Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Arelaat ja Saksamaa kuningriik
Arelaat ja Saksamaa kuningriik on 22 ühist asja (Unioonpeedia): Burgundia kuningriik, Friedrich I Barbarossa, Heinrich II (Saksa-Rooma keiser), Hohenstaufenid, Ida-Frangi riik, Itaalia kuningriik (keskaegne), Karl IV, Karl Paks, Karolingide impeerium, Kesk-Frangi riik, Keskaegne Prantsusmaa, Konrad II (Saksa-Rooma keiser), Lääne-Frangi riik, Lothar I (Frangi keiser), Ludwig Sakslane, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Saali dünastia, Saksa-Rooma riik, Saksamaa kuningriik, Trieri kuurvürstkond, Verduni leping, 1356. aasta kuldbulla.
Burgundia kuningriik
Burgundide "esimene kuningriik", pärast asumist Savoiasse aastast 443 Ülem- ja Alam-Burgundia kuningriik aastatel 879–933 Burgundia on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, mis on püsinud poliitilise üksusena mitmel kujul väga erinevates piirides.
Arelaat ja Burgundia kuningriik · Burgundia kuningriik ja Saksamaa kuningriik ·
Friedrich I Barbarossa
Friedrich Barbarossa poegadega Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152.
Arelaat ja Friedrich I Barbarossa · Friedrich I Barbarossa ja Saksamaa kuningriik ·
Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich II koos oma naise, Luksemburgi Kunigundega Heinrich II (972 – 13. juuli 1024) oli viimane Saksi dünastiast pärinev Saksa-Rooma riigi Saksa-Rooma keiser.
Arelaat ja Heinrich II (Saksa-Rooma keiser) · Heinrich II (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik ·
Hohenstaufenid
Hohenstaufenite vapp Hohenstaufenid (ka Staufenid) oli Saksamaa valitsejatedünastia, kes oli võimul aastatel 1138–1254.
Arelaat ja Hohenstaufenid · Hohenstaufenid ja Saksamaa kuningriik ·
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Arelaat ja Ida-Frangi riik · Ida-Frangi riik ja Saksamaa kuningriik ·
Itaalia kuningriik (keskaegne)
Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.
Arelaat ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Saksamaa kuningriik ·
Karl IV
Karli silla juures Karl IV (sündinud Wenceslaus (Václav) 14. mai 1316 Praha – 29. november 1378 Praha) oli Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas (tšehhipäraselt Karel I).
Arelaat ja Karl IV · Karl IV ja Saksamaa kuningriik ·
Karl Paks
Karl Paks prantsuse käsikirja pildil Karl III Paks (umbes 830 – 13. jaanuar 888) oli 876–887 Alemannia ja Reetia kuningas, 882–887 Ida-Frangi kuningas (Karl der Dicke), Frangi keiser 879–887 (Karl III) ja Lääne-Frangi kuningas 884–887 (Charles le Gros).
Arelaat ja Karl Paks · Karl Paks ja Saksamaa kuningriik ·
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Arelaat ja Karolingide impeerium · Karolingide impeerium ja Saksamaa kuningriik ·
Kesk-Frangi riik
Kesk-Frangi riik (ladina keeles Francia media) oli üürike Frangi riik, mis loodi aastal 843 Verduni lepinguga, mis jagas Karolingide impeeriumi Ludwig Vaga poegade vahel.
Arelaat ja Kesk-Frangi riik · Kesk-Frangi riik ja Saksamaa kuningriik ·
Keskaegne Prantsusmaa
Keskaegne Prantsusmaa katab ala, mis vastab jämedalt tänapäeva Prantsusmaale, Ludwig Vaga surmast aastal 840 kuni 15.
Arelaat ja Keskaegne Prantsusmaa · Keskaegne Prantsusmaa ja Saksamaa kuningriik ·
Konrad II (Saksa-Rooma keiser)
Keiser Konrad II miniatuuril Konrad II (umbes 990 – 4. juuni 1039) oli esimene Franki ehk Saali dünastiast pärinev Saksa kuningas ning Saksa-Rooma riigi keiser.
Arelaat ja Konrad II (Saksa-Rooma keiser) · Konrad II (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik ·
Lääne-Frangi riik
Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.
Arelaat ja Lääne-Frangi riik · Lääne-Frangi riik ja Saksamaa kuningriik ·
Lothar I (Frangi keiser)
Keiser Lothar I (849–851) Lothar I (umbes 795 – 29. september 855) oli Frangi keiser 840–855 ja Kesk-Frangi kuningas 843–855.
Arelaat ja Lothar I (Frangi keiser) · Lothar I (Frangi keiser) ja Saksamaa kuningriik ·
Ludwig Sakslane
Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.
Arelaat ja Ludwig Sakslane · Ludwig Sakslane ja Saksamaa kuningriik ·
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Arelaat ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik ·
Saali dünastia
336x336px Saali dünastia, ka Franki dünastia (saksa keeles Salier) oli dünastia kõrgkkeskkaegses Euroopas, mille kuningad valitsesid Saksamaal aastatel 1024–1125.
Arelaat ja Saali dünastia · Saali dünastia ja Saksamaa kuningriik ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Arelaat ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma riik ja Saksamaa kuningriik ·
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Arelaat ja Saksamaa kuningriik · Saksamaa kuningriik ja Saksamaa kuningriik ·
Trieri kuurvürstkond
Rooma sild üle Moseli jõe Konstantinuse basiilika Trieris Peapiiskopkonnad Kesk-Euroopas, 1500 18. sajandi kaart, Frederik de Wit Trieri kuurvürstkond (Kurfürstentum Trier või Kurtrier) oli Saksa-Rooma riigi kiriklik vürstkond, mis eksisteeris 9.
Arelaat ja Trieri kuurvürstkond · Saksamaa kuningriik ja Trieri kuurvürstkond ·
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Arelaat ja Verduni leping · Saksamaa kuningriik ja Verduni leping ·
1356. aasta kuldbulla
Karli silla juures 1356.
1356. aasta kuldbulla ja Arelaat · 1356. aasta kuldbulla ja Saksamaa kuningriik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Arelaat ja Saksamaa kuningriik ühist
- Millised on sarnasused Arelaat ja Saksamaa kuningriik
Võrdlus Arelaat ja Saksamaa kuningriik
Arelaat on 48 suhted, samas Saksamaa kuningriik 172. Kuna neil ühist 22, Jaccard indeks on 10.00% = 22 / (48 + 172).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Arelaat ja Saksamaa kuningriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
