Sarnasusi Aristoteles ja G. E. M. Anscombe
Aristoteles ja G. E. M. Anscombe on 21 ühist asja (Unioonpeedia): David Hume, Deontoloogiline eetika, Filosoofia veebientsüklopeedia, Gottlob Frege, Hing, Julgus, Jumal, Kohus (eetika), Mateeria, Michael Thompson, Modern Moral Philosophy, Nauding, Paratamatus, Põhjus, Põhjuslikkus, Platon, René Descartes, Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia, Utilitarism, Väärus, Vooruseetika.
David Hume
David Hume (7. mai 1711 Edinburgh – 25. august 1776 Edinburgh) oli Šoti filosoof, ajaloolane ja esseist.
Aristoteles ja David Hume · David Hume ja G. E. M. Anscombe ·
Deontoloogiline eetika
Deontoloogia (vanakreeka keele δέον, deon, 'nõutav, vajaolev, kohane') on moraalifilosoofia suund ja moraaliteooria tüüp, mille kohaselt tuleb tegude moraalsust hinnata eelkõige lähtuvalt nende vastavusest moraalireeglitele või tunnetatud kohustusest moraali või selle reeglite suhtes.
Aristoteles ja Deontoloogiline eetika · Deontoloogiline eetika ja G. E. M. Anscombe ·
Filosoofia veebientsüklopeedia
Filosoofia veebientsüklopeedia (The Internet Encyclopedia of Philosophy) on 1995.
Aristoteles ja Filosoofia veebientsüklopeedia · Filosoofia veebientsüklopeedia ja G. E. M. Anscombe ·
Gottlob Frege
Frege (umbes 1879) Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar – 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika rajajaks.
Aristoteles ja Gottlob Frege · G. E. M. Anscombe ja Gottlob Frege ·
Hing
Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.
Aristoteles ja Hing · G. E. M. Anscombe ja Hing ·
Julgus
Julgus on vastupidine seisukoht argusele ja nad mõlemad on seotud hirmuga.
Aristoteles ja Julgus · G. E. M. Anscombe ja Julgus ·
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Aristoteles ja Jumal · G. E. M. Anscombe ja Jumal ·
Kohus (eetika)
Kohus ehk moraalne vajadus on üks eetika põhikategooriaid, mis väljendab erilist moraalset suhet.
Aristoteles ja Kohus (eetika) · G. E. M. Anscombe ja Kohus (eetika) ·
Mateeria
Mateeria (mõnikord ka: aine) mõistet on filosoofias traditsiooniliselt kasutatud Aristotelese mõistes.
Aristoteles ja Mateeria · G. E. M. Anscombe ja Mateeria ·
Michael Thompson
Michael Thomson on USA filosoof, kes tegeleb praktilise filosoofiaga.
Aristoteles ja Michael Thompson · G. E. M. Anscombe ja Michael Thompson ·
Modern Moral Philosophy
"Modern Moral Philosophy" ("Uusaja moraalifilosoofia" või "Moodne moraalifilosoofia") on G. E. M. Anscombe'i artikkel, millega ta algatas vooruseetika taassünni.
Aristoteles ja Modern Moral Philosophy · G. E. M. Anscombe ja Modern Moral Philosophy ·
Nauding
Naudingut võib defineerida kui laia klassi vaimseid olekuid, mida inimesed ja teised loomad kogevad positiivselt, nauditavalt või kui olekud, mille poole püüelda.
Aristoteles ja Nauding · G. E. M. Anscombe ja Nauding ·
Paratamatus
Paratamatus tuleneb nähtuste olemusest, seadusest ja korrast.
Aristoteles ja Paratamatus · G. E. M. Anscombe ja Paratamatus ·
Põhjus
Põhjus on objekti või nähtuse omadus, mille esinemise tulemuseks on alati teatud tagajärg või -järjed.
Aristoteles ja Põhjus · G. E. M. Anscombe ja Põhjus ·
Põhjuslikkus
Põhjuslikkus ehk kausaalsus ehk põhjustamine on sündmuse (või muu nähtus (tagajärje) esilekutsumine (tingimine), võimaldamine või ärahoidmine (põhjuse poolt), põhjuse ja selle tagajärje vaheline seos. Põhjuslikkust peetakse tavaliselt paratamatuks geneetiliseks seoseks. Enamasti usutakse, et sündmustel on põhjused ja nad on põhjused. (Näiteks epifenomenalism postuleerib siiski nähtusi, mis pole põhjused.) Teadlikkus maailmast ja tegutsemine maailmas sõltub põhjuslikkusest. Kuigi kõik seletused, ei ole põhjuslikud, saab kõike, mida saab seletada, ka põhjuslikult seletada. Metafüüsikas on põhjuslikkuse mõistmisel suuri lahkarvamusi. Põhjustamise mõistel rajanevad näiteks põhjuslik teadmisteooria, põhjuslik tajuteooria, põhjuslik mäluteooria, põhjuslik vaimuteooria, põhjuslik teoteooria, põhjuslik järeldamisteooria, põhjuslik tähendusteooria, põhjuslik osutusteooria, põhjuslik ajateooria ja põhjuslik identsusteooria.
Aristoteles ja Põhjuslikkus · G. E. M. Anscombe ja Põhjuslikkus ·
Platon
Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
Aristoteles ja Platon · G. E. M. Anscombe ja Platon ·
René Descartes
René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius; 31. märts 1596 La Haye en Touraine, Prantsusmaa – 11. veebruar 1650 Stockholm, Rootsi) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.
Aristoteles ja René Descartes · G. E. M. Anscombe ja René Descartes ·
Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia
Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia (Stanford Encyclopedia of Philosophy) on vaba veebientsüklopeedia filosoofia alal, mida toimetatakse Stanfordi Ülikooli poolt.
Aristoteles ja Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia · G. E. M. Anscombe ja Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia ·
Utilitarism
Utilitarism (lad utilitas tähendab kasu) on eetikas arvamus, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele.
Aristoteles ja Utilitarism · G. E. M. Anscombe ja Utilitarism ·
Väärus
Väärus on tõesusele vastandlik omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Aristoteles ja Väärus · G. E. M. Anscombe ja Väärus ·
Vooruseetika
Vooruseetika on normatiivse eetika suund, mis võtab moraalsete hinnangute aluseks inimese moraalse iseloomu ja voorused.
Aristoteles ja Vooruseetika · G. E. M. Anscombe ja Vooruseetika ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Aristoteles ja G. E. M. Anscombe ühist
- Millised on sarnasused Aristoteles ja G. E. M. Anscombe
Võrdlus Aristoteles ja G. E. M. Anscombe
Aristoteles on 383 suhted, samas G. E. M. Anscombe 154. Kuna neil ühist 21, Jaccard indeks on 3.91% = 21 / (383 + 154).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Aristoteles ja G. E. M. Anscombe. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: