Sarnasusi Areenid ja Benseen
Areenid ja Benseen on 29 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Alküülrühm, Aniliin, Aromaatsus, Benseen, Bensoehape, Bifenüül, Derivaat, Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon, Fenool, Hüdrogeenimine, Kaksikside, Kantserogeenid, Katalüsaator, Kroom, Lämmastik, Michael Faraday, Nafta, Naftaleen, Nukleofiil, Püridiin, Plaatina, Süsinik, Süsivesinikud, Stüreen, Tolueen, Tsükloheksaan, Vähk (haigus), Vesinik.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Areenid · Aatom ja Benseen ·
Alküülrühm
Alküülrühmaks nimetatakse orgaanilises keemias molekuli osa, mis koosneb üksiksidemetega seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest ja mis formaalselt vastab alkaani molekulile, milles puudub üks vesiniku aatom.
Alküülrühm ja Areenid · Alküülrühm ja Benseen ·
Aniliin
Aniliin ehk fenüülamiin ehk aminobenseen (C6H5NH2) on tähtis keemiatööstuse tooraine.
Aniliin ja Areenid · Aniliin ja Benseen ·
Aromaatsus
Modernne benseeni kujutis Aromaatsuseks nimetatakse orgaanilises keemias konjugeeritud tsüklis olevate küllastumata sidemete, vabade elektronpaaride või tühjade orbitaalide tugevamat stabiliseerumist, kui seda konjugatsioon üksi võimaldaks.
Areenid ja Aromaatsus · Aromaatsus ja Benseen ·
Benseen
Benseen on orgaaniline keemiline ühend molekulvalemiga C6H6.
Areenid ja Benseen · Benseen ja Benseen ·
Bensoehape
Bensoehappe molekuli mudel Benseenkarboksüülhape ehk bensoehape (ka benseenhape, bensoaat) on karboksüülhapete hulka kuuluv benseeni monofunktsionaalne derivaat, mille naatriumsoola kasutatakse röga lahtistava vahendina.
Areenid ja Bensoehape · Benseen ja Bensoehape ·
Bifenüül
Bifenüül Bifenüül ehk difenüül ehk fenüülbenseen (C6H5)2 on areenide klassi kuuluv orgaaniline aine, mis moodustab meeldiva lõhnaga värvuseta kristalle.
Areenid ja Bifenüül · Benseen ja Bifenüül ·
Derivaat
Keemias on derivaat keemiline ühend, mida saab vaadelda teatud ühendist tuletatuna, kui selle üks aatom või rühm asendatakse teise aatomi või rühmaga.
Areenid ja Derivaat · Benseen ja Derivaat ·
Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon
Benseeni nitreerimine Benseeni sulfoonimine Benseeni halogeenimine, X.
Areenid ja Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon · Benseen ja Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon ·
Fenool
Fenool Fenool ehk hüdroksübenseen (varem ka hüdroksübensool või ka karboolhape) C6H5OH on mürgine valge kristalne (sulamistemperatuur 40,5ºC) aine, lahustub vees halvasti (8,3 g/100 ml).
Areenid ja Fenool · Benseen ja Fenool ·
Hüdrogeenimine
Hüdrogeenimine on vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus.
Areenid ja Hüdrogeenimine · Benseen ja Hüdrogeenimine ·
Kaksikside
'''Sinisega''' märgitud kaksiksidemed eri ainetes: atsetaldehüüd, atsetoon ja äädikhappe metüülester (ülemine rida vasakult paremale) ning 3-oksasoliin, atsetoonoksiim ja propeen (alumine rida). Kaksikside on kovalentsete sidemete hulka kuuluv keemilise sideme tüüp, mille puhul sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari.
Areenid ja Kaksikside · Benseen ja Kaksikside ·
Kantserogeenid
Kantserogeenid ehk vähitekitajad on ained, ühendid, valmistised või keskkonnatingimused, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket või suurendada nende esinemissagedust.
Areenid ja Kantserogeenid · Benseen ja Kantserogeenid ·
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Areenid ja Katalüsaator · Benseen ja Katalüsaator ·
Kroom
Kroom on keemiline element järjenumbriga 24.
Areenid ja Kroom · Benseen ja Kroom ·
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Areenid ja Lämmastik · Benseen ja Lämmastik ·
Michael Faraday
Michael Faraday (22. september 1791 – 25. august 1867) oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat.
Areenid ja Michael Faraday · Benseen ja Michael Faraday ·
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Areenid ja Nafta · Benseen ja Nafta ·
Naftaleen
Naftaleen (varem nimetatud ka naftaliin) C10H8 on kondenseerunud tuumadega areenide klassi kuuluv orgaaniline aine.
Areenid ja Naftaleen · Benseen ja Naftaleen ·
Nukleofiil
Nukleofiil on aineosake, millel on vaba elektronpaar ja selle tulemusena negatiivne laeng või osalaeng.
Areenid ja Nukleofiil · Benseen ja Nukleofiil ·
Püridiin
Püridiin on orgaaniline ühend, mis kuulub mittebensoidsete aromaatsete ühendite klassi.
Areenid ja Püridiin · Benseen ja Püridiin ·
Plaatina
Plaatina (sümbol Pt) on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka.
Areenid ja Plaatina · Benseen ja Plaatina ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Areenid ja Süsinik · Benseen ja Süsinik ·
Süsivesinikud
Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku- ja vesinikuaatomitest.
Areenid ja Süsivesinikud · Benseen ja Süsivesinikud ·
Stüreen
Stüreen Stüreen ehk fenüületeen (IUPACi eelistatuim nimetus) ehk etenüülbenseen ehk vinüülbenseen (varasem nimetus ka stürool) on meeldiva lõhnaga värvitu ja kergesti aurustuv vedelik, mis keeb temperatuuril 145,2 ºC.
Areenid ja Stüreen · Benseen ja Stüreen ·
Tolueen
Tolueen (varasem nimetus toluool, IUPACi süstemaatiline nimetus metüülbenseen) on aromaatsete ühendite klassi kuuluv süsivesinik keemilise valemiga CH3C6H5.
Areenid ja Tolueen · Benseen ja Tolueen ·
Tsükloheksaan
Tsükloheksaan on tsükloalkaan, mille keemiline valem on C6H12.
Areenid ja Tsükloheksaan · Benseen ja Tsükloheksaan ·
Vähk (haigus)
Vähk ehk vähktõbi on laiemas mõttes pahaloomuliste kasvajate põhjustatud haiguslik seisund organismis.
Areenid ja Vähk (haigus) · Benseen ja Vähk (haigus) ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Areenid ja Benseen ühist
- Millised on sarnasused Areenid ja Benseen
Võrdlus Areenid ja Benseen
Areenid on 79 suhted, samas Benseen 141. Kuna neil ühist 29, Jaccard indeks on 13.18% = 29 / (79 + 141).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Areenid ja Benseen. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: