Sarnasusi Apekalnsi kihelkond ja Repjekalnsi mõis
Apekalnsi kihelkond ja Repjekalnsi mõis on 10 ühist asja (Unioonpeedia): Fideikomiss, Herbord Bienemann von Bienenstamm, Kõrvalmõis, Läti, Läti keel, Liivimaa, Rüütlimõis, Saksa keel, Valga kreis, Vastse-Laitsna mõis.
Fideikomiss
Fideikomiss (ladina keeles fidei commissum 'usaldusväärsetesse kätesse jäetud') on eraõiguslik institutsioon, kus perekonnavara (enamasti maa, samuti kinnisvara või kapital) kuulub jagamatult ühe perekonnaliikme (fideikomissar) valdusse, kelle käsutusõigus on piiratud ja kellel puudub võõrandamisõigus.
Apekalnsi kihelkond ja Fideikomiss · Fideikomiss ja Repjekalnsi mõis ·
Herbord Bienemann von Bienenstamm
Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm (6. september 1778 (ukj) Liepaja, Läti – 8. mai 1840 Riia) oli baltisaksa geograaf, publitsist (vaadatud 29.01.2016).
Apekalnsi kihelkond ja Herbord Bienemann von Bienenstamm · Herbord Bienemann von Bienenstamm ja Repjekalnsi mõis ·
Kõrvalmõis
Kõrvalmõis (nimetatud ka majandusmõis) oli maavaldus ja majandusüksus, mis moodustati mitme sellise lähestikku asuva mõisa korral, mis olid ühe omaniku omanduses.
Apekalnsi kihelkond ja Kõrvalmõis · Kõrvalmõis ja Repjekalnsi mõis ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Apekalnsi kihelkond ja Läti · Läti ja Repjekalnsi mõis ·
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Apekalnsi kihelkond ja Läti keel · Läti keel ja Repjekalnsi mõis ·
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Apekalnsi kihelkond ja Liivimaa · Liivimaa ja Repjekalnsi mõis ·
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Apekalnsi kihelkond ja Rüütlimõis · Rüütlimõis ja Repjekalnsi mõis ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Apekalnsi kihelkond ja Saksa keel · Repjekalnsi mõis ja Saksa keel ·
Valga kreis
Valga kreis (ka Valga maakond) ehk Valka maakond (saksa keeles Der Walksche Kreis, läti keeles Valkas apriņķis, vene keeles Валкский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Võnnu-Valga kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Apekalnsi kihelkond ja Valga kreis · Repjekalnsi mõis ja Valga kreis ·
Vastse-Laitsna mõis
Mõisa häärber 1911. aastal Vastse-Laitsna mõis ehk Jaunlaicene mõis (saksa keeles Neu-Laitzen) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Apekalnsi kihelkonnas.
Apekalnsi kihelkond ja Vastse-Laitsna mõis · Repjekalnsi mõis ja Vastse-Laitsna mõis ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Apekalnsi kihelkond ja Repjekalnsi mõis ühist
- Millised on sarnasused Apekalnsi kihelkond ja Repjekalnsi mõis
Võrdlus Apekalnsi kihelkond ja Repjekalnsi mõis
Apekalnsi kihelkond on 46 suhted, samas Repjekalnsi mõis 14. Kuna neil ühist 10, Jaccard indeks on 16.67% = 10 / (46 + 14).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Apekalnsi kihelkond ja Repjekalnsi mõis. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: