Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Aristoteles ja Johannes Duns Scotus

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Aristoteles ja Johannes Duns Scotus

Aristoteles vs. Johannes Duns Scotus

Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Johannes Duns Scotus (umbes 1266 – 8. detsember 1308) oli kõrgkeskaja teoloog ja filosoof, keda peetakse koos William Ockhami ja Aquino Thomasega üheks oma ajastu prominentseimateks mõtlejaks.

Sarnasusi Aristoteles ja Johannes Duns Scotus

Aristoteles ja Johannes Duns Scotus on 43 ühist asja (Unioonpeedia): Abstraheerimine, Aquino Thomas, Aru, Averroes, Boëthius, Eetika, Epistemoloogia, Füüsika (Aristoteles), Filosoofia, Filosoofia veebientsüklopeedia, Jumal, Kategooriad, Kontradiktoorsus, Koopula, Liigierisus, Loodusfilosoofia, Loogika, Luule, Mateeria, Matemaatika, Mõiste, Metafüüsika, Metafüüsika (Aristoteles), Metafüüsika 4, Metafüüsika 7, Metafoor, Muutumine, Olemus, Olev, Pariisi Ülikool, ..., René Descartes, Retoorika, Süllogism, Skolastika, Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia, Substants, Suhe (filosoofia), Taju, Tarkus, Teoloogia, Tunnetus (filosoofia), Uusplatonism, William Ockham. Laienda indeks (13 rohkem) »

Abstraheerimine

Abstraheerimine (ladina sõnast abstrahere 'ära tõmbama, eemaldama') ehk abstraktsioon on nähtuse mõne aspekti mõtteline esiletoomine ja mõnede teiste aspektide kõrvalejätmine.

Abstraheerimine ja Aristoteles · Abstraheerimine ja Johannes Duns Scotus · Näe rohkem »

Aquino Thomas

Aquino Thomas ehk Thomas Aquinost (itaaliapäraselt Tommaso d'Aquino; arvatavasti 1225 Roccasecca – 7. märts 1274 Fossanova) oli Itaalia päritolu dominikaani munk, katoliku vaimulik ja pühak ning kirikudoktor.

Aquino Thomas ja Aristoteles · Aquino Thomas ja Johannes Duns Scotus · Näe rohkem »

Aru

Aru (saksa keeles Verstand, vene keeles рассудок) on kitsamas mõttes (erinevalt mõistusest) inimese võime omada mõisteid ja teha otsustusi.

Aristoteles ja Aru · Aru ja Johannes Duns Scotus · Näe rohkem »

Averroes

Ibn Rushd. Fragment Andrea Bonaiuto maalist. 14. sajand. Ibn Rushd (ladina keeles Averroës või Averroes; täisnimi araabia keeles أبو الوليد محمد ابن احمد ابن رشد‎ ʾAbū l-Walīd Muḥammad ibn ʾAḥmad ibn Rušd; lühemalt ابن رشد Ibn Rušd; Córdoba – 10. detsember 1198 Marrakech) oli hispaania-araabia filosoof ja arst.

Aristoteles ja Averroes · Averroes ja Johannes Duns Scotus · Näe rohkem »

Boëthius

Boëthius oma õpilasi õpetamas Anicius Manlius Severinus Boëthius (480 Rooma – 524 või 525 Pavia) oli kristlik filosoof.

Aristoteles ja Boëthius · Boëthius ja Johannes Duns Scotus · Näe rohkem »

Eetika

Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.

Aristoteles ja Eetika · Eetika ja Johannes Duns Scotus · Näe rohkem »

Epistemoloogia

Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.

Aristoteles ja Epistemoloogia · Epistemoloogia ja Johannes Duns Scotus · Näe rohkem »

Füüsika (Aristoteles)

Aristotelese "Füüsika" esimene lehekülg Immanuel Bekkeri väljaandest (1837) "Füüsika" keskaegne käsikiri tõlkes ladina keelde; äärele on lisatud kreekakeelne algtekst "Füüsika" on üks Aristotelese peateoseid "Metafüüsika" ja "Nikomachose eetika" kõrval.

Aristoteles ja Füüsika (Aristoteles) · Füüsika (Aristoteles) ja Johannes Duns Scotus · Näe rohkem »

Filosoofia

Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.

Aristoteles ja Filosoofia · Filosoofia ja Johannes Duns Scotus · Näe rohkem »

Filosoofia veebientsüklopeedia

Filosoofia veebientsüklopeedia (The Internet Encyclopedia of Philosophy) on 1995.

Aristoteles ja Filosoofia veebientsüklopeedia · Filosoofia veebientsüklopeedia ja Johannes Duns Scotus · Näe rohkem »

Jumal

Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).

Aristoteles ja Jumal · Johannes Duns Scotus ja Jumal · Näe rohkem »

Kategooriad

"Kategooriad" (vanakreeka keeles Περὶ τῶν κατηγοριῶν (Perì tṓn katēgoriṓn), ladina keeles Categoriae) on Aristotelese teos.

Aristoteles ja Kategooriad · Johannes Duns Scotus ja Kategooriad · Näe rohkem »

Kontradiktoorsus

Kontradiktoorsus on teatud tüüpi suhe kahe propositsiooni, otsustuse või väite vahel.

Aristoteles ja Kontradiktoorsus · Johannes Duns Scotus ja Kontradiktoorsus · Näe rohkem »

Koopula

Koopulaks ehk köitmeks nimetatakse traditsioonilises loogikas väljendit, mis seob subjekti (seda, mille kohta midagi öeldakse) predikaadiga (sellega, mida subjekti kohta öeldakse).

Aristoteles ja Koopula · Johannes Duns Scotus ja Koopula · Näe rohkem »

Liigierisus

Liigierisus ehk liigitunnus (ladina keeles differentia specifica) on ühte liiki esemeid teistest eristav tunnus.

Aristoteles ja Liigierisus · Johannes Duns Scotus ja Liigierisus · Näe rohkem »

Loodusfilosoofia

Loodusfilosoofia (ladina keeles philosophia naturalis) on looduse ja füüsilise universumi filosoofilise uurimise viis, mis valitses enne moodsa teaduse arengut.

Aristoteles ja Loodusfilosoofia · Johannes Duns Scotus ja Loodusfilosoofia · Näe rohkem »

Loogika

Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.

Aristoteles ja Loogika · Johannes Duns Scotus ja Loogika · Näe rohkem »

Luule

Maude Goodman, "Luuletus" (1895) Luule ehk poeesia on värss- ehk seotud kõne, kirjanduse osa, mida sidumata kõnele ehk proosale vastandab teksti eriline liigendus, rütmil rajanev struktuur; sõna "poeesia" kasutatakse ka lüürika tähenduses.

Aristoteles ja Luule · Johannes Duns Scotus ja Luule · Näe rohkem »

Mateeria

Mateeria (mõnikord ka: aine) mõistet on filosoofias traditsiooniliselt kasutatud Aristotelese mõistes.

Aristoteles ja Mateeria · Johannes Duns Scotus ja Mateeria · Näe rohkem »

Matemaatika

Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.

Aristoteles ja Matemaatika · Johannes Duns Scotus ja Matemaatika · Näe rohkem »

Mõiste

abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.

Aristoteles ja Mõiste · Johannes Duns Scotus ja Mõiste · Näe rohkem »

Metafüüsika

Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.

Aristoteles ja Metafüüsika · Johannes Duns Scotus ja Metafüüsika · Näe rohkem »

Metafüüsika (Aristoteles)

"Metafüüsika" on Aristotelese teos, mis on pandud tema märkmetest või loengute "käsikirjadest" kokku mitusada aastat pärast tema surma.

Aristoteles ja Metafüüsika (Aristoteles) · Johannes Duns Scotus ja Metafüüsika (Aristoteles) · Näe rohkem »

Metafüüsika 4

"Metafüüsika 4" ehk "Metafüüsika Γ" on Aristotelese teose "Metafüüsika" 4.

Aristoteles ja Metafüüsika 4 · Johannes Duns Scotus ja Metafüüsika 4 · Näe rohkem »

Metafüüsika 7

Metafüüsika 7. raamatu algus, Moerbeke Williami 14. sajandi ladinakeelne tõlge "Metafüüsika" 7.

Aristoteles ja Metafüüsika 7 · Johannes Duns Scotus ja Metafüüsika 7 · Näe rohkem »

Metafoor

Metafoor (kreeka metaphora 'ülekanne') on kõnekujund, troop, mille käigus kantakse ühe nähtuse või objekti omadused või tunnused sarnasuse alusel üle teisele, nõnda et põhikujutluse (nt noorus, päike) asemele tekib uus, asekujutlus, mis ongi metafoor (elukevad, sinitaeva silm - K. J. Peterson).

Aristoteles ja Metafoor · Johannes Duns Scotus ja Metafoor · Näe rohkem »

Muutumine

Muutumine ehk muutus on entiteedi kahe seisundi erinevus.

Aristoteles ja Muutumine · Johannes Duns Scotus ja Muutumine · Näe rohkem »

Olemus

Olemus (vanakreeka keeles ousia, ladina keeles essentia, saksa keeles Wesen) on filosoofias enamasti see, mis jääb asja muutudes samaks, olles asjale olemuslikuks.

Aristoteles ja Olemus · Johannes Duns Scotus ja Olemus · Näe rohkem »

Olev

Olev (kreeka keeles to on, keskaja ladina keeles ens, saksa keeles Seiendes) on Martin Heideggeril kõik see millest me kõneleme ning mis ja kuidas me ise oleme.

Aristoteles ja Olev · Johannes Duns Scotus ja Olev · Näe rohkem »

Pariisi Ülikool

Pariisi Ülikool, tuntud ka nimega La Sorbonne (sellest ka varasem nimi Sorbonne'i ülikool), loodi juba 12.

Aristoteles ja Pariisi Ülikool · Johannes Duns Scotus ja Pariisi Ülikool · Näe rohkem »

René Descartes

René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius; 31. märts 1596 La Haye en Touraine, Prantsusmaa – 11. veebruar 1650 Stockholm, Rootsi) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.

Aristoteles ja René Descartes · Johannes Duns Scotus ja René Descartes · Näe rohkem »

Retoorika

Retoorika hõlmab suulise kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti.

Aristoteles ja Retoorika · Johannes Duns Scotus ja Retoorika · Näe rohkem »

Süllogism

Süllogismi mõiste tuleb kreeka keelest syllogismos ja selle tähendus on järeldus.

Aristoteles ja Süllogism · Johannes Duns Scotus ja Süllogism · Näe rohkem »

Skolastika

Skolastika on keskaja filosoofias õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil.

Aristoteles ja Skolastika · Johannes Duns Scotus ja Skolastika · Näe rohkem »

Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia

Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia (Stanford Encyclopedia of Philosophy) on vaba veebientsüklopeedia filosoofia alal, mida toimetatakse Stanfordi Ülikooli poolt.

Aristoteles ja Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia · Johannes Duns Scotus ja Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia · Näe rohkem »

Substants

Substants on iseseisvalt olemasolev olev.

Aristoteles ja Substants · Johannes Duns Scotus ja Substants · Näe rohkem »

Suhe (filosoofia)

Suhe ehk relatsioon on filosoofias aktsidents, mis seob vähemalt kaht entiteeti.

Aristoteles ja Suhe (filosoofia) · Johannes Duns Scotus ja Suhe (filosoofia) · Näe rohkem »

Taju

Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.

Aristoteles ja Taju · Johannes Duns Scotus ja Taju · Näe rohkem »

Tarkus

"Tarkus kaitsmas noorust armastuse vastu". Charles Meynier (umbes 1810). Tarkus on võime mõtiskleda ja tegutseda, kasutades teadmisi, kogemusi, mõistmist, tervet mõistust ja taipamist.

Aristoteles ja Tarkus · Johannes Duns Scotus ja Tarkus · Näe rohkem »

Teoloogia

Teoloogia (vanakreeka keelest θεος theos 'Jumal' ja λογος logos 'õpetus, sõna') on sõnasõnaliselt 'õpetus Jumalast'.

Aristoteles ja Teoloogia · Johannes Duns Scotus ja Teoloogia · Näe rohkem »

Tunnetus (filosoofia)

Tunnetus (saksa keeles Erkenntnis, ladina keeles cognitio) on teadmiseni jõudmise protsess.

Aristoteles ja Tunnetus (filosoofia) · Johannes Duns Scotus ja Tunnetus (filosoofia) · Näe rohkem »

Uusplatonism

Uusplatonism ehk neoplatonism on 3.

Aristoteles ja Uusplatonism · Johannes Duns Scotus ja Uusplatonism · Näe rohkem »

William Ockham

William Ockhami kujutav klaasvitraaž Surrey kirikus William Ockham (ka Occam, Hockham, umbes 1288 – 1347 või 1348) oli inglise frantsiskaani munk ja skolastiline filosoof, kelle arvatavaks sünnikohaks on Ockham, väike küla Surrey krahvkonnas.

Aristoteles ja William Ockham · Johannes Duns Scotus ja William Ockham · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Aristoteles ja Johannes Duns Scotus

Aristoteles on 383 suhted, samas Johannes Duns Scotus 110. Kuna neil ühist 43, Jaccard indeks on 8.72% = 43 / (383 + 110).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Aristoteles ja Johannes Duns Scotus. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »