Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Antonio Possevino ja Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648)

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Antonio Possevino ja Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648)

Antonio Possevino vs. Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648)

:pl) Antonio Possevino (ladina keeles Antonius Possevinus; 1533 või 1534 – 26. veebruar 1611 Ferrara) oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas. Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648) katab Poola ja Leedu ajaloos perioodi enne nende ühisriigi allutamist laastavatele sõdadele 17.

Sarnasusi Antonio Possevino ja Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648)

Antonio Possevino ja Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648) on 12 ühist asja (Unioonpeedia): Ivan Julm, Jam-Zapolski vaherahu, Jesuiidid, Ladina keel, Legaat, Liivi sõda, Liivimaa, Moskva tsaaririik, Riia, Rzeczpospolita, Stefan Batory, Zygmunt III Waza.

Ivan Julm

Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.

Antonio Possevino ja Ivan Julm · Ivan Julm ja Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648) · Näe rohkem »

Jam-Zapolski vaherahu

Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.

Antonio Possevino ja Jam-Zapolski vaherahu · Jam-Zapolski vaherahu ja Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648) · Näe rohkem »

Jesuiidid

Jesuiitide ordu pitsatijäljend Jesuiidid on katoliikliku kiriku mungaordu Societas Jesu (Jeesuse Selts) liikmed.

Antonio Possevino ja Jesuiidid · Jesuiidid ja Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648) · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Antonio Possevino ja Ladina keel · Ladina keel ja Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648) · Näe rohkem »

Legaat

Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.

Antonio Possevino ja Legaat · Legaat ja Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648) · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Antonio Possevino ja Liivi sõda · Liivi sõda ja Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648) · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Antonio Possevino ja Liivimaa · Liivimaa ja Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648) · Näe rohkem »

Moskva tsaaririik

Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.

Antonio Possevino ja Moskva tsaaririik · Moskva tsaaririik ja Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648) · Näe rohkem »

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.

Antonio Possevino ja Riia · Riia ja Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648) · Näe rohkem »

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.

Antonio Possevino ja Rzeczpospolita · Rzeczpospolita ja Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648) · Näe rohkem »

Stefan Batory

Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.

Antonio Possevino ja Stefan Batory · Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648) ja Stefan Batory · Näe rohkem »

Zygmunt III Waza

Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa, 20. juuni 1566 Södermanlandi lään, Gripsholm – 30. aprill 1632 Varssavi) oli Rootsi kuninga Johan III poeg.

Antonio Possevino ja Zygmunt III Waza · Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648) ja Zygmunt III Waza · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Antonio Possevino ja Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648)

Antonio Possevino on 40 suhted, samas Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648) 262. Kuna neil ühist 12, Jaccard indeks on 3.97% = 12 / (40 + 262).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Antonio Possevino ja Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648). Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: