatipus.
Uus!!: Antarktis ja Lõuna-Aafrika Vabariik · Näe rohkem »
Lõuna-Ameerika
Lõuna-Ameerika ÜRO liigituse järgi kuuluvad Lõuna-Ameerikasse.
Uus!!: Antarktis ja Lõuna-Ameerika · Näe rohkem »
Lõuna-Jäämeri
Lõuna-Jäämeri on ookean, mis moodustub India, Vaikse ja Atlandi ookeani lõunapoolseimatest osadest.
Uus!!: Antarktis ja Lõuna-Jäämeri · Näe rohkem »
Lõuna-Korea
Korea Vabariik (lühinimi Lõuna-Korea; korea keeles 대한민국 Daehan Minguk, mitteametlikult 한국 Hangeuk) on riik Ida-Aasias, mis hõlmab Korea poolsaare lõunaosa.
Uus!!: Antarktis ja Lõuna-Korea · Näe rohkem »
Lõunalaius
Lõunalaius on lõunapoolkeral asuva punkti geograafiline laius.
Uus!!: Antarktis ja Lõunalaius · Näe rohkem »
Lõunapöök
Lõunapöök (Nothofagus) on pöögilaadsete seltsi kuuluv taimeperekond, ainus perekond lõunapöögiliste (Nothofagaceae) sugukonnas.
Uus!!: Antarktis ja Lõunapöök · Näe rohkem »
Lõunapoolkera
Lõunapoolkera Lõunapoolkera on ekvaatorist lõuna pool asuv osa Maast.
Uus!!: Antarktis ja Lõunapoolkera · Näe rohkem »
Lõunapoolus
Antarktika kaart lõunapoolusega Lõunapoolust tähistav vai Lõunapoolus ehk geograafiline lõunapoolus on lõunapoolkera punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub Maa pinnaga.
Uus!!: Antarktis ja Lõunapoolus · Näe rohkem »
Lennuväli
Lennuväli Suurbritannias (2009) Tsiviillennuväli Ameerika Ühendriikides Lennuväli (ka aerodroom, kreeka keeles aer 'õhk' + dromos 'jooks') on ICAO reeglitele vastav rajatis maa- või veealal koos hoonete, seadmete ja selle kohal paikneva kokkuleppelise kõrguseni ulatuva õhuruumiga, mis tagab lennukite, kopterite ja purilennukite õhkutõusmise, maandumise, ruleerimise, paigutamise ja teenindamise.
Uus!!: Antarktis ja Lennuväli · Näe rohkem »
Lestalised
Võsapuuk Lestalised (Acarina) on ämblikulaadsete klassi kuuluv alamklass lülijalgseid.
Uus!!: Antarktis ja Lestalised · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Antarktis ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Liivakivi
Suur Taevaskoda koosneb devoni ajastul settinud liivast moodustunud liivakivist Peeneteraline Gauja lademe liivakivi koosneb kõige suurema kvartsisisaldusega liivast Eestis Ninamaa panga liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim.
Uus!!: Antarktis ja Liivakivi · Näe rohkem »
Liustik
Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Himachal Pradeshi osariigis, Kinnauri ringkonnas 2020. aastal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ning liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.
Uus!!: Antarktis ja Liustik · Näe rohkem »
Loimurid
Loimurid ehk tardigraadid (Tardigrada) on loomade hõimkond.
Uus!!: Antarktis ja Loimurid · Näe rohkem »
Loivalised
Loivalised (Pinnipedia) on poolvee-eluliste mereimetajate alamselts (käsitletud ka alamseltsi Caniformia ülemsugukonnana).
Uus!!: Antarktis ja Loivalised · Näe rohkem »
Loodusajakiri
MTÜ Loodusajakiri logo MTÜ Loodusajakiri on Eesti kirjastus (mittetulundusühing), mis annab välja Eestis ilmuvaid loodus- ja teadusteemalisi ajakirju.
Uus!!: Antarktis ja Loodusajakiri · Näe rohkem »
Loodusvarad
Loodusvarad ehk loodusressursid on looduskeskkonna osad, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab.
Uus!!: Antarktis ja Loodusvarad · Näe rohkem »
Loomastik
Loomastik ehk fauna on mingil maa-alal elav loomaliikide kogum.
Uus!!: Antarktis ja Loomastik · Näe rohkem »
Lubi
Lubjapõletusahi skemaatiliselt (ülalt sisse lubjakivi, keskpaigas on kütteaine ja alt väljutatakse lubi; õhk juhitakse ahju alt ja ülalt väljuvad põletusgaasid) Lubi on kivide liitmiseks ja kivistuvates segudes kasutatav ehitusmaterjal.
Uus!!: Antarktis ja Lubi · Näe rohkem »
Lubjakivi
Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.
Uus!!: Antarktis ja Lubjakivi · Näe rohkem »
Lumi
Lumi Lumekristall mikroskoobi all Lumi on väikeste jääkristallide kogum.
Uus!!: Antarktis ja Lumi · Näe rohkem »
Lumikate
Lumikate Achensee järvel Tiroolis Lumikate Ida-Virumaal 2015. aasta algul Lumikate on lumekiht maapinnal, mis tekib lumesaju ja lumetormide tagajärjel.
Uus!!: Antarktis ja Lumikate · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Antarktis ja Maa · Näe rohkem »
Maa magnetpoolus
Maa magnetpoolus on punkt, kuhu koonduvad Maa magnetvälja jõujooned.
Uus!!: Antarktis ja Maa magnetpoolus · Näe rohkem »
Maagaas
Maagaasi jaotamine Maailma suurimate gaasivarudega riigid 2011. aastal Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides.
Uus!!: Antarktis ja Maagaas · Näe rohkem »
Maailmajagu
Loodusgeograafilised maailmajaod Maailmajagu on maailma suurjaotuse üksus, mis hõlmab mandri või osa sellest ning saari mandrit ümbritsevates meredes ja ookeanides.
Uus!!: Antarktis ja Maailmajagu · Näe rohkem »
Maailmameri
Põhja- ja Lõuna-Jäämeri; kaks viimast arvatakse mõnikord esimese kolme osadeks. Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.
Uus!!: Antarktis ja Maailmameri · Näe rohkem »
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Uus!!: Antarktis ja Maakoor · Näe rohkem »
Maavara
Maavara ehk maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada.
Uus!!: Antarktis ja Maavara · Näe rohkem »
Magevesi
Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰.
Uus!!: Antarktis ja Magevesi · Näe rohkem »
Mandrijää
Mandrijää ehk jääkilp on suure paksuse ning enam kui 50 000 km² pindalaga liustik, mis võib reeglina laieneda kõigis suundades.
Uus!!: Antarktis ja Mandrijää · Näe rohkem »
Mandriliustik
Vaate mandriliustikele Gröönimaal Liustik. Alaska Liustik. Antarktis Mandriliustik on ulatuslik ja paks liustik, mis tekib polaaraladel ja paikneb mere tasemel.
Uus!!: Antarktis ja Mandriliustik · Näe rohkem »
Manner
Manner ehk mander ehk kontinent on maailmamerest ümbritsetud suur maismaa osa.
Uus!!: Antarktis ja Manner · Näe rohkem »
Mantelloomad
Meritupp ''Ciona intestinalis''. Mantelloomad (Tunicata, varem ka Urochordata) on alamhõimkond keelikloomade hõimkonnas.
Uus!!: Antarktis ja Mantelloomad · Näe rohkem »
Marss
Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.
Uus!!: Antarktis ja Marss · Näe rohkem »
Mäestik
Tatrad Poola lõunaosas Pamiiri mäestik Mäestik on enamasti piklik ja enamasti laamade põrkepiirkonnas asuv positiivne pinnavorm.
Uus!!: Antarktis ja Mäestik · Näe rohkem »
Mäetuul
Õhumassi sunnitud ülevoolamisel mäest, tekivad selle nõlvadel üles-alla puhuvad mäetuuled. Mäetuul ehk laskuv tuul on atmosfääri horisontaalse õhurõhu erinevuste tõttu, õhumassi sunnitud ülevoolamisel mäest, selle tuulealusel nõlval tekkinud laskuv tuul.
Uus!!: Antarktis ja Mäetuul · Näe rohkem »
Mõõkvaal
Mõõkvaal (Orcinus orca), keda varem kutsuti ka mõõkdelfiiniksAndrei Miljutin.
Uus!!: Antarktis ja Mõõkvaal · Näe rohkem »
McMurdo polaarjaam
McMurdo polaarjaam (inglise keeles McMurdo Station) on Ameerika Ühendriikide uurimisjaam Antarktisel Rossi saare lõunatipus ning ühtlasi suurim Anktarktisel paiknev polaarjaam.
Uus!!: Antarktis ja McMurdo polaarjaam · Näe rohkem »
Meresete
Meresetted ehk merepõhjasetted on maailmamere põhjas asuvad ja seal tekkinud setted.
Uus!!: Antarktis ja Meresete · Näe rohkem »
Meretransport
Tanker läbimas Panama kanalit Meretransport ehk mereveondus on veetranspordi haru, mis tegeleb kauba- ja reisivedudega üle mere.
Uus!!: Antarktis ja Meretransport · Näe rohkem »
Meripurad
Meripura''Goniobranchus kuniei'' Indoneesias Meripurad (Holothuroidea) on klass okasnahksete hõimkonnast.
Uus!!: Antarktis ja Meripurad · Näe rohkem »
Mesosoikum
Mesosoikum ehk keskaegkond on kronostratigraafiline üksus (ladekond) ning geokronoloogiline üksus (aegkond).
Uus!!: Antarktis ja Mesosoikum · Näe rohkem »
Meteoriit
1980. aastatel Venemaalt leitud raudmeteoriit TTÜ muuseumis kondriitmeteoriit Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk.
Uus!!: Antarktis ja Meteoriit · Näe rohkem »
Meteoroloogia
Ilmamõõtmise graafikud Tartu hansapäevade Teaduslinnas, juuli 2012 Meteoroloogia ehk ilmastikuteadus on teadusharu, mis uurib atmosfääri ehitust, selles toimuvaid protsesse ennustamise ja mõjude eesmärgil.
Uus!!: Antarktis ja Meteoroloogia · Näe rohkem »
Mihhail Lazarev
Mihhail Petrovitš Lazarev (vene Михаил Петрович Лазарев; 14. november (vkj 3. november) 1788 Vladimir – 23. aprill (vkj 11. aprill) 1851 Viin) oli Venemaa keiserliku mereväe admiral.
Uus!!: Antarktis ja Mihhail Lazarev · Näe rohkem »
Mikroorganismid
Kolibakterite kobar, suurendatud 10 000 korda Mikroorganismid ehk mikroobid (rahvapäraselt ka pisikud) on väikseimad organismid, mis on nähtavad ainult mikroskoobiga.
Uus!!: Antarktis ja Mikroorganismid · Näe rohkem »
Miljon aastat tagasi
Miljon aastat tagasi lühendiks kasutatakse akronüümi MAT, mis on tulnud sõnadest mega-aasta ja tagasi.
Uus!!: Antarktis ja Miljon aastat tagasi · Näe rohkem »
Miljondikosa
Miljondikosa ehk miljondik (tähis ppm, ingliskeelsest fraasist parts per million) on suhtelise suuruse mittesüsteemne dimensioonita mõõtühik, mis väljendab arvulist suhet üks miljondik tervikust: 1 ppm.
Uus!!: Antarktis ja Miljondikosa · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Antarktis ja Mineraal · Näe rohkem »
Modelleerimine
Modelleerimine on olemasolevate või kujutletavate objektide (esemete, nähtuste ja protsesside, seoste ja sõltuvuse) tunnetamise, fikseerimise, talletamise ja vahendamise meetod.
Uus!!: Antarktis ja Modelleerimine · Näe rohkem »
Montréali protokoll
Montréali protokoll on 1987.
Uus!!: Antarktis ja Montréali protokoll · Näe rohkem »
Moondekivim
kõrge astme moondekivim granaat grossular). Sinine mineraal on kaltsiit (karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal) Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.
Uus!!: Antarktis ja Moondekivim · Näe rohkem »
Moone (geoloogia)
Moone ehk metamorfism on kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis.
Uus!!: Antarktis ja Moone (geoloogia) · Näe rohkem »
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Uus!!: Antarktis ja Muld · Näe rohkem »
Muna
Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15. kutiikula Muna (ladina keeles ovum) on üldjuhul viljastatud munarakk (sügoot), mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestaga lülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed).
Uus!!: Antarktis ja Muna · Näe rohkem »
Murrang
A – kerkemurrang, B – normaalmurrang, C – nihkemurrang Normaalmurrangute tekke läbi moodustunud alangud ja ülangud Murrang on geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes.
Uus!!: Antarktis ja Murrang · Näe rohkem »
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Uus!!: Antarktis ja Nafta · Näe rohkem »
NASA
Riiklik Aeronautika- ja Kosmosevalitsus (inglise keeles National Aeronautics and Space Administration, NASA) on 1958.
Uus!!: Antarktis ja NASA · Näe rohkem »
Neutriinod
Neutriinod on elementaarosakesed – täpsemalt fermionide hulka kuuluvad elektrilaenguta leptonid, mis osalevad ainult nõrgas vastastikmõjus ja gravitatsioonilises vastasmõjus.
Uus!!: Antarktis ja Neutriinod · Näe rohkem »
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Uus!!: Antarktis ja Nikkel · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Antarktis ja Norra · Näe rohkem »
Oaas
Oaas on kõrbest ümbritsetud piiratud ulatusega viljakas ala.
Uus!!: Antarktis ja Oaas · Näe rohkem »
Okasmetsavöönd
Okasmetsavöönd Okasmetsavöönd ehk taiga on loodusvöönd, mis on levinud peamiselt põhjapoolkeral, Põhja-Ameerikas ja Euraasias parasvöötme põhjaosas.
Uus!!: Antarktis ja Okasmetsavöönd · Näe rohkem »
Okeanograafia
Okeanograafia ehk okeanoloogia on hüdroloogia haru.
Uus!!: Antarktis ja Okeanograafia · Näe rohkem »
Oligotseen
Oligotseen on kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogiline üksus (ajastik).
Uus!!: Antarktis ja Oligotseen · Näe rohkem »
Olion
Olion on endine kirjastus Eestis.
Uus!!: Antarktis ja Olion · Näe rohkem »
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Uus!!: Antarktis ja Ookean · Näe rohkem »
Optikanähtused
Valgusnähtus on valgusõpetuses käsitletavad sündmus, mis on seotud valguse tekke, kadumise ja muutumisega.
Uus!!: Antarktis ja Optikanähtused · Näe rohkem »
Osake
Osake on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud.
Uus!!: Antarktis ja Osake · Näe rohkem »
Osmanite riik
Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.
Uus!!: Antarktis ja Osmanite riik · Näe rohkem »
Osooniauk
Osooniauk Antarktika kohal, NASA foto Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud.
Uus!!: Antarktis ja Osooniauk · Näe rohkem »
Osoonikiht
Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 15–55 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon.
Uus!!: Antarktis ja Osoonikiht · Näe rohkem »
Paakjää
Paakjää on polaaraladel ookeani pinda kattev ühes tükis jää.
Uus!!: Antarktis ja Paakjää · Näe rohkem »
Paleosoikum
Paleosoikum (palaios (παλαιός), "iidne" ja zoe (ζωή), "elu", tähendades "iidne elu") ehk vanaaegkond on geokronoloogiline üksus (aegkond) ning kronostratigraafiline üksus (ladekond).
Uus!!: Antarktis ja Paleosoikum · Näe rohkem »
Parasitism
Parasitism ehk nugilisus (kreeka parasitos 'nugiline, kõrvaltoitlustuja') on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastates teda oma ainevahetuse jääkidega vms.
Uus!!: Antarktis ja Parasitism · Näe rohkem »
Parasvööde
Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Uus!!: Antarktis ja Parasvööde · Näe rohkem »
Päikesekiirgus
pisi Crepuscular rays Päikesekiirgus on Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog.
Uus!!: Antarktis ja Päikesekiirgus · Näe rohkem »
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Uus!!: Antarktis ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »
Päikesetuul
Päikesetuuleks nimetatakse laetud osakeste voogu, mis on vabanenud Päikese pealmisest atmosfäärikihist ehk Päikese kroonist.
Uus!!: Antarktis ja Päikesetuul · Näe rohkem »
Põhja-Jäämeri
Põhja-Jäämeri Norra. Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal.
Uus!!: Antarktis ja Põhja-Jäämeri · Näe rohkem »
Põhjapoolkera
Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis Põhjapoolkera on ekvaatori tasapinnast põhja pool asuv osa Maast.
Uus!!: Antarktis ja Põhjapoolkera · Näe rohkem »
Peegeldumine
Peegeldumisseaduse näide Peegeldus Matsimäe Pühajärvel. Võõbu, Paide vald Peegeldumine tähendab laine tagasipöördumist kahe keskkonna piirpinnalt lähtekeskkonda.
Uus!!: Antarktis ja Peegeldumine · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Antarktis ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Perm (geoloogia)
Perm on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Antarktis ja Perm (geoloogia) · Näe rohkem »
Pingviinilised
Pingviinilised (Sphenisciformes) on lindude klassi kuuluv selts.
Uus!!: Antarktis ja Pingviinilised · Näe rohkem »
Pingviinlased
Erakpingviini toidujaht Uus-Meremaal Pingviinlased (Spheniscidae) on lindude sugukond, mis on pingviiniliste (Sphenisciformes) seltsi ainus sugukond.
Uus!!: Antarktis ja Pingviinlased · Näe rohkem »
Piri Reisi kaart
Säilinud osa Piri Reisi kaardist Piri Reisi kaart on 1513.
Uus!!: Antarktis ja Piri Reisi kaart · Näe rohkem »
Plaatina
Plaatina (sümbol Pt) on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka.
Uus!!: Antarktis ja Plaatina · Näe rohkem »
Planeedi kaaslane
Tähtsamad päikesesüsteemi kuud Maa suurusega võrreldes Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane.
Uus!!: Antarktis ja Planeedi kaaslane · Näe rohkem »
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Uus!!: Antarktis ja Planeet · Näe rohkem »
Polaaröö
Päike on polaaröö ajal horisondist madalamal Polaaröö lõunapoolusel Antarktikas Polaaröö on ajavahemik, mille vältel Päike püsib ööpäev ringi horisondist madalamal.
Uus!!: Antarktis ja Polaaröö · Näe rohkem »
Polaarjaam
Ameerika Ühendriikide Amundsen–Scotti Lõunapooluse jaam Suurbritannia Halley uurimisjaam Polaarjaam on teaduslike eesmärkidega loodud uurimisasutus polaaraladel Arktikas ja Antarktikas.
Uus!!: Antarktis ja Polaarjaam · Näe rohkem »
Polaarjaamade loend
Antarktikas ja Arktikas asub palju eri riikide polaarjaamu, kus toimub bioloogia, geograafia, geoloogia ja meteoroloogia alane uurimistöö.
Uus!!: Antarktis ja Polaarjaamade loend · Näe rohkem »
Polaarpäev
Polaarpäeva ajal päike öösel ei looju Polaarpäev on ajavahemik, mille vältel Päike püsib ööpäev ringi silmapiirist kõrgemal.
Uus!!: Antarktis ja Polaarpäev · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Antarktis ja Poola · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Antarktis ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Protistid
Protistid Protistid (ka: algloomad; ladina keeles Protista, Protozoa) on eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka.
Uus!!: Antarktis ja Protistid · Näe rohkem »
Ptolemaios
Klaudios Ptolemaios (kreeka Κλαύδιος Πτολεμαῖος; ladina Claudius Ptolemaeus; umbes 100, võib-olla Ptolemais Hermeiu – pärast 160. aastast, arvatavasti Aleksandria) oli hilishellenistlik astronoom, astroloog, matemaatik, geograaf, muusikateoreetik ja filosoof, kes tegutses Aleksandrias Rooma riigi provintsis Egiptuses.
Uus!!: Antarktis ja Ptolemaios · Näe rohkem »
Purjejaht
Jaul Jaht Zapata II purjeregatil Ahmanson Cup 2013. aastal Soodi vints vändaga Purjejaht, lihtsustatult ka jaht (hollandi sõnast jacht) on merematkamiseks või purjespordiks mõeldud purjekas.
Uus!!: Antarktis ja Purjejaht · Näe rohkem »
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Uus!!: Antarktis ja Putukad · Näe rohkem »
Qantas Airways
Ettevõtte peakorteri A-hoone Sydney eeslinnas Mascotis Qantas Airways on Austraalia riiklik lennufirma.
Uus!!: Antarktis ja Qantas Airways · Näe rohkem »
Rada (lennundus)
Banja Luka maandumis-õhkutõusmisrada Rada (inglise Runway, lühend RWY) on lennunduses kindel ribakujuline ala lennuväljal või lennukikandjal-laeval, millel lennuk kiirendatakse õhkutõusmiseni või millele maandunud lennuki kiirus aeglustatakse paigalseisuni.
Uus!!: Antarktis ja Rada (lennundus) · Näe rohkem »
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Uus!!: Antarktis ja Radioaktiivsus · Näe rohkem »
Rauamaak
Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv.
Uus!!: Antarktis ja Rauamaak · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Antarktis ja Raud · Näe rohkem »
Ränivetikad
Ränivetikad ehk diatomeed (Bacillariophyceae ehk Diatomophyceae) on üherakulised või koloniaalsed mikroskoopilised organismid.
Uus!!: Antarktis ja Ränivetikad · Näe rohkem »
Rüoliit
vesikulaarne pind Kvartsi ja kaaliumpäevakivi fenokristallidega porfüürilise struktuuriga rüoliit ehk kvartsporfüür Rüoliit (vanakreeka keeles ῥύαξ 'vool' + λίθος 'kivi') on tardkivim, happelise (ränirikka) koostisega purskekivim.
Uus!!: Antarktis ja Rüoliit · Näe rohkem »
Rein Vahisalu
Rein Vahisalu (10. juuni 1946 – 2. oktoober 2022) oli eesti kardioloog ja publitsist.
Uus!!: Antarktis ja Rein Vahisalu · Näe rohkem »
Reisilaev
Reisilaev on reisijate vedamiseks mõeldud laevatüüp.
Uus!!: Antarktis ja Reisilaev · Näe rohkem »
Reljeef
Aafrika reljeef. Pinnavormide paremaks esiletoomiseks on kasutatud reljeefivarjutust Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum.
Uus!!: Antarktis ja Reljeef · Näe rohkem »
Richard Evelyn Byrd
Richard Evelyn Byrd (1928) Richard Evelyn Byrd (25. oktoober 1888 – 11. märts 1957) oli USA sõjaväelane, mereväeohvitser kontradmiral, polaaruurija ja esimene USA lennunduspioneer lendur, kes lendas põhja- ja lõnapooluse kohal.
Uus!!: Antarktis ja Richard Evelyn Byrd · Näe rohkem »
Riftiorg
Riftiorg on piklik org, mis on tekkinud riftistumise tulemusel.
Uus!!: Antarktis ja Riftiorg · Näe rohkem »
Riikkond
Riikkond (varem on eesti keeles kasutatud ka terminit "riik") on Maa pinna kõige laiaulatuslikum biogeograafilise liigestatuse üksus, mille aluseks on taimede ja loomade ajalooline ja evolutsiooniline jaotumus (levik).
Uus!!: Antarktis ja Riikkond · Näe rohkem »
Roald Amundsen
Roald Engelbregt Gravning Amundsen (16. juuli 1872 – 18. juuni 1928) oli norra polaaruurija.
Uus!!: Antarktis ja Roald Amundsen · Näe rohkem »
Robert Falcon Scott
Robert Falcon Scott (6. juuni 1868 Plymouth – arvatavasti 29. märts 1912 Antarktika) oli Briti mereväeohvitser ja polaaruurija.
Uus!!: Antarktis ja Robert Falcon Scott · Näe rohkem »
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Antarktis ja Roomajad · Näe rohkem »
Rossi meri
Rossi meri on Lõuna-Jäämere või Vaikse ookeani osa, mis piirneb läänes Victoria maaga, lõunas Rossi jääbarjääriga ja idas Edward VII poolsaarega.
Uus!!: Antarktis ja Rossi meri · Näe rohkem »
Rossi saar
Rossi saare asend Rossi saare kaart Rossi saar on saar Antarktikas Victoria maa rannikul.
Uus!!: Antarktis ja Rossi saar · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Antarktis ja Saksamaa · Näe rohkem »
Samblikud
"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).
Uus!!: Antarktis ja Samblikud · Näe rohkem »
Sammaltaimed
sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.
Uus!!: Antarktis ja Sammaltaimed · Näe rohkem »
Sääselised
Sääse tiiva äär Isase metsasääse (Aedes cinereus) hüpopüüg ehk genitaalid Sääselised (Nematocera) on putukate alamselts kahetiivaliste seltsis.
Uus!!: Antarktis ja Sääselised · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Antarktis ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Süsivesinikud
Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku- ja vesinikuaatomitest.
Uus!!: Antarktis ja Süsivesinikud · Näe rohkem »
Sõnajalgtaimed
Sõnajalgtaimed ehk pteridofüüdid ehk tüvendeostaimed (Pteridophyta ehk Filicophyta) on soontaimede hõimkond, kuhu kuulub umbes 20 000 liiki.
Uus!!: Antarktis ja Sõnajalgtaimed · Näe rohkem »
Seened
Aniislehtrik Must torbikseen Väike sarvik Seened (Fungi) on üks eukarüootsete organismide riike.
Uus!!: Antarktis ja Seened · Näe rohkem »
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Uus!!: Antarktis ja Selgroogsed · Näe rohkem »
Selgrootud
Invertebrata Selgrootud (Invertebrata, harva eesti keeles ka ehk evertebraadid või invertebraadid) on rühm loomi.
Uus!!: Antarktis ja Selgrootud · Näe rohkem »
Sinivaal
Sinivaal võrdluses delfiini ja inimesega Sinivaal (Balaenoptera musculus) on vaguvaallaste sugukonda vaguvaala (Balaenoptera) perekonda kuuluv mereimetaja, suurim kiusvaalaline ja suurim kunagi Maal elanud imetaja.
Uus!!: Antarktis ja Sinivaal · Näe rohkem »
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Uus!!: Antarktis ja Soo · Näe rohkem »
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Uus!!: Antarktis ja Soolad · Näe rohkem »
Soolsus
Soolsus ehk saliinsus (ka soolasisaldus; magevee kontekstis mineraalsus) on vees lahustunud soolade hulk.
Uus!!: Antarktis ja Soolsus · Näe rohkem »
Soosete
Soosete on veekogu mültumisel või mineraalpinnase soostumisel kuhjunud sete, peamiselt turvas.
Uus!!: Antarktis ja Soosete · Näe rohkem »
Stratigraafia
See artikkel annab lühiülevaate stratigraafiast; stratigraafiaga seotud üldmõisted leiad artiklist Stratigraafia mõisteid. ---- kihid Salta provintsis ArgentinasStratigraafia on geoloogia haru, mis uurib maakoort moodustavate kivimkehade ruumilist levikut ja neid kujundanud sündmuste ajalist järgnevust.
Uus!!: Antarktis ja Stratigraafia · Näe rohkem »
Stratosfäär
Stratosfäär on atmosfäärikiht tropopausist kõrgemal.
Uus!!: Antarktis ja Stratosfäär · Näe rohkem »
Stromatoliit
Stromatoliit Saaremaal Kübassaare rannal Stromatoliit Saaremaal Kübassaare rannal Stromatoliit on lubiainest moodustis, mis tekib vees tsüanobakterite (ehk sinivetikate) või teiste mikroorganismide elutegevuse toimel.
Uus!!: Antarktis ja Stromatoliit · Näe rohkem »
Sublimeerumine
Laboratoorne sublimeerimisseade Sublimeerumine ehk sublimatsioon (ladina sublimare 'üles tõstma') on aine vahetu üleminek tahkest agregaatolekust gaasilisse (sublimaadiks; vahepeal vedelaks muutumata) Sublimatsioon on võimalik aine kolmikpunktile vastavast rõhust ja temperatuurist madalamal rõhul ja temperatuurilTehnikaleksikon, Tallinn, Valgus, 1981, lk.
Uus!!: Antarktis ja Sublimeerumine · Näe rohkem »
Suur Vanker
Suur Vanker pisi Suur Vanker ehk Suur Karu (ladina Ursa Major, lühend UMa) on põhjataeva tähtkuju.
Uus!!: Antarktis ja Suur Vanker · Näe rohkem »
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Uus!!: Antarktis ja Suurbritannia · Näe rohkem »
Taevasfäär
Taevasfäär ehk taevaskera on astronoomias ja navigatsioonis vaatlejat ümbritsev mõtteline kerapind, mille keskpunkt on vaatleja asukohas ja mille raadius on määramata.
Uus!!: Antarktis ja Taevasfäär · Näe rohkem »
Taimestik
Taimestik ehk floora on mingile territooriumil elav taimeliikide kogum.
Uus!!: Antarktis ja Taimestik · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Antarktis ja Tallinn · Näe rohkem »
Tardkivim
Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.
Uus!!: Antarktis ja Tardkivim · Näe rohkem »
Tavaline hiilgevähk
Antarktika krill (''Euphausia superba'') Tavaline hiilgevähk ehk antarktika krill (Euphausia superba) on sugukonda Euphausiidae kuuluv vähilaadne, kes elab Antarktika merevetes – Lõuna-Jäämeres.
Uus!!: Antarktis ja Tavaline hiilgevähk · Näe rohkem »
Tšiili
Atacama Cumbre ja Prati vahet sõitev rong Antofagasta piirkonnas Tšiili Vabariik asub Lõuna-Ameerika läänerannikul.
Uus!!: Antarktis ja Tšiili · Näe rohkem »
TEA Kirjastus
TEA Kirjastuse telk Tallinnas Vabaduse väljakul 3. septembril 2012 Aktsiaselts TEA Kirjastus oli Eesti kirjastus, mis tegutses aastatel 1995–2021 Tallinnas ning kirjastas peamiselt sõnaraamatuid, keeleõpikuid, entsüklopeediaid, vestmikke, reisijuhte ja lasteraamatuid.
Uus!!: Antarktis ja TEA Kirjastus · Näe rohkem »
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Uus!!: Antarktis ja Teadus · Näe rohkem »
Tegevvulkaan
Stromboli tegutsemas Tegevvulkaan on praegu tegutsev või ajaloolisel ajal tegutsenud vulkaan, mis tõenäoliselt tegutseb ka tulevikus.
Uus!!: Antarktis ja Tegevvulkaan · Näe rohkem »
Tehiskaaslane
Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste).
Uus!!: Antarktis ja Tehiskaaslane · Näe rohkem »
Teleskoop
Optiline teleskoop Teleskoop (vanakreeka sõnadest tēle 'kaugele, kaugel' ja skopeō 'vaatan') on seade kaugete objektide uurimiseks.
Uus!!: Antarktis ja Teleskoop · Näe rohkem »
Teod
Teo (''Helix pomatia'') limakiht on nii paks, et ta võib vigastamatult üle žiletitera roomata Teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) on loomade riiki limuste hõimkonda kuuluv klass.
Uus!!: Antarktis ja Teod · Näe rohkem »
Termohaliinne tsirkulatsioon
Termohaliinne tsirkulatsioon ehk ookeanide suur konveier on ookeanivee ringlus, mida põhjustavad soojuse ja magevee voogudest tingitud tiheduse gradiendid merepinnal.
Uus!!: Antarktis ja Termohaliinne tsirkulatsioon · Näe rohkem »
Terra Australis
Terra Australis ehk Terra Australis Ignota ehk Terra Australis Incognita (ladina keeles "tundmatu maa lõunas") oli oletatav manner, mida kujutati Euroopa kaartidel 15.-18.
Uus!!: Antarktis ja Terra Australis · Näe rohkem »
Tiiu Speek
Tiiu Speek (ka Härm, sündinud 1958) on Eesti tõlkija, ökokriitik.
Uus!!: Antarktis ja Tiiu Speek · Näe rohkem »
Tippdomeen
Tippdomeen ehk üladomeen (inglise keeles top-level domain või top level domain, lühend TLD) on esimene astme domeen.
Uus!!: Antarktis ja Tippdomeen · Näe rohkem »
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Uus!!: Antarktis ja Toitained · Näe rohkem »
Transantarktika mäestik
Transantarktika mäestik Mäestik kaardil Transantarktika mäestik on settekivimitest koosnev mäestik Antarktisel.
Uus!!: Antarktis ja Transantarktika mäestik · Näe rohkem »
Triias
Triias on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Antarktis ja Triias · Näe rohkem »
Trilobiidid
Kambriumi trilobiit ''Elrathia kingi'' USAst Trilobiidid (Trilobita) on lülijalgsete hõimkonda kuulunud väljasurnud loomade klass.
Uus!!: Antarktis ja Trilobiidid · Näe rohkem »
Troopiline kliima
Troopilise kliimaga piirkonnad Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi Troopilise kliimaga piirkonnad Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi Troopiline kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik troopilisele kliimavöötmele.
Uus!!: Antarktis ja Troopiline kliima · Näe rohkem »
Tsüanobakterid
Tsüanobakterid (Cyanobacteria; traditsiooniline nimetus Cyanophyta) ehk tsüanoprokarüoodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond.
Uus!!: Antarktis ja Tsüanobakterid · Näe rohkem »
Tsüklon
Barentsi mere kohal 27. veebruaril 1987 Tsüklon ehk madalrõhuala ehk madalrõhkkond (kreeka κύκλος 'ring') on maakera atmosfääri alumises kihis troposfääris, õhurõhu ebaühtlasest jaotusest tekkinud võimas õhumassi pööris, mille keskmes on õhurõhk kõige madalam.
Uus!!: Antarktis ja Tsüklon · Näe rohkem »
Turism
Turisti skulptuur Badeni termide ees Austrias Voore külalistemaja Jõgeva maakonnas Turism on reisimine väljapoole oma tavalist elukeskkonda meelelahutuse, äri või muul eesmärgil ning reisimisega kaasnevate teenuste tarbimine ja osutamine.
Uus!!: Antarktis ja Turism · Näe rohkem »
Uinunud vulkaan
Vesuuv on uinunud vulkaan, mis võib esiplaanil olevale Napolile tulevikus palju probleeme põhjustada Uinunud vulkaan on vulkaan, mis praegu ei tegutse, kuid teeb seda tõenäoliselt tulevikus.
Uus!!: Antarktis ja Uinunud vulkaan · Näe rohkem »
Ukraina
Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.
Uus!!: Antarktis ja Ukraina · Näe rohkem »
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Uus!!: Antarktis ja Ultraviolettkiirgus · Näe rohkem »
Uruguay
Uruguay Idavabariik on riik Lõuna-Ameerika kaguosas Atlandi ookeani rannikul.
Uus!!: Antarktis ja Uruguay · Näe rohkem »
Uus-Guinea
Uus-Guinea on Gröönimaa järel pindalalt teine saar maailmas, eraldatud Austraaliast Torrese väinaga.
Uus!!: Antarktis ja Uus-Guinea · Näe rohkem »
Uus-Meremaa
Uus-Meremaa on saareriik Okeaania (sh Polüneesia) edelaosas; Austraaliast eraldab teda Tasmani meri.
Uus!!: Antarktis ja Uus-Meremaa · Näe rohkem »
Vaalalised
Vaalalised (Cetacea) on vees elavate loomade selts imetajate klassist.
Uus!!: Antarktis ja Vaalalised · Näe rohkem »
Vaikne ookean
thumb Vaikne ookean on suurim ookean Maal.
Uus!!: Antarktis ja Vaikne ookean · Näe rohkem »
Valgus (kirjastus)
Kirjastus Valgus on asutatud 1965.
Uus!!: Antarktis ja Valgus (kirjastus) · Näe rohkem »
Valgusreostus
Animatsioon 2012. aasta kevadel ja sügisel tehtud satelliidipiltide põhjal New Yorgis (2004) perseiide vaatlemas. Pildil nähtav lisaks ühele perseiidile ka Linnutee ja Andromeeda galaktika ning horisondil valgusreostus Valgusreostuseks nimetatakse nähtust, mille korral tehisvalgus satub sinna, kuhu sel pole ette nähtud sattuda.
Uus!!: Antarktis ja Valgusreostus · Näe rohkem »
Varrak (kirjastus)
Varrak on Tallinnas tegutsev raamatukirjastus.
Uus!!: Antarktis ja Varrak (kirjastus) · Näe rohkem »
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Uus!!: Antarktis ja Vask · Näe rohkem »
Vastne
surulase ''Proserpinus proserpina'' röövik Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust.
Uus!!: Antarktis ja Vastne · Näe rohkem »
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Uus!!: Antarktis ja Väävel · Näe rohkem »
Võtmeliik
Võtmeliik on liik, kelle olemasolu ja tegevus on vältimatult vajalik kogu koosluse säilitamiseks.
Uus!!: Antarktis ja Võtmeliik · Näe rohkem »
Veeaur
Nähtamatu veeaur koondub jahtudes nähtavateks piisakesteks Veeaur on vesi gaasilises olekus.
Uus!!: Antarktis ja Veeaur · Näe rohkem »
Vegetatsiooniperiood
Vegetatsiooniperiood (ladina keeles vegetatio – taastumine, taimestik) ehk kasvuperiood ehk taimekasvuperiood ehk termiline kasvuperiood on periood, mille jooksul toimub taimede intensiivne kasv ja areng.
Uus!!: Antarktis ja Vegetatsiooniperiood · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Antarktis ja Venemaa · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Antarktis ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Vesinikeksponent
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).
Uus!!: Antarktis ja Vesinikeksponent · Näe rohkem »
Vetikad
pisi Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm.
Uus!!: Antarktis ja Vetikad · Näe rohkem »
Vihm
Vihmavaling äikesetormi ajal Vihm Kõrvemaal 2023. aasta sügisel Vihm on vee vedelate osakeste sadu atmosfääris.
Uus!!: Antarktis ja Vihm · Näe rohkem »
Viirused
Viirused on rakulist ehitust mitteomavad endoparasiidid.
Uus!!: Antarktis ja Viirused · Näe rohkem »
Vinson
Vinson on mägi Ellsworthi maal.
Uus!!: Antarktis ja Vinson · Näe rohkem »
Virmalised
Virmalised Kenai poolsaarel Alaskal Lõuna-Eestis on virmalised harv nähtus. Virmalised Väimelas 7. oktoobril 2015 Virmalised Enontekiös Soomes Virmalised ehk põhjavalgus ja ka lõunavalgus on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (nn päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega.
Uus!!: Antarktis ja Virmalised · Näe rohkem »
Vostok (polaarjaam)
Polaarjaam Vostok Vostok on endine Nõukogude Liidu ning praegune Venemaa teaduslik polaarjaam Antarktises.
Uus!!: Antarktis ja Vostok (polaarjaam) · Näe rohkem »
Vostoki järv
Vostoki järve asukoht (tähistatud punase ringiga) Antarktises Vostoki järv on Antarktisel asuv maa-alune järv, mis on suurim umbes 140 mandrijääalusest järvest.
Uus!!: Antarktis ja Vostoki järv · Näe rohkem »
Vulkaanipurse
Stromboli tegutsemas Vulkaanipurse on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause, mida nimetatakse vulkaaniks.
Uus!!: Antarktis ja Vulkaanipurse · Näe rohkem »
.aq
.aq on Antarktika Interneti tippdomeen.
Uus!!: Antarktis ja .aq · Näe rohkem »
1. sajand
1.
Uus!!: Antarktis ja 1. sajand · Näe rohkem »
14. detsember
14.
Uus!!: Antarktis ja 14. detsember · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Antarktis ja 17. sajand · Näe rohkem »
1773
1773.
Uus!!: Antarktis ja 1773 · Näe rohkem »
1774
1774.
Uus!!: Antarktis ja 1774 · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Antarktis ja 18. sajand · Näe rohkem »
1820
1820.
Uus!!: Antarktis ja 1820 · Näe rohkem »
1821
1821.
Uus!!: Antarktis ja 1821 · Näe rohkem »
1838
1838.
Uus!!: Antarktis ja 1838 · Näe rohkem »
1839
1839.
Uus!!: Antarktis ja 1839 · Näe rohkem »
1841
1841.
Uus!!: Antarktis ja 1841 · Näe rohkem »
1842
1842.
Uus!!: Antarktis ja 1842 · Näe rohkem »
1907
1907.
Uus!!: Antarktis ja 1907 · Näe rohkem »
1911
1911.
Uus!!: Antarktis ja 1911 · Näe rohkem »
1956
1956.
Uus!!: Antarktis ja 1956 · Näe rohkem »
1959
1959.
Uus!!: Antarktis ja 1959 · Näe rohkem »
1970
1970.
Uus!!: Antarktis ja 1970 · Näe rohkem »
1983
1983.
Uus!!: Antarktis ja 1983 · Näe rohkem »
1996
1996.
Uus!!: Antarktis ja 1996 · Näe rohkem »
2008
2008.
Uus!!: Antarktis ja 2008 · Näe rohkem »
2017
2017.
Uus!!: Antarktis ja 2017 · Näe rohkem »
21. juuli
21.
Uus!!: Antarktis ja 21. juuli · Näe rohkem »
27. jaanuar
27.
Uus!!: Antarktis ja 27. jaanuar · Näe rohkem »
30. jaanuar
30.
Uus!!: Antarktis ja 30. jaanuar · Näe rohkem »
7. veebruar
7.
Uus!!: Antarktis ja 7. veebruar · Näe rohkem »
