Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Ants Kurvits ja Jaan Soots

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Ants Kurvits ja Jaan Soots

Ants Kurvits vs. Jaan Soots

2. jalaväepolgu ülem alampolkovnik Hans Kurvits Vabadussõja ajal Petseris, paremalt teine (4. märts 1919) Ants Kurvits VR I/2 (kuni 7. maini 1936 Hans Kurvits; 14. mai 1887 Tartumaal Äksi kihelkonnas Saadjärve vallas Mihkli-Aadu talus – 27. detsember 1943 Sosva laager, Sverdlovski oblast, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor). Jaan Soots VR I/1 (29. veebruar / 12. märts 1880 Küti talu, Helme vald, Valgamaa – 6. veebruar 1942 Ussollag, Solikamsk, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik.

Sarnasusi Ants Kurvits ja Jaan Soots

Ants Kurvits ja Jaan Soots on 16 ühist asja (Unioonpeedia): Alampolkovnik, Aleksander Tõnisson, Eesti, Eesti kaitseminister, Esimene maailmasõda, Jaak Pihlak, Kapten, Karutapja orden, Kindralmajor, Nõukogude Liit, NKVD, Püha Anna orden, Püha Stanislavi orden, Vabadusrist, Vabadussõda, Venemaa Keisririik.

Alampolkovnik

Ukraina õhuväe alampolkovniku õlak Alampolkovnik (vene keeles подполковник) on sõjaväeline auaste, mis oli ja on kasutusel mitme riigi sõjaväes.

Alampolkovnik ja Ants Kurvits · Alampolkovnik ja Jaan Soots · Näe rohkem »

Aleksander Tõnisson

Aleksander Tõnisson VR I/1 (17. aprill 1875 Pööra küla, Härjanurme vald, Tartumaa – 30. juuni 1941, arvatavasti Tallinna lähistel) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1918), 1934–1939 Tartu linnapea ja 1939–1940 Tallinna ülemlinnapea.

Aleksander Tõnisson ja Ants Kurvits · Aleksander Tõnisson ja Jaan Soots · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Ants Kurvits ja Eesti · Eesti ja Jaan Soots · Näe rohkem »

Eesti kaitseminister

Kaitseminister on Vabariigi Valitsuse liige, kes juhib Kaitseministeeriumi ning vastutab riigikaitse korraldamise eest Eesti Vabariigis.

Ants Kurvits ja Eesti kaitseminister · Eesti kaitseminister ja Jaan Soots · Näe rohkem »

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.

Ants Kurvits ja Esimene maailmasõda · Esimene maailmasõda ja Jaan Soots · Näe rohkem »

Jaak Pihlak

Viljandi Muuseumi direktor Jaak Pihlak rääkimas veebruaris 2018 kavandatava Viljandi Muuseumi 140. sünnipäeva tähistamisest ja muuseumitööst Jaak Pihlak esitleb 12. veebruaril 2016 Viljandi Muuseumis teatmeteost "Eesti Vabaduse Risti kavalerid" Viljandimaa Vabadussammas avatuna Võidupühal, 23.06.2023 Vabaduse platsil Viljandis Jaak Pihlak (sündinud 1. detsembril 1961 Viljandis) on eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja.

Ants Kurvits ja Jaak Pihlak · Jaak Pihlak ja Jaan Soots · Näe rohkem »

Kapten

Eesti maaväe kapteni õlak Kapten on leitnandist kõrgem ja majorist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.

Ants Kurvits ja Kapten · Jaan Soots ja Kapten · Näe rohkem »

Karutapja orden

Karutapja orden Karutapja orden (läti Lāčplēša Kara ordenis) on Läti Vabariigi sõjaline autasu, mis asutati 11. novembril 1919.

Ants Kurvits ja Karutapja orden · Jaan Soots ja Karutapja orden · Näe rohkem »

Kindralmajor

Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.

Ants Kurvits ja Kindralmajor · Jaan Soots ja Kindralmajor · Näe rohkem »

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.

Ants Kurvits ja Nõukogude Liit · Jaan Soots ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »

NKVD

Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat (vene keeles Народный комиссариат внутреннихдел СССР), lühend NKVD (vene keeles НКВД СССР NKVD SSSR), oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku ja sisejulgeoleku: korrakaitse-, elanikkonna poliitilise järelevalve-, luure- ning kinnipidamisasutuste valve ja kinnipeetavate sunnitööle rakendamise eest vastutanud asutus.

Ants Kurvits ja NKVD · Jaan Soots ja NKVD · Näe rohkem »

Püha Anna orden

Püha Anna orden (vene keeles Императорский орден Святой Анны, saksa keeles Orden der Heiligen Anna) oli Venemaa keisririigi orden.

Ants Kurvits ja Püha Anna orden · Jaan Soots ja Püha Anna orden · Näe rohkem »

Püha Stanislavi orden

Püha Stanislavi orden (poola keeles Order Świętego Stanisława Biskupa Męczennika) oli Rzeczpospolita orden.

Ants Kurvits ja Püha Stanislavi orden · Jaan Soots ja Püha Stanislavi orden · Näe rohkem »

Vabadusrist

Eesti Vabadusrist Eesti Vabadusrist (algne ametlik nimi Vabaduse Rist; lühend VR) on Eesti Vabariigi autasu, mis asutati Ajutise Valitsuse otsusega Eesti Vabariigi väljakuulutamise aastapäeval 24. veebruaril 1919 iseseisvuse ja vabaduse võitluse teenuste autasuks.

Ants Kurvits ja Vabadusrist · Jaan Soots ja Vabadusrist · Näe rohkem »

Vabadussõda

Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.

Ants Kurvits ja Vabadussõda · Jaan Soots ja Vabadussõda · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Ants Kurvits ja Venemaa Keisririik · Jaan Soots ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Ants Kurvits ja Jaan Soots

Ants Kurvits on 58 suhted, samas Jaan Soots 83. Kuna neil ühist 16, Jaccard indeks on 11.35% = 16 / (58 + 83).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Ants Kurvits ja Jaan Soots. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »