Kiiremini kui brauser!
40 suhted: Eestimaa, Ferrara, Gregorius XIII, Itaalia, Ivan Julm, Jam-Zapolski vaherahu, Jesuiidid, Katoliiklus, Ladina keel, Legaat, Liivi sõda, Liivimaa, Mantova, Moskva tsaaririik, Nuntsius, Paavst, Põhja-Euroopa, Poola kuningas, Reisikiri, Riia, Rzeczpospolita, Stefan Batory, Tartu, Tartu Hollmanni Seminar, Vana-Liivimaa, Vello Helk, Vello Salo, Vene-Poola sõda (1562–1582), Zygmunt III Waza, 1533, 1534, 1559, 1578, 1582, 1586, 1596, 1611, 1852, 1994, 26. veebruar.
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Uus!!: Antonio Possevino ja Eestimaa · Näe rohkem »
Ferrara
Ferrara on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ferrara provintsi halduskeskus.
Uus!!: Antonio Possevino ja Ferrara · Näe rohkem »
Gregorius XIII
Gregorius XIII (Ugo Boncompagni, 7. jaanuar 1502 – 10. aprill 1585) oli paavst aastatel 1572–1585.
Uus!!: Antonio Possevino ja Gregorius XIII · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Antonio Possevino ja Itaalia · Näe rohkem »
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Uus!!: Antonio Possevino ja Ivan Julm · Näe rohkem »
Jam-Zapolski vaherahu
Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.
Uus!!: Antonio Possevino ja Jam-Zapolski vaherahu · Näe rohkem »
Jesuiidid
Jesuiitide ordu pitsatijäljend Jesuiidid on katoliikliku kiriku mungaordu Societas Jesu (Jeesuse Selts) liikmed.
Uus!!: Antonio Possevino ja Jesuiidid · Näe rohkem »
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Uus!!: Antonio Possevino ja Katoliiklus · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Antonio Possevino ja Ladina keel · Näe rohkem »
Legaat
Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.
Uus!!: Antonio Possevino ja Legaat · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Antonio Possevino ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Antonio Possevino ja Liivimaa · Näe rohkem »
Mantova
Palazzo Ducale Rotonda di San Lorenzo Piazza Sordello ääres Mantova (ladina keele järgi teisteski keeltes kasutatav Mantua ei ole eesti keeles soovitatav) on linn Põhja-Itaalias Lombardia maakonnas, Mantova provintsi halduskeskus.
Uus!!: Antonio Possevino ja Mantova · Näe rohkem »
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Uus!!: Antonio Possevino ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »
Nuntsius
Nuntsius on paavsti diplomaatiline esindaja riikides, millega Pühal Toolil on ametlikud diplomaatilised suhted.
Uus!!: Antonio Possevino ja Nuntsius · Näe rohkem »
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Uus!!: Antonio Possevino ja Paavst · Näe rohkem »
Põhja-Euroopa
Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.
Uus!!: Antonio Possevino ja Põhja-Euroopa · Näe rohkem »
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Uus!!: Antonio Possevino ja Poola kuningas · Näe rohkem »
Reisikiri
Reisikiri ehk reisikirjeldus on autori mälestus reisil toimunud sündmuste kohta, külastatud maade, kultuuri, rahva ja eluolude kirjeldus.
Uus!!: Antonio Possevino ja Reisikiri · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: Antonio Possevino ja Riia · Näe rohkem »
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Uus!!: Antonio Possevino ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Stefan Batory
Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.
Uus!!: Antonio Possevino ja Stefan Batory · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Antonio Possevino ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu Hollmanni Seminar
Tartu Hollmanni Seminar (lühemalt: Eesti seminar; ka: (Tartu) Eesti Vallakooliõpetajate Seminar) oli aastatel 1873–1887 tegutsenud eestikeelne õppeasutus, mis koolitas külakoolmeistreid.
Uus!!: Antonio Possevino ja Tartu Hollmanni Seminar · Näe rohkem »
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Uus!!: Antonio Possevino ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »
Vello Helk
Vello Helk (sünninimi Voldemar Hintervald; 23. september 1923 Varstu – 14. märts 2014 Birkerød, Taani) oli eesti päritolu Taani ajaloolane ja arhivaar.
Uus!!: Antonio Possevino ja Vello Helk · Näe rohkem »
Vello Salo
Vello Salo esinemas Rahvusraamatukogu Eesti üldlaulupidude nootide digitaalkogu esitlusel 4. oktoobril 2012 Eesti Kirjanike Liidu üldkogul 2011. aastal Vello Salo (kuni 1945. aastani Endel Vaher; 5. november 1925 Võisiku vald, Viljandimaa – 21. aprill 2019 Tallinn) oli eesti katoliku vaimulik, teoloog (eksegeet), ajaloolane, literaat, tõlkija ja kirjastaja.
Uus!!: Antonio Possevino ja Vello Salo · Näe rohkem »
Vene-Poola sõda (1562–1582)
Vene-Poola sõda (1562–1582) oli sõjaline konflikt Moskva tsaaririigi ja Leedu suurvürstiriigi ning hiljem ühinenud Rzeczpospolita vahel Vana-Liivimaa, Edela-Venemaa ja Valgevene alade pärast.
Uus!!: Antonio Possevino ja Vene-Poola sõda (1562–1582) · Näe rohkem »
Zygmunt III Waza
Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa, 20. juuni 1566 Södermanlandi lään, Gripsholm – 30. aprill 1632 Varssavi) oli Rootsi kuninga Johan III poeg.
Uus!!: Antonio Possevino ja Zygmunt III Waza · Näe rohkem »
1533
1533.
Uus!!: Antonio Possevino ja 1533 · Näe rohkem »
1534
1534.
Uus!!: Antonio Possevino ja 1534 · Näe rohkem »
1559
1559.
Uus!!: Antonio Possevino ja 1559 · Näe rohkem »
1578
1578.
Uus!!: Antonio Possevino ja 1578 · Näe rohkem »
1582
1582.
Uus!!: Antonio Possevino ja 1582 · Näe rohkem »
1586
1586.
Uus!!: Antonio Possevino ja 1586 · Näe rohkem »
1596
1596.
Uus!!: Antonio Possevino ja 1596 · Näe rohkem »
1611
1611.
Uus!!: Antonio Possevino ja 1611 · Näe rohkem »
1852
1852.
Uus!!: Antonio Possevino ja 1852 · Näe rohkem »
1994
1994.
Uus!!: Antonio Possevino ja 1994 · Näe rohkem »
26. veebruar
26.
Uus!!: Antonio Possevino ja 26. veebruar · Näe rohkem »
