Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Antiferromagnetism

Index Antiferromagnetism

Magnetmomentide joondumine antiferromagnetilises materjalis Antiferromagnetism on magnetismi vorm, mille korral üksteisega külgnevad magnetmomendid kalduvad momentide vahelise vastastikmõju tulemusena joonduma üksteise suhtes paralleelselt, kuid vastassuunaliselt.

36 suhted: Aatomorbitaal, Coulomb'i seadus, Diamagnetism, Elektron, Elektrostaatika, Energia miinimumi printsiip, Faas (füüsikaline keemia), Ferrimagnetism, Ferromagnetism, Hapnik, Ioon, Iooniline side, Kloriidid, Kovalentne side, Kristall, Kroom, Louis Néel, Magneetikud, Magneetumine, Magnetiline vastuvõtlikkus, Magnetism, Magnetväli, Mangaan, Nobeli füüsikaauhind, Oksiidid, Orbitaal, Paramagnetism, Pauli printsiip, Raud(II)oksiid, Spinn, Spinnventiil, Sulfiidid, Toatemperatuur, Valentssidemete teooria, Väävel, Väliselektronkiht.

Aatomorbitaal

tuumast (r)). Need pildid kujutavad enam-vähem tõepäraselt orbitaali kaldenurka, kuid ei näita siiski täpset orbitaali kuju tervikuna.'' Aatomorbitaal (ingl atomic orbital) on ruumiosa, kus on suur tõenäosus aatomi elektron leida.

Uus!!: Antiferromagnetism ja Aatomorbitaal · Näe rohkem »

Coulomb'i seadus

Kui kehi saab vaadelda punktlaengutena, siis samanimelise laenguga kehad tõukuvad ja erinimelise laenguga kehad tõmbuvad jõuga, mida kirjeldab esitatud valem Coulomb'i seadus ehk elektrostaatilise vastastikmõju kvantitatiivne seadus on füüsikaseadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut q_1 ja q_2 mõjutavad teineteist jõuga F_e, mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse r ruuduga.

Uus!!: Antiferromagnetism ja Coulomb'i seadus · Näe rohkem »

Diamagnetism

Diamagnetilise materjali magnetdomeenid reageerimas välisele magnetväljale Diamagnetism on materjali omadus tekitada välises magnetväljas sellele vastu töötavat magnetvälja.

Uus!!: Antiferromagnetism ja Diamagnetism · Näe rohkem »

Elektron

Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).

Uus!!: Antiferromagnetism ja Elektron · Näe rohkem »

Elektrostaatika

Elektrostaatika on füüsika haru, mis uurib inertsiaalse taustsüsteemi suhtes paigalseisvate elektriliselt laetud osakeste ja kehade elektrilise vastastikmõju ja tasakaalu tingimusi.

Uus!!: Antiferromagnetism ja Elektrostaatika · Näe rohkem »

Energia miinimumi printsiip

Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas.

Uus!!: Antiferromagnetism ja Energia miinimumi printsiip · Näe rohkem »

Faas (füüsikaline keemia)

Faas ehk aine faas on aine struktuurivorm, milles keemiline koostis ja füüsikalised omadused on selle aine ulatuses ühesugused.

Uus!!: Antiferromagnetism ja Faas (füüsikaline keemia) · Näe rohkem »

Ferrimagnetism

Magnetmomentide joondumine ferrimagnetilises materjalis Füüsikas nimetatakse ferrimagnetiliseks materjali, milles esinevate osakeste magnetmomendid on vastassuunalised nagu antiferromagnetismis, kuid ferrimagnetites ei ole vastassuunalised momendid võrdsed, seetõttu esineb spontaanne magneetumine.

Uus!!: Antiferromagnetism ja Ferrimagnetism · Näe rohkem »

Ferromagnetism

Alnico raudsulamist tehtud magnet. Ferromagnetism on füüsikaline teooria, mis seletab, kuidas materjalid muutuvad magnetiteks Ferromagnetism on baasmehhanism, millega teatud materjalid (näiteks raud) moodustavad püsimagneteid või tõmbuvad magnetitega.

Uus!!: Antiferromagnetism ja Ferromagnetism · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Antiferromagnetism ja Hapnik · Näe rohkem »

Ioon

O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.

Uus!!: Antiferromagnetism ja Ioon · Näe rohkem »

Iooniline side

Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena.

Uus!!: Antiferromagnetism ja Iooniline side · Näe rohkem »

Kloriidid

Kloriidid on kas vesinikkloriidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad kloorist ja mingist muust elemendist.

Uus!!: Antiferromagnetism ja Kloriidid · Näe rohkem »

Kovalentne side

Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.

Uus!!: Antiferromagnetism ja Kovalentne side · Näe rohkem »

Kristall

Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.

Uus!!: Antiferromagnetism ja Kristall · Näe rohkem »

Kroom

Kroom on keemiline element järjenumbriga 24.

Uus!!: Antiferromagnetism ja Kroom · Näe rohkem »

Louis Néel

Louis Eugène Félix Néel (22. november 1904 Lyon – 17. november 2000 Brive-la-Gaillarde) oli prantsuse füüsik.

Uus!!: Antiferromagnetism ja Louis Néel · Näe rohkem »

Magneetikud

Magneetikud on ained, mis on võimelised reageerima neile mõjuvale magnetväljale.

Uus!!: Antiferromagnetism ja Magneetikud · Näe rohkem »

Magneetumine

Magneetumine ehk magnetiseerumine on magnetvälja asetatud magneetiku (magnetiliste omadustega aine) muutumine magnetvälja tekitavaks.

Uus!!: Antiferromagnetism ja Magneetumine · Näe rohkem »

Magnetiline vastuvõtlikkus

Magnetiline vastuvõtlikkus (inglise k magnetic susceptibility) \chi_v on füüsikaline parameeter, mis iseloomustab materjalide magnetilisi omadusi sõltuvalt nende võimest tekitada magnetiseeritust välise magnetvälja olemasolul.

Uus!!: Antiferromagnetism ja Magnetiline vastuvõtlikkus · Näe rohkem »

Magnetism

Magnetism on füüsikaliste nähtuste kogum, mis avaldub kehade vastastikuses mõjus magnetvälja kaudu.

Uus!!: Antiferromagnetism ja Magnetism · Näe rohkem »

Magnetväli

Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).

Uus!!: Antiferromagnetism ja Magnetväli · Näe rohkem »

Mangaan

Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.

Uus!!: Antiferromagnetism ja Mangaan · Näe rohkem »

Nobeli füüsikaauhind

Nobeli füüsikaauhind on üks viiest algsest Nobeli auhinnast.

Uus!!: Antiferromagnetism ja Nobeli füüsikaauhind · Näe rohkem »

Oksiidid

Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.

Uus!!: Antiferromagnetism ja Oksiidid · Näe rohkem »

Orbitaal

Orbitaal on lainefunktsioon, mis kirjeldab elektroni lainelaadest käitumist aatomis (aatomorbitaal) või mitmest aatomist koosnevas molekulis (molekulorbitaal).

Uus!!: Antiferromagnetism ja Orbitaal · Näe rohkem »

Paramagnetism

Ülevaateks vaata Magnetism. Lihtsustatud paramagnetilise aine mudel, mis koosneb väikestest magnetitest Fotol on vedela hapniku nire, mis on viidud magnetvälja. Nire kõverdumine välja toimel annab tunnustust selle paramagnetilistest omadustest Paramagnetism on magnetismi vorm, mille korral paramagnetilises aines paardumata, samasuunalise spinniga valentselektronid orienteeruvad välises magnetväljas magnetväljaga samas suunas ning seega võimendavad seda.

Uus!!: Antiferromagnetism ja Paramagnetism · Näe rohkem »

Pauli printsiip

Pauli printsiip ehk Pauli keeluprintsiip on oluline printsiip kvantmehaanikas, mille sõnastas 1925.

Uus!!: Antiferromagnetism ja Pauli printsiip · Näe rohkem »

Raud(II)oksiid

Raud(II)oksiid Raud(II)oksiid (keemiline valem FeO) on keemiline ühend, mille molekul koosneb ühest raua ja ühest hapniku aatomist.

Uus!!: Antiferromagnetism ja Raud(II)oksiid · Näe rohkem »

Spinn

Spinn on kvantfüüsikas elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.

Uus!!: Antiferromagnetism ja Spinn · Näe rohkem »

Spinnventiil

Spinnventiili põhimõte. Vasakpoolne (olek a): läbi struktuuri on takistatud vaid ühtepidi spinniga elektronide liikumine. Parempoolne (olek b): pehme kiht on vastupidi orienteeritud, mõlema spinniga elektronide liikumine on takistatud ja elektrivool väheneb struktuuri läbimisel oluliselt. Spinnventiil on hiiglasliku magnettakistuse või tunnelmagnettakistuse efektil põhinev kihtstruktuur, mille elektritakistus sõltub struktuuri magnetilisest korrastusest.

Uus!!: Antiferromagnetism ja Spinnventiil · Näe rohkem »

Sulfiidid

Sulfiidioon Sulfiidid on väävli ja keemilise elemendi ühendid (nt Na2S ja P2S5) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsüklilised ühendid, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.

Uus!!: Antiferromagnetism ja Sulfiidid · Näe rohkem »

Toatemperatuur

Toatemperatuuriks (lühend RT) nimetatakse loodusteaduslike eksperimentide kirjeldamisel katse läbiviimise temperatuuri, kui see jääb ligikaudu vahemikku 21–23 °C (.

Uus!!: Antiferromagnetism ja Toatemperatuur · Näe rohkem »

Valentssidemete teooria

Valentssidemete teooria (ingl k valence bond theory; VB-teooria) ja molekulaarorbitaalide teooria on kaks põhilist teooriat keemias, mis selgitavad keemilist sidet kvantmehaanika meetodite kaudu.

Uus!!: Antiferromagnetism ja Valentssidemete teooria · Näe rohkem »

Väävel

Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.

Uus!!: Antiferromagnetism ja Väävel · Näe rohkem »

Väliselektronkiht

Väliselektronkiht ehk valentselektronkiht on suurima peakvantarvuga elektronkiht.

Uus!!: Antiferromagnetism ja Väliselektronkiht · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »