Aprioorsus ja Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Aprioorsus ja Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia

Aprioorsus vs. Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia

Aprioorsuse all mõistetakse filosoofias näiteks otsustuse või propositsiooni tõesuse tunnetatavust sõltumatult kogemusest ("kogemuse-eelselt"), arutluse põhinevust aprioorsetel eeldustel, teadmise põhinevust aprioorsetel põhjenditel ja mõiste või kaemuse vormi omandatavust sõltumatult kogemusest. "Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia põhijoontes" ("Enzyklopädie der philosophischen Wissenschaften im Grundrisse") on Georg Friedrich Wilhelm Hegeli teos, milles ta esitas oma filosoofilise süsteemi kokkuvõtte ning mis oli mõeldud käsiraamatuks tema loengukursuse juurde.

Aposterioorsus

Aposterioorsuse all mõistetakse filosoofias näiteks otsustuse või propositsiooni tõesuse tunnetatavuse sõltuvust kogemusest (kogemuse vältimatust tunnetamiseks), arutluse sõltuvust aposterioorsetest eeldustest (kui arutlusel on nii aprioorseid kui ka aposterioorseid eeldusi, peetakse teda aposterioorseks), teadmise sõltuvust aposterioorsetest põhjenditest ja mõiste või kaemuse vormi omandatavuse sõltuvust kogemusest.

Aposterioorsus ja Aprioorsus · Aposterioorsus ja Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia · Näe rohkem »

Aru

Aru (saksa keeles Verstand, vene keeles рассудок) on kitsamas mõttes (erinevalt mõistusest) inimese võime omada mõisteid ja teha otsustusi.

Aprioorsus ja Aru · Aru ja Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia · Näe rohkem »

Eeldus

Eeldus on propositsioon (väide), mille tõesus võetakse arutlemisel aluseks, olgugi et selle tõesus pole kindel.

Aprioorsus ja Eeldus · Eeldus ja Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia · Näe rohkem »

Ese

Sõna "ese" (saksa keeles Gegenstand) kasutatakse osalt samades tähendustes nagu sõna "objekt".

Aprioorsus ja Ese · Ese ja Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia · Näe rohkem »

Ettekujutus

Ettekujutus (inglise keeles representation, ladina keeles repraesentatio, saksa keeles Vorstellung), ka kujutlus, ilming, esinemine, avaldumine, idee, mõte on viis, kuidas subjekt enda jaoks midagi mõteldavaks või kogetavaks teeb.

Aprioorsus ja Ettekujutus · Ettekujutus ja Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia · Näe rohkem »

Filosoofia

Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.

Aprioorsus ja Filosoofia · Filosoofia ja Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia · Näe rohkem »

Immanuel Kant

Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.

Aprioorsus ja Immanuel Kant · Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Immanuel Kant · Näe rohkem »

Kategooria (filosoofia)

Kategooriad filosoofias on kõige üldisemad põhimõisted, nagu ruum, aeg, reaalsus, eksistents, paratamatus, substants, omadus, vaim, mateeria, seisundid, faktid ja sündmused.

Aprioorsus ja Kategooria (filosoofia) · Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Kategooria (filosoofia) · Näe rohkem »

Kogemus

Kogemus (vanakreeka keeles empeiria, saksa keeles Erfahrung, inglise keeles experience) on filosoofia mõistestikus välismaailma meelelis-empiiriline peegeldus.

Aprioorsus ja Kogemus · Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Kogemus · Näe rohkem »

Loogika

Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.

Aprioorsus ja Loogika · Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Loogika · Näe rohkem »

Mõiste

abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.

Aprioorsus ja Mõiste · Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Mõiste · Näe rohkem »

Mõistus

Kuu peal elunevate mõistuste tants Saltatriculi lavastuses "Raevunud Orlando" põhineb renessansiaegsetel kujutlustel, mille kohaselt arukaotuse korral lahkub mõistus inimesest ja lendab Kuu peale. Mõistuse (saksa keeles Vernunft, vene keeles разум) all kitsamas mõttes mõeldakse filosoofias arust kõrgemat vaimset võimet, mis seostab aru tulemused terviklikeks ja seesmiselt seostatud mõteteks või tegudeks.

Aprioorsus ja Mõistus · Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Mõistus · Näe rohkem »

Mõtlemine

Mõtlemine on inimtegevuse osa, tegelikkusest arusaamise, kohanemise ja muutumise protsessi peegeldus ajus.

Aprioorsus ja Mõtlemine · Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Mõtlemine · Näe rohkem »

Metafüüsika

Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.

Aprioorsus ja Metafüüsika · Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Metafüüsika · Näe rohkem »

Mina

Mina (ise) on inimese subjektiivse eneseteadvuse fenomen, enesepeegeldus tema meeles.

Aprioorsus ja Mina · Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Mina · Näe rohkem »

Muutumine

Muutumine ehk muutus on entiteedi kahe seisundi erinevus.

Aprioorsus ja Muutumine · Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Muutumine · Näe rohkem »

Otsustus

Otsustus (inglise keeles judgment, saksa keeles Urteil) on loogikas mõtlemisvorm, milles midagi jaatatakse või eitatakse, st tunnistatakse (mõttes) mingi propositsioon tõeseks või vääraks.

Aprioorsus ja Otsustus · Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Otsustus · Näe rohkem »

Paratamatus

Paratamatus tuleneb nähtuste olemusest, seadusest ja korrast.

Aprioorsus ja Paratamatus · Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Paratamatus · Näe rohkem »

Tõesus

Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.

Aprioorsus ja Tõesus · Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Tõesus · Näe rohkem »

Tunnetus (filosoofia)

Tunnetus (saksa keeles Erkenntnis, ladina keeles cognitio) on teadmiseni jõudmise protsess.

Aprioorsus ja Tunnetus (filosoofia) · Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Tunnetus (filosoofia) · Näe rohkem »

Võimalikkus

Võimalikkus (kreeka keeles dynamis, ladina keeles possibilitas, potentia, saksa keeles Möglichkeit) on Loogiline võimalikkus ja reaalne võimalikkus ei ole mitte asja omadused, vaid üksnes mõtlemise ja selle objektide suhte (Beziehung) või senisele tunnetusele põhineva fakti oodatavuse (die Erwartung eines Tatbestandes auf Grund der bisherigen Erkenntnis) väljendus (Ausdruck).

Aprioorsus ja Võimalikkus · Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Võimalikkus · Näe rohkem »