Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Aprikoos ja Virsik
Aprikoos ja Virsik on 42 ühist asja (Unioonpeedia): A-vitamiin, Aminohapped, Asparagiinhape, B1-vitamiin, B2-vitamiin, B3-vitamiin, B4-vitamiin, B5-vitamiin, B6-vitamiin, C-vitamiin, E-vitamiin, Folaat, Fosfor, Fruktoos, Glükoos, Hektar, Kaalium, Kalorsus, Kaltsium, Karoteenid, Kiudained (toit), Lipiidid, Luteiin, Luuvili, Magneesium, Mahl, Maltoos, Mangaan, Mineraaltoiteained, Naatrium, ..., Naftokinoonid, Raud, Sahhariidid, Sahharoos, Seleen, Toitained, Tsink, Valgud, Vask, Vesi, Vitamiinid, Zeaksantiin. Laienda indeks (12 rohkem) »
A-vitamiin
A-vitamiin on retinooli taoliselt mõjuvate ainete koondnimetus, bioaktiivsete mikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin.
A-vitamiin ja Aprikoos · A-vitamiin ja Virsik ·
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Aminohapped ja Aprikoos · Aminohapped ja Virsik ·
Asparagiinhape
Asparagiinhape (inglise aspartic acid; lühend D-AA, Asp või D) on α-aminohape, mille keemiline valem on HOOCCH(NH2)CH2COOH.
Aprikoos ja Asparagiinhape · Asparagiinhape ja Virsik ·
B1-vitamiin
B1-vitamiin ehk tiamiin on koondnimetus B1-vitamiini laadset antiberibeeri ja antineuriitilist toimet avaldavate, nii looduslike kui ka sünteetiliste ainete kohta ning B-rühma hulka liigitatud väga termolabiilne (temperatuuritundlik) vesilahustuv vitamiin.
Aprikoos ja B1-vitamiin · B1-vitamiin ja Virsik ·
B2-vitamiin
Riboflaviini struktuurvalem B2-vitamiin ehk G-vitamiin ehk riboflaviin on koondnimetus B2-vitamiini laadset antistomatiitset, antiglossiitset ja antidermatiitset toimet avaldavate, nii looduslike kui ka sünteetiliste ainete kohta ja B-rühma liigitatud vitamiin.
Aprikoos ja B2-vitamiin · B2-vitamiin ja Virsik ·
B3-vitamiin
Niatsiini struktuurvalem B3-vitamiin ehk niatsiin on geneeriline nimetus vitamiinse aktiivsusega nikotiinhappe ja nikotiinamiidi kohta.
Aprikoos ja B3-vitamiin · B3-vitamiin ja Virsik ·
B4-vitamiin
Koliin ehk B4-vitamiin on bioaktiivne essentsiaalne biomolekul, mis kuulub B-rühma vesilahustuvate vitamiinide hulka ja on ka mikrotoitaine ning on mikrokogustes iga päev vajalik enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.
Aprikoos ja B4-vitamiin · B4-vitamiin ja Virsik ·
B5-vitamiin
Pantoteenhappe struktuurvalem B5-vitamiin ehk pantoteenhape ehk antidermatiitne vitamiin on vesilahustuv termolabiilne vitamiin.
Aprikoos ja B5-vitamiin · B5-vitamiin ja Virsik ·
B6-vitamiin
B6-vitamiin ehk antidermatiitne vitamiin on geneeriline nimetus erineva struktuuriga orgaaniliste biomolekulide ja asendamatute, valdavalt eksogeensete mikrotoitainete, mis evivad B6-vitamiini laadset toimet, kohta.
Aprikoos ja B6-vitamiin · B6-vitamiin ja Virsik ·
C-vitamiin
C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C) on bioaktiivne essentsiaalne biomikromolekul, tugev hape, ka vesilahustuv vitamiin ja antioksüdant, mis on mikrokogustes iga päev vajalik mitmete organismide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.
Aprikoos ja C-vitamiin · C-vitamiin ja Virsik ·
E-vitamiin
Alfatokoferooli ''RRR'' stereoisomeer Tokoferoolid ja tokotrienoolid E-vitamiin ehk tokoferoolid on E-vitamiini laadset toimet avaldavate ainete koondnimetus, ka bioaktiivsete biomikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin (al 1983), mille vormid on lähedase ehituse, antisteriilse, antikoagulantse ja ka antioksüdantse toimega rasvlahustuvad ühendid.
Aprikoos ja E-vitamiin · E-vitamiin ja Virsik ·
Folaat
Folaat, teiste nimetustega B9-vitamiin ja pteroüülpolüglutamaat, on orgaaniliste bioaktiivsete essentsiaalsete biomikromolekulide ja mikrotoitainete rühm, ka vesilahustuvad B-vitamiinid, mis on mikrokogustes iga päev vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.
Aprikoos ja Folaat · Folaat ja Virsik ·
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Aprikoos ja Fosfor · Fosfor ja Virsik ·
Fruktoos
Kristalliline fruktoos Fruktoos ehk levuloos ehk puuviljasuhkur on üks monosahhariididest ning selle molekulvalem on C6H12O6.
Aprikoos ja Fruktoos · Fruktoos ja Virsik ·
Glükoos
Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse.
Aprikoos ja Glükoos · Glükoos ja Virsik ·
Hektar
Hektar (lühend ha; pikalt hektoaar) on mittesüsteemne pindalaühik, kuid on ametlikult SI-süsteemi ühikutega koos kasutamiseks aktsepteeritud.
Aprikoos ja Hektar · Hektar ja Virsik ·
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Aprikoos ja Kaalium · Kaalium ja Virsik ·
Kalorsus
Kalorsus on toidus või toiduainetes sisalduv energia hulk.
Aprikoos ja Kalorsus · Kalorsus ja Virsik ·
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Aprikoos ja Kaltsium · Kaltsium ja Virsik ·
Karoteenid
α-karoteen β-karoteen γ-karoteen δ-karoteen Lükopeen Karoteenid (varem nimetatud ka karotiinid) on karotenoidide või ka tetraterpeenide klassi kuuluvad ühendid üldvalemiga C40Hn (n.
Aprikoos ja Karoteenid · Karoteenid ja Virsik ·
Kiudained (toit)
Valik kiudainerikkaid toiduaineid ja toite Kiudained ehk ballastained on mitteseeditavad süsivesikud ja ligniin, mida leidub vaid taimses toidus.
Aprikoos ja Kiudained (toit) · Kiudained (toit) ja Virsik ·
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Aprikoos ja Lipiidid · Lipiidid ja Virsik ·
Luteiin
pisi Luteiin (sõnast luteus 'reseedaga värvitud, oranžkollane') ehk ksantofüll ehk toiduvärvina E 161b on kollakasoranž taimepigment, mis kuulub karotenoidide hulka.
Aprikoos ja Luteiin · Luteiin ja Virsik ·
Luuvili
Luuvili on lihakvilja tüüp.
Aprikoos ja Luuvili · Luuvili ja Virsik ·
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Aprikoos ja Magneesium · Magneesium ja Virsik ·
Mahl
Apelsinimahl Mahl on puuviljadest, marjadest või köögiviljadest tehtud jook, milles ei ole süsihappegaasi nagu karastusjookides.
Aprikoos ja Mahl · Mahl ja Virsik ·
Maltoos
Maltoos ehk linnasesuhkur on disahhariid, mis koosneb kahest glükoosi molekulist, mis on ühendatud α(1→4) sidemega.
Aprikoos ja Maltoos · Maltoos ja Virsik ·
Mangaan
Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.
Aprikoos ja Mangaan · Mangaan ja Virsik ·
Mineraaltoiteained
Mineraaltoit(e)ained (taimede kontekstis ka toit(e)ained, toitesoolad või biogeenid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid.
Aprikoos ja Mineraaltoiteained · Mineraaltoiteained ja Virsik ·
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Aprikoos ja Naatrium · Naatrium ja Virsik ·
Naftokinoonid
K1-vitamiin (füllokinoon) K2-vitamiin (menakinoon) Naftokinoonid ehk K-vitamiinid hõlmavad antihemorraagilise toime ja sarnase ehitusega rasvlahustuvaid ühendeid.
Aprikoos ja Naftokinoonid · Naftokinoonid ja Virsik ·
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Aprikoos ja Raud · Raud ja Virsik ·
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Aprikoos ja Sahhariidid · Sahhariidid ja Virsik ·
Sahharoos
Sahharoosi molekulmudel Sahharoos ehk suhkur ehk lauasuhkur (ladina saccharum) on looduslikult taimset päritolu disahhariid (süsivesik) ja süsivesikuline toiduaine.
Aprikoos ja Sahharoos · Sahharoos ja Virsik ·
Seleen
Seleen on keemiline element järjenumbriga 34, mittemetall.
Aprikoos ja Seleen · Seleen ja Virsik ·
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Aprikoos ja Toitained · Toitained ja Virsik ·
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Aprikoos ja Tsink · Tsink ja Virsik ·
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Aprikoos ja Valgud · Valgud ja Virsik ·
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Aprikoos ja Vask · Vask ja Virsik ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Aprikoos ja Vesi · Vesi ja Virsik ·
Vitamiinid
Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes pidevalt vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.
Aprikoos ja Vitamiinid · Virsik ja Vitamiinid ·
Zeaksantiin
Zeaksantiin Zeaksantiin on ksantofüllide rühma kuuluv oranžikas-kollane värvipigment, toiduvärvina E161h.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Aprikoos ja Virsik ühist
- Millised on sarnasused Aprikoos ja Virsik
Võrdlus Aprikoos ja Virsik
Aprikoos on 50 suhted, samas Virsik 53. Kuna neil ühist 42, Jaccard indeks on 40.78% = 42 / (50 + 53).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Aprikoos ja Virsik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
