Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Aristoteles ja Metaphysics
Aristoteles ja Metaphysics on 28 ühist asja (Unioonpeedia): Arvamus, Charles Darwin, Filosoofia, Hing, Idealism, Identsus, Jumal, Loogika, Materialism, Metafüüsika, Minevik, Moraal, Muutumine, Olevik, Paratamatus, Põhjus, Põhjuslikkus, Platon, Substants, Tarkus, Tõesus, Teadmine, Teadus, Tulevik, Väärus, Väide, Välistatud kolmanda seadus, Võimalikkus.
Arvamus
Arvamus on fakti tõlgendamise tulemus, mida inimene või inimeste rühm peab tõeseks.
Aristoteles ja Arvamus · Arvamus ja Metaphysics ·
Charles Darwin
Charles Robert Darwin (12. veebruar 1809 – 19. aprill 1882) oli inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste.
Aristoteles ja Charles Darwin · Charles Darwin ja Metaphysics ·
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Aristoteles ja Filosoofia · Filosoofia ja Metaphysics ·
Hing
Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.
Aristoteles ja Hing · Hing ja Metaphysics ·
Idealism
Idealism on teoreetilises filosoofias mis tahes positsioon, mis peab vaimu, teadvust või ka keelt mateeria suhtes kas ontoloogiliselt või tunnetuslikult primaarseks.
Aristoteles ja Idealism · Idealism ja Metaphysics ·
Identsus
Identsus ehk samasus (keskaja ladina keele sõnast identitas, mis on tuletatud ladina sõnast idem 'sama', 'seesama') on filosoofias ja loogikas suhe, milles entiteet on iseendaga ja mitte ühegi teise entiteediga (arvuline identsus ehk numeeriline identsus).
Aristoteles ja Identsus · Identsus ja Metaphysics ·
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Aristoteles ja Jumal · Jumal ja Metaphysics ·
Loogika
Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.
Aristoteles ja Loogika · Loogika ja Metaphysics ·
Materialism
Materialism on filosoofiasuund, mis peab esmaseks ainet.
Aristoteles ja Materialism · Materialism ja Metaphysics ·
Metafüüsika
Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.
Aristoteles ja Metafüüsika · Metafüüsika ja Metaphysics ·
Minevik
Minevik on aeg, mis eelneb olevikule, või kõik see, mis on ajas möödunud.
Aristoteles ja Minevik · Metaphysics ja Minevik ·
Moraal
Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad.
Aristoteles ja Moraal · Metaphysics ja Moraal ·
Muutumine
Muutumine ehk muutus on entiteedi kahe seisundi erinevus.
Aristoteles ja Muutumine · Metaphysics ja Muutumine ·
Olevik
Olevik on "nüüd" mineviku ja tuleviku vahel või kõik selles toimuv.
Aristoteles ja Olevik · Metaphysics ja Olevik ·
Paratamatus
Paratamatus tuleneb nähtuste olemusest, seadusest ja korrast.
Aristoteles ja Paratamatus · Metaphysics ja Paratamatus ·
Põhjus
Põhjus on objekti või nähtuse omadus, mille esinemise tulemuseks on alati teatud tagajärg või -järjed.
Aristoteles ja Põhjus · Metaphysics ja Põhjus ·
Põhjuslikkus
Põhjuslikkus ehk kausaalsus ehk põhjustamine on sündmuse (või muu nähtus (tagajärje) esilekutsumine (tingimine), võimaldamine või ärahoidmine (põhjuse poolt), põhjuse ja selle tagajärje vaheline seos. Põhjuslikkust peetakse tavaliselt paratamatuks geneetiliseks seoseks. Enamasti usutakse, et sündmustel on põhjused ja nad on põhjused. (Näiteks epifenomenalism postuleerib siiski nähtusi, mis pole põhjused.) Teadlikkus maailmast ja tegutsemine maailmas sõltub põhjuslikkusest. Kuigi kõik seletused, ei ole põhjuslikud, saab kõike, mida saab seletada, ka põhjuslikult seletada. Metafüüsikas on põhjuslikkuse mõistmisel suuri lahkarvamusi. Põhjustamise mõistel rajanevad näiteks põhjuslik teadmisteooria, põhjuslik tajuteooria, põhjuslik mäluteooria, põhjuslik vaimuteooria, põhjuslik teoteooria, põhjuslik järeldamisteooria, põhjuslik tähendusteooria, põhjuslik osutusteooria, põhjuslik ajateooria ja põhjuslik identsusteooria.
Aristoteles ja Põhjuslikkus · Metaphysics ja Põhjuslikkus ·
Platon
Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
Aristoteles ja Platon · Metaphysics ja Platon ·
Substants
Substants on iseseisvalt olemasolev olev.
Aristoteles ja Substants · Metaphysics ja Substants ·
Tarkus
"Tarkus kaitsmas noorust armastuse vastu". Charles Meynier (umbes 1810). Tarkus on võime mõtiskleda ja tegutseda, kasutades teadmisi, kogemusi, mõistmist, tervet mõistust ja taipamist.
Aristoteles ja Tarkus · Metaphysics ja Tarkus ·
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Aristoteles ja Tõesus · Metaphysics ja Tõesus ·
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Aristoteles ja Teadmine · Metaphysics ja Teadmine ·
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Aristoteles ja Teadus · Metaphysics ja Teadus ·
Tulevik
Tulevik on vaatleja poolt käesoleva hetkena tajutavale ajale (olevikule) järgnev aeg.
Aristoteles ja Tulevik · Metaphysics ja Tulevik ·
Väärus
Väärus on tõesusele vastandlik omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Aristoteles ja Väärus · Metaphysics ja Väärus ·
Väide
Väide on propositsioon, mida väidetakse.
Aristoteles ja Väide · Metaphysics ja Väide ·
Välistatud kolmanda seadus
Välistatud kolmanda seadus ehk välistatud kolmanda reegel ehk välistatud kolmanda printsiip ehk välistatud kolmanda põhilause (ka tertium non datur, principium exclusi tertii) on reegel loogikas, mille kohaselt tõene on kas propositsioon või tema eitus, kolmandat võimalust pole.
Aristoteles ja Välistatud kolmanda seadus · Metaphysics ja Välistatud kolmanda seadus ·
Võimalikkus
Võimalikkus (kreeka keeles dynamis, ladina keeles possibilitas, potentia, saksa keeles Möglichkeit) on Loogiline võimalikkus ja reaalne võimalikkus ei ole mitte asja omadused, vaid üksnes mõtlemise ja selle objektide suhte (Beziehung) või senisele tunnetusele põhineva fakti oodatavuse (die Erwartung eines Tatbestandes auf Grund der bisherigen Erkenntnis) väljendus (Ausdruck).
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Aristoteles ja Metaphysics ühist
- Millised on sarnasused Aristoteles ja Metaphysics
Võrdlus Aristoteles ja Metaphysics
Aristoteles on 383 suhted, samas Metaphysics 101. Kuna neil ühist 28, Jaccard indeks on 5.79% = 28 / (383 + 101).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Aristoteles ja Metaphysics. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
