Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Aristoteles ja Küllaldase aluse printsiip

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Aristoteles ja Küllaldase aluse printsiip

Aristoteles vs. Küllaldase aluse printsiip

Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Küllaldase aluse printsiip kõige lihtsamal kujul väidab, et miski ei saa toimuda ilma põhjuseta.

Sarnasusi Aristoteles ja Küllaldase aluse printsiip

Aristoteles ja Küllaldase aluse printsiip on 11 ühist asja (Unioonpeedia): Aquino Thomas, Epistemoloogia, Ex nihilo nihil fit, Jumal, Liikumatu liigutaja, Loogika, Metafüüsika, Ontoloogia, Põhjuslikkus, Platon, Substants.

Aquino Thomas

Aquino Thomas ehk Thomas Aquinost (itaaliapäraselt Tommaso d'Aquino; arvatavasti 1225 Roccasecca – 7. märts 1274 Fossanova) oli Itaalia päritolu dominikaani munk, katoliku vaimulik ja pühak ning kirikudoktor.

Aquino Thomas ja Aristoteles · Aquino Thomas ja Küllaldase aluse printsiip · Näe rohkem »

Epistemoloogia

Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.

Aristoteles ja Epistemoloogia · Epistemoloogia ja Küllaldase aluse printsiip · Näe rohkem »

Ex nihilo nihil fit

Ex nihilo nihil fit (eimillestki ei saa midagi) ehk ex nihilo nihil (eimillestki eimidagi) ehk nihil ex nihilo (eimiskist ei teki midagi) on põhimõte, mille järgi mitte miski ei saa sündida mittemillestki.

Aristoteles ja Ex nihilo nihil fit · Ex nihilo nihil fit ja Küllaldase aluse printsiip · Näe rohkem »

Jumal

Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).

Aristoteles ja Jumal · Jumal ja Küllaldase aluse printsiip · Näe rohkem »

Liikumatu liigutaja

Liikumatu liigutaja (vanakreeka keeles: ὃ οὐ κινούμενον κινεῖ,, "see mis liikumatuna liigutab") teise sõnaga esmaliigutaja, on jõud, olemus, mis liigutab kogu universumit ise liikumata, samas olles kogu ülejäänud liikumise põhjus.

Aristoteles ja Liikumatu liigutaja · Küllaldase aluse printsiip ja Liikumatu liigutaja · Näe rohkem »

Loogika

Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.

Aristoteles ja Loogika · Küllaldase aluse printsiip ja Loogika · Näe rohkem »

Metafüüsika

Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.

Aristoteles ja Metafüüsika · Küllaldase aluse printsiip ja Metafüüsika · Näe rohkem »

Ontoloogia

Ontoloogia ehk olemisõpetus (kreeka sõnadest on 'olev' ja logos) on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviisidega (entiteetide ehk olevate põhitüüpidega).

Aristoteles ja Ontoloogia · Küllaldase aluse printsiip ja Ontoloogia · Näe rohkem »

Põhjuslikkus

Põhjuslikkus ehk kausaalsus ehk põhjustamine on sündmuse (või muu nähtus (tagajärje) esilekutsumine (tingimine), võimaldamine või ärahoidmine (põhjuse poolt), põhjuse ja selle tagajärje vaheline seos. Põhjuslikkust peetakse tavaliselt paratamatuks geneetiliseks seoseks. Enamasti usutakse, et sündmustel on põhjused ja nad on põhjused. (Näiteks epifenomenalism postuleerib siiski nähtusi, mis pole põhjused.) Teadlikkus maailmast ja tegutsemine maailmas sõltub põhjuslikkusest. Kuigi kõik seletused, ei ole põhjuslikud, saab kõike, mida saab seletada, ka põhjuslikult seletada. Metafüüsikas on põhjuslikkuse mõistmisel suuri lahkarvamusi. Põhjustamise mõistel rajanevad näiteks põhjuslik teadmisteooria, põhjuslik tajuteooria, põhjuslik mäluteooria, põhjuslik vaimuteooria, põhjuslik teoteooria, põhjuslik järeldamisteooria, põhjuslik tähendusteooria, põhjuslik osutusteooria, põhjuslik ajateooria ja põhjuslik identsusteooria.

Aristoteles ja Põhjuslikkus · Küllaldase aluse printsiip ja Põhjuslikkus · Näe rohkem »

Platon

Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.

Aristoteles ja Platon · Küllaldase aluse printsiip ja Platon · Näe rohkem »

Substants

Substants on iseseisvalt olemasolev olev.

Aristoteles ja Substants · Küllaldase aluse printsiip ja Substants · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Aristoteles ja Küllaldase aluse printsiip

Aristoteles on 383 suhted, samas Küllaldase aluse printsiip 24. Kuna neil ühist 11, Jaccard indeks on 2.70% = 11 / (383 + 24).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Aristoteles ja Küllaldase aluse printsiip. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »