Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Areenid ja Benseen

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Areenid ja Benseen

Areenid vs. Benseen

Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud on süsivesinikud, mis sisaldavad üht või mitut benseenituuma. Benseen on orgaaniline keemiline ühend molekulvalemiga C6H6.

Sarnasusi Areenid ja Benseen

Areenid ja Benseen on 29 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Alküülrühm, Aniliin, Aromaatsus, Benseen, Bensoehape, Bifenüül, Derivaat, Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon, Fenool, Hüdrogeenimine, Kaksikside, Kantserogeenid, Katalüsaator, Kroom, Lämmastik, Michael Faraday, Nafta, Naftaleen, Nukleofiil, Püridiin, Plaatina, Süsinik, Süsivesinikud, Stüreen, Tolueen, Tsükloheksaan, Vähk (haigus), Vesinik.

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Aatom ja Areenid · Aatom ja Benseen · Näe rohkem »

Alküülrühm

Alküülrühmaks nimetatakse orgaanilises keemias molekuli osa, mis koosneb üksiksidemetega seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest ja mis formaalselt vastab alkaani molekulile, milles puudub üks vesiniku aatom.

Alküülrühm ja Areenid · Alküülrühm ja Benseen · Näe rohkem »

Aniliin

Aniliin ehk fenüülamiin ehk aminobenseen (C6H5NH2) on tähtis keemiatööstuse tooraine.

Aniliin ja Areenid · Aniliin ja Benseen · Näe rohkem »

Aromaatsus

Modernne benseeni kujutis Aromaatsuseks nimetatakse orgaanilises keemias konjugeeritud tsüklis olevate küllastumata sidemete, vabade elektronpaaride või tühjade orbitaalide tugevamat stabiliseerumist, kui seda konjugatsioon üksi võimaldaks.

Areenid ja Aromaatsus · Aromaatsus ja Benseen · Näe rohkem »

Benseen

Benseen on orgaaniline keemiline ühend molekulvalemiga C6H6.

Areenid ja Benseen · Benseen ja Benseen · Näe rohkem »

Bensoehape

Bensoehappe molekuli mudel Benseenkarboksüülhape ehk bensoehape (ka benseenhape, bensoaat) on karboksüülhapete hulka kuuluv benseeni monofunktsionaalne derivaat, mille naatriumsoola kasutatakse röga lahtistava vahendina.

Areenid ja Bensoehape · Benseen ja Bensoehape · Näe rohkem »

Bifenüül

Bifenüül Bifenüül ehk difenüül ehk fenüülbenseen (C6H5)2 on areenide klassi kuuluv orgaaniline aine, mis moodustab meeldiva lõhnaga värvuseta kristalle.

Areenid ja Bifenüül · Benseen ja Bifenüül · Näe rohkem »

Derivaat

Keemias on derivaat keemiline ühend, mida saab vaadelda teatud ühendist tuletatuna, kui selle üks aatom või rühm asendatakse teise aatomi või rühmaga.

Areenid ja Derivaat · Benseen ja Derivaat · Näe rohkem »

Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon

Benseeni nitreerimine Benseeni sulfoonimine Benseeni halogeenimine, X.

Areenid ja Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon · Benseen ja Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon · Näe rohkem »

Fenool

Fenool Fenool ehk hüdroksübenseen (varem ka hüdroksübensool või ka karboolhape) C6H5OH on mürgine valge kristalne (sulamistemperatuur 40,5ºC) aine, lahustub vees halvasti (8,3 g/100 ml).

Areenid ja Fenool · Benseen ja Fenool · Näe rohkem »

Hüdrogeenimine

Hüdrogeenimine on vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus.

Areenid ja Hüdrogeenimine · Benseen ja Hüdrogeenimine · Näe rohkem »

Kaksikside

'''Sinisega''' märgitud kaksiksidemed eri ainetes: atsetaldehüüd, atsetoon ja äädikhappe metüülester (ülemine rida vasakult paremale) ning 3-oksasoliin, atsetoonoksiim ja propeen (alumine rida). Kaksikside on kovalentsete sidemete hulka kuuluv keemilise sideme tüüp, mille puhul sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari.

Areenid ja Kaksikside · Benseen ja Kaksikside · Näe rohkem »

Kantserogeenid

Kantserogeenid ehk vähitekitajad on ained, ühendid, valmistised või keskkonnatingimused, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket või suurendada nende esinemissagedust.

Areenid ja Kantserogeenid · Benseen ja Kantserogeenid · Näe rohkem »

Katalüsaator

Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.

Areenid ja Katalüsaator · Benseen ja Katalüsaator · Näe rohkem »

Kroom

Kroom on keemiline element järjenumbriga 24.

Areenid ja Kroom · Benseen ja Kroom · Näe rohkem »

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Areenid ja Lämmastik · Benseen ja Lämmastik · Näe rohkem »

Michael Faraday

Michael Faraday (22. september 1791 – 25. august 1867) oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat.

Areenid ja Michael Faraday · Benseen ja Michael Faraday · Näe rohkem »

Nafta

Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.

Areenid ja Nafta · Benseen ja Nafta · Näe rohkem »

Naftaleen

Naftaleen (varem nimetatud ka naftaliin) C10H8 on kondenseerunud tuumadega areenide klassi kuuluv orgaaniline aine.

Areenid ja Naftaleen · Benseen ja Naftaleen · Näe rohkem »

Nukleofiil

Nukleofiil on aineosake, millel on vaba elektronpaar ja selle tulemusena negatiivne laeng või osalaeng.

Areenid ja Nukleofiil · Benseen ja Nukleofiil · Näe rohkem »

Püridiin

Püridiin on orgaaniline ühend, mis kuulub mittebensoidsete aromaatsete ühendite klassi.

Areenid ja Püridiin · Benseen ja Püridiin · Näe rohkem »

Plaatina

Plaatina (sümbol Pt) on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka.

Areenid ja Plaatina · Benseen ja Plaatina · Näe rohkem »

Süsinik

allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.

Areenid ja Süsinik · Benseen ja Süsinik · Näe rohkem »

Süsivesinikud

Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku- ja vesinikuaatomitest.

Areenid ja Süsivesinikud · Benseen ja Süsivesinikud · Näe rohkem »

Stüreen

Stüreen Stüreen ehk fenüületeen (IUPACi eelistatuim nimetus) ehk etenüülbenseen ehk vinüülbenseen (varasem nimetus ka stürool) on meeldiva lõhnaga värvitu ja kergesti aurustuv vedelik, mis keeb temperatuuril 145,2 ºC.

Areenid ja Stüreen · Benseen ja Stüreen · Näe rohkem »

Tolueen

Tolueen (varasem nimetus toluool, IUPACi süstemaatiline nimetus metüülbenseen) on aromaatsete ühendite klassi kuuluv süsivesinik keemilise valemiga CH3C6H5.

Areenid ja Tolueen · Benseen ja Tolueen · Näe rohkem »

Tsükloheksaan

Tsükloheksaan on tsükloalkaan, mille keemiline valem on C6H12.

Areenid ja Tsükloheksaan · Benseen ja Tsükloheksaan · Näe rohkem »

Vähk (haigus)

Vähk ehk vähktõbi on laiemas mõttes pahaloomuliste kasvajate põhjustatud haiguslik seisund organismis.

Areenid ja Vähk (haigus) · Benseen ja Vähk (haigus) · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.

Areenid ja Vesinik · Benseen ja Vesinik · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Areenid ja Benseen

Areenid on 79 suhted, samas Benseen 141. Kuna neil ühist 29, Jaccard indeks on 13.18% = 29 / (79 + 141).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Areenid ja Benseen. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »