Kiiremini kui brauser!
383 suhted: Abduktsioon, Abiogenees, Abstraheerimine, Akraasia, Aleksander Suur, Algprintsiip, Amélie Rorty, Ambivalentsus, An Aristotelian Account of Induction, Analüüs, Analoogia, Anatoomia, Anaxagoras, Andros, Anne Lill, Antiikfilosoofia, Antipatros, Apeiron, Apollodoros, Apooria, Aquino Thomas, Araabia keel, Archytas, Aretē, Argument, Argumentatsioon, Arhont, Aristotelese eetika, Aru, Arutlus, Arvamus, Asklepios, Ateena, Athenaios, Atomism, Au, Ausus, Averroes, Öeldis, Bioloogia, Boëthius, Chalkída, Chalkidike poolsaar, Charles Darwin, David Hume, De interpretatione, Deduktsioon, Definitsioon, Deontoloogiline eetika, Dialektika, ..., Dialoog, Diogenes Laertios, Diskussioon, Doxa, Eeldus, Eetika, Eitav kõneliik, Eitus, Eklektitsism, Element (stiihia), Elusolend, Emotsioon, Empirism, Entümeem, Ephesos, Epikuros, Epistemoloogia, Esteetika, Euboia, Ex nihilo nihil fit, Füüsika, Füüsika (Aristoteles), Filosoofia, Filosoofia veebientsüklopeedia, Formaalloogika, Fraas, Franz Brentano, G. E. M. Anscombe, Galileo Galilei, Gümnaasium (Vana-Kreeka), Gottlob Frege, Hannah Arendt, Harjumus, Heitlehisus, Heldus, Heliotsentriline maailmasüsteem, Hierarhia, Hing, Historia, Idealism, Identsus, Ilu, Immanents, Immanuel Kant, Indiviid, Induktsioon, Inspiratsioon, Ion (Platoni dialoog), Iseloom, Jaatav kõneliik, Järeldus, Johannes Duns Scotus, Juhus, Julgus, Jumal, Jumalus, Justin Humphreys, Kasvatus, Katarsis, Kategooria (filosoofia), Kategooriad, Käsk, Keel, Kehtivus, Kesktermin, Kinnistäht, Kogemus, Kohus (eetika), Kolmnurk, Komöödia, Konkreetsus, Kontekst, Kontemplatsioon, Kontradiktoorsus, Kontsentrilised objektid, Koopula, Kosmoloogia, Kuningas Oidipus, Kuu, Kvaliteet (filosoofia), Kvantiteet, Ladina keel, Lause, Lausung, Lääne filosoofia, Life and Action, Liigierisus, Liik (bioloogia), Liikumatu liigutaja, Loodusfilosoofia, Loogika, Loomad, Loomulik liik, Loomus, Louis Groarke, Louvre, Luule, Lykeion, Maa, Maalikunst, Maimonides, Mateeria, Matemaatika, Matemaatiline objekt, Materialism, Mälu, Mõiste, Mõistus, Meeled, Meeleelund, Metafüüsika, Metafüüsika (Aristoteles), Metafüüsika 4, Metafüüsika 7, Metafoor, Methone, Michael Thompson, Mikołaj Kopernik, Mimees, Minevik, Mnemoonika, Modaalne loogika, Modern Moral Philosophy, Moodus, Moraal, Moraalirelativism, Musikē, Muusika, Muutuja, Muutumine, Nancy Cartwright (filosoof), Nauding, Nikanor Stageirast, Nikomachos (Aristotelese isa), Nikomachose eetika, Nokkloom, Nominalism, Nous, Oidipus, Olemine, Olemus, Olev, Olevik, Ontoloogia, Organon, Osaeitav otsustus, Osajaatav otsustus, Ousia, Paljunemine, Palve, Paratamatus, Pariisi Ülikool, Parima seletuse järeldamine, Päike, Põhjus, Põhjuslikkus, Peripateetikud, Peter Strawson, Phaidros, Philippos II, Planeet, Platon, Platoni Akadeemia, Platonism, Polühistor, Poliitiline filosoofia, Polis, Politeia, Politoloogia, Pragmateia, Praktiline filosoofia, Predikaat, Predikaatloogika, Predikatsioon, Predikatsioon (filosoofia), Propositsioon, Protagoras (Platoni dialoog), Psühholoogia, Ratsionalism, René Descartes, Retoorika, Richard Sorabji, Ringjoon, Süllogism, Süllogistika, Sümbol, Süntaks, Sõna, Seletus, Semantika, Sfäär, Skeptitsism, Skolastika, Sofistid, Sokrates, Sokratese apoloogia, Sophokles, Stageira, Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia, Subjekt (loogika), Substants, Substraat (filosoofia), Suhe (filosoofia), Taevakeha, Taevas, Taju, Tanah, Tantsukunst, Tark, Tarkus, Tähendus, Täislause, Tõe vastavusteooria, Tõestus, Tõesus, Tõeväärtus, Teadmine, Teadus, Teadusharu, Teaduslik meetod, Tegelikkus, Teine analüütika, Teleoloogia, Teoloogia, Termin, The Human Condition, Theophrastos, Thomas Hobbes, Thukydides, Tiirlemine, Timaios, Toomas Paul, Traakia, Traditsiooniline loogika, Tragöödia, Traktaat, Truudus, Tulevik, Tunnetus (filosoofia), Ulrich von Wilamowitz-Moellendorff, Universaalid, Utilitarism, Uusplatonism, Vana-Kreeka, Vana-Makedoonia, Vanakreeka keel, Vastuolulisus, Väärus, Vägi, Väide, Väike-Aasia, Väitlause, Välistatud kolmanda seadus, Välistav disjunktsioon, Võimalikkus, Veenmine, Venni diagramm, Viha, Von der mannigfachen Bedeutung des Seienden nach Aristoteles, Voorus, Vooruseetika, Werner Jaeger, William Ockham, Xenokrates, 1858, 1862, 1878, 1880, 1888, 1895, 19. sajand, 1912, 1923, 1926, 1942, 1951, 1957, 1958, 1960, 1961, 1963, 1965, 1966, 1967, 1968, 1969, 1970, 1971, 1972, 1973, 1974, 1975, 1976, 1978, 1979, 1980, 1981, 1982, 1983, 1984, 1985, 1986, 1987, 1988, 1989, 1990, 1991, 1992, 1993, 1995, 1998, 1999, 2000, 2001, 2002, 2003, 2004, 2006, 2007, 2009, 2013, 2014, 2015, 2019, 2020, 2021, 322 eKr, 335 eKr, 342 eKr, 344 eKr, 347 eKr, 384 eKr, 7. märts. Laienda indeks (333 rohkem) »
Abduktsioon
Abduktsioon (inglise keeles abduction) on Charles Sanders Peirce'i järgi deduktsioonist ja induktsioonist erinev järeldamise viis, mille korral eeldustest järeldatakse äraarvamise teel lõppjäreldus, mis eeldusi seletab.
Uus!!: Aristoteles ja Abduktsioon · Näe rohkem »
Abiogenees
Abiogenees (kr. keeles "abios" + "genesis") ehk isetärkamine on elu iseeneslik tekkimine eluta ainest.
Uus!!: Aristoteles ja Abiogenees · Näe rohkem »
Abstraheerimine
Abstraheerimine (ladina sõnast abstrahere 'ära tõmbama, eemaldama') ehk abstraktsioon on nähtuse mõne aspekti mõtteline esiletoomine ja mõnede teiste aspektide kõrvalejätmine.
Uus!!: Aristoteles ja Abstraheerimine · Näe rohkem »
Akraasia
Akraasia (kreeka keeles άκρασία 'segipaisatus') ehk tahtenõrkuse või taltsutamatuse mõiste põlvneb antiikeetika aruteludest.
Uus!!: Aristoteles ja Akraasia · Näe rohkem »
Aleksander Suur
Aleksander Suur ehk Makedoonia Aleksander (vanakreeka keeles Μέγας Αλέξανδρος, 356 Pella – 323 eKr Babülon) oli Vana-Makedoonia kuningas (Alexandros III) alates 336, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht, Philippos II ja Olympiase poeg, Aristotelese kasvandik.
Uus!!: Aristoteles ja Aleksander Suur · Näe rohkem »
Algprintsiip
Algprintsiip on Aristotelese õpetuse järgi enesestmõistetav väide, mis võetakse (koos teiste algprintsiipidega) tõestamisel eelduseks.
Uus!!: Aristoteles ja Algprintsiip · Näe rohkem »
Amélie Rorty
Amélie Oksenberg Rorty (20. mai 1932 Belgia – 18. september 2020) oli Poola juudi päritolu USA filosoof.
Uus!!: Aristoteles ja Amélie Rorty · Näe rohkem »
Ambivalentsus
Ambivalentsus ehk ambivalents (ld ambos 'mõlemad' + valentia 'jõud') ehk mitmetähenduslikkus on võimalus informatsioonis, sõnades, piltides, meedias või mujal antud tähendusi mitmeti mõista, selgitada, esitada.
Uus!!: Aristoteles ja Ambivalentsus · Näe rohkem »
An Aristotelian Account of Induction
"An Aristotelian Account of Induction" ("Üks aristotellik induktsiooniteooria") on Louis Groarke'i filosoofiline raamat.
Uus!!: Aristoteles ja An Aristotelian Account of Induction · Näe rohkem »
Analüüs
Adriaen van Ostade, "Analüüs" (1666) Analüüs ehk eritlus on protsess, mille käigus terviklik või kompleksne teema või objekt lahutatakse lihtsamateks osadeks (elementideks), et lihtsustada teemast või objektist arusaamist, sealhulgas nendevaheliste suhete avastamist.
Uus!!: Aristoteles ja Analüüs · Näe rohkem »
Analoogia
Analoogia on objektide või objektisüsteemide vaheline võrdlus, mis tõstab esile, mis suhtes neid peetakse sarnasteks.
Uus!!: Aristoteles ja Analoogia · Näe rohkem »
Anatoomia
Inimese pea anatoomiline külgvaade Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum.
Uus!!: Aristoteles ja Anatoomia · Näe rohkem »
Anaxagoras
Anaxagoras kujutatuna Ateena Rahvusliku Ülikooli freskol Anaxagoras (umbes 500 eKr – 428 eKr) oli kreeka filosoof, materialist.
Uus!!: Aristoteles ja Anaxagoras · Näe rohkem »
Andros
Andros ehk Androse saar (Andros Island) on saareks nimetatav saarestik Kariibi meres, osa Bahama saartest.
Uus!!: Aristoteles ja Andros · Näe rohkem »
Anne Lill
Anne Lill (2010) Anne Lill (sünninimi Anne Laansoo; sündinud 15. oktoobril 1946) on eesti klassikaline filoloog ja tõlkija.
Uus!!: Aristoteles ja Anne Lill · Näe rohkem »
Antiikfilosoofia
Antiikfilosoofiaks nimetatakse õhtumaist filosoofiat selle algusest kuni uusplatonismi lõpuni.
Uus!!: Aristoteles ja Antiikfilosoofia · Näe rohkem »
Antipatros
Antipatros (kreeka keeles Ἀντίπατρος; 397 eKr – 319 eKr) oli Vana-Makedoonia väejuht ning Philippos II ja Aleksander Suure toetaja.
Uus!!: Aristoteles ja Antipatros · Näe rohkem »
Apeiron
Apeiron (kreeka ἄπειρον (apeiron) 'piiritu, määramatu') on vanakreeka filosoofi Anaximandrose termin, millega ta tähistas maailma ürgalget, millel puuduvad määratletavad omadused.
Uus!!: Aristoteles ja Apeiron · Näe rohkem »
Apollodoros
Apollodoros (2. sajand eKr) oli Ateenast pärit vanakreeka õpetlane.
Uus!!: Aristoteles ja Apollodoros · Näe rohkem »
Apooria
Apooria (nimetatud ka: loogiline kimbatus) on filosoofias raskesti lahendatav või ületamatu vastuoluga probleem, mis võib tekkida vaatluse (või kogemuse) ja vastava vaatluse (kogemuse) mõttelise analüüsi tagajärjel.
Uus!!: Aristoteles ja Apooria · Näe rohkem »
Aquino Thomas
Aquino Thomas ehk Thomas Aquinost (itaaliapäraselt Tommaso d'Aquino; arvatavasti 1225 Roccasecca – 7. märts 1274 Fossanova) oli Itaalia päritolu dominikaani munk, katoliku vaimulik ja pühak ning kirikudoktor.
Uus!!: Aristoteles ja Aquino Thomas · Näe rohkem »
Araabia keel
Araabia keel (اللغة العربية ehk عربي) on afroaasia keelkonna semiidi keelerühma lõunakesksemiidi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Aristoteles ja Araabia keel · Näe rohkem »
Archytas
Archytas Herculaneumis asunud Papüüruse villast leitud Pythagorase büst, mida varem peeti Archytase omaks Archytas (428 eKr Taras (Suur-Kreeka) – 347 eKr) oli pütagoorlasest filosoof ja matemaatik, täppisteadlane, astronoom, riigimees, strateeg, Platoni kaasaegne.
Uus!!: Aristoteles ja Archytas · Näe rohkem »
Aretē
Aretē (vanakreeka keeles ἀρετή; eesti keeles voorus, loomutäius) tähendas Vana-Kreekas üldiselt isiku suurepärasust või asja väljapaistvat kvaliteeti või suurt väärtust.
Uus!!: Aristoteles ja Aretē · Näe rohkem »
Argument
Argument on mis tahes kirjalik või suuline tekst või ka tegu, mida kasutatakse kellegi veenmiseks.
Uus!!: Aristoteles ja Argument · Näe rohkem »
Argumentatsioon
Argumentatsioon ehk argumenteerimine on mingi väite tõesuse või tõepärasuse põhjendamine teiste väidete (argumentide) abil.
Uus!!: Aristoteles ja Argumentatsioon · Näe rohkem »
Arhont
Arhont ehk arhon (vanakreeka keeles ἄρχων arkhōn 'juht, valitseja') oli kõrgem ametnik mitmes Vana-Kreeka linnriigis.
Uus!!: Aristoteles ja Arhont · Näe rohkem »
Aristotelese eetika
Aristotelese eetika on Aristotelese filosoofia osa, mis käsitleb inimese hüve.
Uus!!: Aristoteles ja Aristotelese eetika · Näe rohkem »
Aru
Aru (saksa keeles Verstand, vene keeles рассудок) on kitsamas mõttes (erinevalt mõistusest) inimese võime omada mõisteid ja teha otsustusi.
Uus!!: Aristoteles ja Aru · Näe rohkem »
Arutlus
Arutlus (ka järeldus, argument; inglise keeles argument) koosneb eeldus(t)est ja järeldusest.
Uus!!: Aristoteles ja Arutlus · Näe rohkem »
Arvamus
Arvamus on fakti tõlgendamise tulemus, mida inimene või inimeste rühm peab tõeseks.
Uus!!: Aristoteles ja Arvamus · Näe rohkem »
Asklepios
"Haige laps tuuakse Asklepiose templisse". John William Waterhouse 1877 Asklepios (ladinapäraselt Aesculapius) oli vanakreeka mütoloogias tervisejumal.
Uus!!: Aristoteles ja Asklepios · Näe rohkem »
Ateena
Ateena (uuskreeka keeles Αθήνα, Athína, vanakreeka keeles Ἀθῆναι, Athênai) on Kreeka pealinn ja suurim linn.
Uus!!: Aristoteles ja Ateena · Näe rohkem »
Athenaios
Athenaios (ladina keeles Athenaeus) Naukratisest oli vanakreeka retoorik ja grammatik, kes oli pärit Vana-Egiptusest Naukratise linnast.
Uus!!: Aristoteles ja Athenaios · Näe rohkem »
Atomism
Atomism ehk atomistika on materialistlik filosoofiline õpetus, mis eeldab, et maailm koosneb aatomitest ja tühjusest.
Uus!!: Aristoteles ja Atomism · Näe rohkem »
Au
Duell au riivamise pärast Alexander Hamilton'i ja Aaron Burr'i vahel. Au on isiku või kollektiivi väärikus ja maine.
Uus!!: Aristoteles ja Au · Näe rohkem »
Ausus
Ausus on inimestevahelises kommunikatsioonis ja tegevustes inimes(t)elt oodatav omadus, mis väljendub tõe rääkimises ja valetamisest hoidumises.
Uus!!: Aristoteles ja Ausus · Näe rohkem »
Averroes
Ibn Rushd. Fragment Andrea Bonaiuto maalist. 14. sajand. Ibn Rushd (ladina keeles Averroës või Averroes; täisnimi araabia keeles أبو الوليد محمد ابن احمد ابن رشد ʾAbū l-Walīd Muḥammad ibn ʾAḥmad ibn Rušd; lühemalt ابن رشد Ibn Rušd; Córdoba – 10. detsember 1198 Marrakech) oli hispaania-araabia filosoof ja arst.
Uus!!: Aristoteles ja Averroes · Näe rohkem »
Öeldis
Öeldis ehk predikaat ehk grammatiline predikaat on lauseliige, mis väljendab tegevust; vastab üldistavalt küsimusele mida teeb?.
Uus!!: Aristoteles ja Öeldis · Näe rohkem »
Bioloogia
Bioloogia uurib eluga seotut.
Uus!!: Aristoteles ja Bioloogia · Näe rohkem »
Boëthius
Boëthius oma õpilasi õpetamas Anicius Manlius Severinus Boëthius (480 Rooma – 524 või 525 Pavia) oli kristlik filosoof.
Uus!!: Aristoteles ja Boëthius · Näe rohkem »
Chalkída
Chalkída (kreeka keeles Χαλκίδα ehk Χαλκίς) on linn Kreekas Euboia saarel, Euripose ehk Chalkída väina ääres.
Uus!!: Aristoteles ja Chalkída · Näe rohkem »
Chalkidike poolsaar
Chalkidike poolsaare kaart Chalkidike poolsaar ehk Chalkidikí poolsaar (kreeka keeles: Χαλκιδική; varem eesti keeles Halkidike poolsaar) on poolsaar Kreeka kirdeosas Egeuse mere ääres.
Uus!!: Aristoteles ja Chalkidike poolsaar · Näe rohkem »
Charles Darwin
Charles Robert Darwin (12. veebruar 1809 – 19. aprill 1882) oli inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste.
Uus!!: Aristoteles ja Charles Darwin · Näe rohkem »
David Hume
David Hume (7. mai 1711 Edinburgh – 25. august 1776 Edinburgh) oli Šoti filosoof, ajaloolane ja esseist.
Uus!!: Aristoteles ja David Hume · Näe rohkem »
De interpretatione
"De interpretatione" (vanakreeka keeles Περὶ ἑρμηνείας (Peri hermeneias)) on Aristotelese teos, osa Organonist.
Uus!!: Aristoteles ja De interpretatione · Näe rohkem »
Deduktsioon
Deduktsioon on arutlemise viis, mis tagab, et tõestest eeldustest saadakse tõesed järeldused.
Uus!!: Aristoteles ja Deduktsioon · Näe rohkem »
Definitsioon
Definitsioon (ladina sõnast definitio, mis tähendab muuhulgas 'definitsioon, määratlus') on kas mõiste sisu avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine.
Uus!!: Aristoteles ja Definitsioon · Näe rohkem »
Deontoloogiline eetika
Deontoloogia (vanakreeka keele δέον, deon, 'nõutav, vajaolev, kohane') on moraalifilosoofia suund ja moraaliteooria tüüp, mille kohaselt tuleb tegude moraalsust hinnata eelkõige lähtuvalt nende vastavusest moraalireeglitele või tunnetatud kohustusest moraali või selle reeglite suhtes.
Uus!!: Aristoteles ja Deontoloogiline eetika · Näe rohkem »
Dialektika
Dialektika (vanakreeka sõnast dialektikē, mis on tuletatud sõnast dialegesthai 'läbi või lahti rääkima') on filosoofia mõiste, mille tähendus on aegade jooksul muutunud ning mida tänapäeval ei mõisteta üheselt, kuid mida sageli seostatakse dialoogiga või vasturääkivusega või teesilt ja antiteesilt sünteesini jõudmisega.
Uus!!: Aristoteles ja Dialektika · Näe rohkem »
Dialoog
Dialoog ehk kahekõne (kreeka keeles dialogos 'vestlus') on kahe või enama isiku omavaheline vestlus.
Uus!!: Aristoteles ja Dialoog · Näe rohkem »
Diogenes Laertios
Diogenes Laertios (vanakreeka keeles Διογένης Λαέρτιος, ladina keeles Diogenes Laërtius) oli vanakreeka filosoofide biograaf ja doksograaf.
Uus!!: Aristoteles ja Diogenes Laertios · Näe rohkem »
Diskussioon
Diskussioon ehk vestlus on kahe või enama, mõnikord ka ühe, inimese omavaheline suhtlus, tavaliselt selline, mille käigus arutatakse kindlat teemat.
Uus!!: Aristoteles ja Diskussioon · Näe rohkem »
Doxa
Käesolev artikkel on tõlgitud Wikipedia ingliskeelsest versioonist Doxa. Doxa (Vana-Kreeka keeles δόξα; tegusõnast δοκεῖν dokein, "tunduma", "näima", "mõtlema" ja "nõustuma/heaks kiitma") on Kreeka sõna, mis tähendab levinud uskumust/tõekspidamist või populaarset arvamust.
Uus!!: Aristoteles ja Doxa · Näe rohkem »
Eeldus
Eeldus on propositsioon (väide), mille tõesus võetakse arutlemisel aluseks, olgugi et selle tõesus pole kindel.
Uus!!: Aristoteles ja Eeldus · Näe rohkem »
Eetika
Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.
Uus!!: Aristoteles ja Eetika · Näe rohkem »
Eitav kõneliik
Eitav kõneliik ehk negatiiv on kõneliik, mis väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse eitust, nt Kati ei läinud poodi.
Uus!!: Aristoteles ja Eitav kõneliik · Näe rohkem »
Eitus
Loogikas nimetatakse propositsiooni eituseks ehk negatsiooniks selle propositsiooniga kontradiktoorset propositsiooni.
Uus!!: Aristoteles ja Eitus · Näe rohkem »
Eklektitsism
Eklektitsism (kr eklektikos 'väljavaliv') ehk eklektika on filosoofias, usulistes õpetustes, kunstis jm rakendatav erinevate vaadete, tõekspidamiste ja hinnangute ning stiilide ja laadide ühendamine.
Uus!!: Aristoteles ja Eklektitsism · Näe rohkem »
Element (stiihia)
Elementideks nimetatakse Euroopa ja ida traditsioonilistes maailmapiltides maailma ürgalgeid (kreeka arche).
Uus!!: Aristoteles ja Element (stiihia) · Näe rohkem »
Elusolend
Elusolendi all mõeldakse bioloogias mis tahes organismi, sealhulgas näiteks taimi ja seeni.
Uus!!: Aristoteles ja Elusolend · Näe rohkem »
Emotsioon
Tunne ehk emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema.
Uus!!: Aristoteles ja Emotsioon · Näe rohkem »
Empirism
Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kogemuseelset teadmist (või kaasasündinud ideesid).
Uus!!: Aristoteles ja Empirism · Näe rohkem »
Entümeem
Entümeem (kreeka enthymema 'mõte') on arutlus (nt süllogism), mille mõni eeldus või järeldus ei ole sõnastatud.
Uus!!: Aristoteles ja Entümeem · Näe rohkem »
Ephesos
Celsuse raamatukogu varemed Artemise templi illustratsioon Ephesos ehk Efesos oli Vana-Kreeka linn, mis asus Väike-Aasia poolsaare edelaosas, Egeuse mere idarannikul.
Uus!!: Aristoteles ja Ephesos · Näe rohkem »
Epikuros
Epikurose büst, roomlaste valmistatud Kreeka originaali järgi, mis on hävinud Epikuros (342/341 eKr Samos – 271/270 eKr Ateena) oli Vana-Kreeka filosoof ja epikureismi looja.
Uus!!: Aristoteles ja Epikuros · Näe rohkem »
Epistemoloogia
Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.
Uus!!: Aristoteles ja Epistemoloogia · Näe rohkem »
Esteetika
Esteetika (vanakreeka keeles aisthētikos 'meelelise tajuga seotud') on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldprintsiipe, sealhulgas kunsti kui tegelikkuse esteetilise kajastamise spetsiifilise vormi arenemise seadusi.
Uus!!: Aristoteles ja Esteetika · Näe rohkem »
Euboia
Euboia (kreeka keeles Εύβοια (Évvoia)) on saar Egeuse meres, Kreeta järel pindalalt teine Kreeka saar, teisel kohal ka elanike arvult – 198 130 (2001).
Uus!!: Aristoteles ja Euboia · Näe rohkem »
Ex nihilo nihil fit
Ex nihilo nihil fit (eimillestki ei saa midagi) ehk ex nihilo nihil (eimillestki eimidagi) ehk nihil ex nihilo (eimiskist ei teki midagi) on põhimõte, mille järgi mitte miski ei saa sündida mittemillestki.
Uus!!: Aristoteles ja Ex nihilo nihil fit · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Aristoteles ja Füüsika · Näe rohkem »
Füüsika (Aristoteles)
Aristotelese "Füüsika" esimene lehekülg Immanuel Bekkeri väljaandest (1837) "Füüsika" keskaegne käsikiri tõlkes ladina keelde; äärele on lisatud kreekakeelne algtekst "Füüsika" on üks Aristotelese peateoseid "Metafüüsika" ja "Nikomachose eetika" kõrval.
Uus!!: Aristoteles ja Füüsika (Aristoteles) · Näe rohkem »
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Uus!!: Aristoteles ja Filosoofia · Näe rohkem »
Filosoofia veebientsüklopeedia
Filosoofia veebientsüklopeedia (The Internet Encyclopedia of Philosophy) on 1995.
Uus!!: Aristoteles ja Filosoofia veebientsüklopeedia · Näe rohkem »
Formaalloogika
Formaalloogika ehk formaalne loogika tegeleb sellega, kuidas järeldada tõestest väidetest tõeseid väiteid, kuid reeglina ei ütle, millised väited on tõesed.
Uus!!: Aristoteles ja Formaalloogika · Näe rohkem »
Fraas
Fraas on lause moodustaja, mis koosneb tuumsõnast ja laiendi(te)st.
Uus!!: Aristoteles ja Fraas · Näe rohkem »
Franz Brentano
Franz Brentano Franz Clemens Honoratus Hermann Brentano (16. jaanuar 1838, Marienberg am Rhein, Reinimaa, Preisi kuningriik – 17. märts 1917, Zürich, Šveits) oli Saksa filosoof ja psühholoog.
Uus!!: Aristoteles ja Franz Brentano · Näe rohkem »
G. E. M. Anscombe
pisi Gertrude Elizabeth Margaret Anscombe (18. märts 1919 Limerick, Iirimaa – 5. jaanuar 2001 Cambridge) oli Briti analüütiline filosoof.
Uus!!: Aristoteles ja G. E. M. Anscombe · Näe rohkem »
Galileo Galilei
Galileo Galilei (15. veebruar 1564 Pisa – 8. jaanuar 1642 Arcetri) oli itaalia astronoom, filosoof, füüsik ja polühistor.
Uus!!: Aristoteles ja Galileo Galilei · Näe rohkem »
Gümnaasium (Vana-Kreeka)
Gümnaasium oli Vana-Kreekas avalik spordi-, haridus- ja vabaajarajatis.
Uus!!: Aristoteles ja Gümnaasium (Vana-Kreeka) · Näe rohkem »
Gottlob Frege
Frege (umbes 1879) Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar – 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika rajajaks.
Uus!!: Aristoteles ja Gottlob Frege · Näe rohkem »
Hannah Arendt
Hannah Arendt (14. oktoober 1906 Linden, Hannoveri lähedal – 4. detsember 1975 New York) oli juudi päritolu Saksa politoloog, keda sageli nimetatakse filosoofiks, kuigi ta ise ennast selleks ei pidanud.
Uus!!: Aristoteles ja Hannah Arendt · Näe rohkem »
Harjumus
Harjumus on tegevus, mis on korduva sooritamise (sh õppimise) teel muutunud automaatseks või tavapäraseks.
Uus!!: Aristoteles ja Harjumus · Näe rohkem »
Heitlehisus
Heitlehine puu Heitlehisus ehk suvehaljus on taimede kohastumus hüljata lehed (ka okkad) ebasoodsate tingimuste saabudes.
Uus!!: Aristoteles ja Heitlehisus · Näe rohkem »
Heldus
Heldus on omadus anda teistele, ootamata midagi vastutasuks.
Uus!!: Aristoteles ja Heldus · Näe rohkem »
Heliotsentriline maailmasüsteem
Heliotsentriline maailmasüsteem Heliotsentriline maailmasüsteem ehk heliotsentriline mudel on maailmasüsteem ehk universumi mudel, mille kohaselt Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber universumi keskmes asuva Päikese.
Uus!!: Aristoteles ja Heliotsentriline maailmasüsteem · Näe rohkem »
Hierarhia
Hierarhia (kreeka keeles hieros püha + archē valitsus, võim) on astmeline allumise süsteem erinevate asjade organiseerimiseks ja hindamiseks.
Uus!!: Aristoteles ja Hierarhia · Näe rohkem »
Hing
Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.
Uus!!: Aristoteles ja Hing · Näe rohkem »
Historia
"Historia" on Herodotose ajalooteos, mis kirjeldab Kreeka-Pärsia sõdasid.
Uus!!: Aristoteles ja Historia · Näe rohkem »
Idealism
Idealism on teoreetilises filosoofias mis tahes positsioon, mis peab vaimu, teadvust või ka keelt mateeria suhtes kas ontoloogiliselt või tunnetuslikult primaarseks.
Uus!!: Aristoteles ja Idealism · Näe rohkem »
Identsus
Identsus ehk samasus (keskaja ladina keele sõnast identitas, mis on tuletatud ladina sõnast idem 'sama', 'seesama') on filosoofias ja loogikas suhe, milles entiteet on iseendaga ja mitte ühegi teise entiteediga (arvuline identsus ehk numeeriline identsus).
Uus!!: Aristoteles ja Identsus · Näe rohkem »
Ilu
Asuriit Paabulind Tadž Mahal Ilu on tajutava objekti (isiku, olendi, eseme, vaatepildi, helikombinatsiooni vm) omadus või omaduste kombinatsioon, mis tekitab meeldiva aistingu.
Uus!!: Aristoteles ja Ilu · Näe rohkem »
Immanents
Immanents (tuletatud keskaja ladina keele sõnast immanens 'omane, sisemine', mis on vorm keskaja ladina keele sõnast immanere millegi piiresse või sisse jääma) on vastandmõiste transtsendentsile ning tähendab seda, mis on esemele või nähtusele seesmiselt omane, nähtuse sisemisest loomusest tulenev.
Uus!!: Aristoteles ja Immanents · Näe rohkem »
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Uus!!: Aristoteles ja Immanuel Kant · Näe rohkem »
Indiviid
Indiviid (ladina keeles individuum 'mittejaotatav') on üksik asi (res, Ding), entiteet või olemine, mis on selgelt eristatav teistest objektidest (Gegenstand) ning mille puhul on täidetud identiteedikriteeriumid.
Uus!!: Aristoteles ja Indiviid · Näe rohkem »
Induktsioon
Induktsiooniks nimetatakse tänapäeva filosoofias tavaliselt arutlemise viisi, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus.
Uus!!: Aristoteles ja Induktsioon · Näe rohkem »
Inspiratsioon
Jacek Malczewski, "Kunstniku inspiratsioon" (1897) Inspiratsioon on ebateadlik (inglise unconscious) ja äkiline loomingulisuse sähvatus (või ka loomingulise aktiivsuse seisund), mida esineb kirjanike, muusikute jt kunstialade inimeste loomingutegevuse käigus.
Uus!!: Aristoteles ja Inspiratsioon · Näe rohkem »
Ion (Platoni dialoog)
"Ion" on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis filosoofiline teos.
Uus!!: Aristoteles ja Ion (Platoni dialoog) · Näe rohkem »
Iseloom
Iseloom on elutingimuste mõjul kujunenud käitumislaad, mis avaldub inimese käitumises ja tegudes.
Uus!!: Aristoteles ja Iseloom · Näe rohkem »
Jaatav kõneliik
Jaatav kõneliik ehk afirmatiiv on kõneliik, mis väljendab öeldisega kirjeldatava tegevuse jaatust.
Uus!!: Aristoteles ja Jaatav kõneliik · Näe rohkem »
Järeldus
Järeldus on propositsioon, milleni arutlus viib.
Uus!!: Aristoteles ja Järeldus · Näe rohkem »
Johannes Duns Scotus
Johannes Duns Scotus (umbes 1266 – 8. detsember 1308) oli kõrgkeskaja teoloog ja filosoof, keda peetakse koos William Ockhami ja Aquino Thomasega üheks oma ajastu prominentseimateks mõtlejaks.
Uus!!: Aristoteles ja Johannes Duns Scotus · Näe rohkem »
Juhus
Juhus on ettearvamatu sündmus või olukord.
Uus!!: Aristoteles ja Juhus · Näe rohkem »
Julgus
Julgus on vastupidine seisukoht argusele ja nad mõlemad on seotud hirmuga.
Uus!!: Aristoteles ja Julgus · Näe rohkem »
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Uus!!: Aristoteles ja Jumal · Näe rohkem »
Jumalus
Jumalus on üldistav mõiste jumalate, jumalannade ja jumalikustatud nähtuste ning olendite (astronoomiliste või geograafiliste objektide, mütoloogiliste olendite, valitsejate, psüühiliste jõudude ja abstraktsete kujutluste) kohta.
Uus!!: Aristoteles ja Jumalus · Näe rohkem »
Justin Humphreys
Justin Humphreys on USA filosoof, Villanova Ülikooli õppejõud.
Uus!!: Aristoteles ja Justin Humphreys · Näe rohkem »
Kasvatus
Kasvatus on Peeter Põllu järgi “teadlik sihipärane tegevus, mis vanema põlve poolt ette võetakse, et viia arenemisele kasvava põlve kehalisi ja vaimlisi jõude nende väärtuste alalhoidmise ja täiendamise sihis, milles peitub üksiku ja kogu inimkonna elu-eesmärk".
Uus!!: Aristoteles ja Kasvatus · Näe rohkem »
Katarsis
Katarsis (kreeka keeles κάθαρσις katharsis 'puhastumine') on emotsioonide puhastumine ja emotsionaalsete pingete maandamine kunsti abil või hinge puhastumine ja uuendumine elamuste mõjul.
Uus!!: Aristoteles ja Katarsis · Näe rohkem »
Kategooria (filosoofia)
Kategooriad filosoofias on kõige üldisemad põhimõisted, nagu ruum, aeg, reaalsus, eksistents, paratamatus, substants, omadus, vaim, mateeria, seisundid, faktid ja sündmused.
Uus!!: Aristoteles ja Kategooria (filosoofia) · Näe rohkem »
Kategooriad
"Kategooriad" (vanakreeka keeles Περὶ τῶν κατηγοριῶν (Perì tṓn katēgoriṓn), ladina keeles Categoriae) on Aristotelese teos.
Uus!!: Aristoteles ja Kategooriad · Näe rohkem »
Käsk
Käsk on ülema suuline, kirjalik või märguande vormis tahte väljendus mingi ülesande teostamiseks.
Uus!!: Aristoteles ja Käsk · Näe rohkem »
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Uus!!: Aristoteles ja Keel · Näe rohkem »
Kehtivus
Kehtivus (inglise keeles validity) on normi või väärtuse omadus, mis seisneb jõus olemises, või arutluse omadus, mis seisneb selles, et ta on loogiliselt siduv.
Uus!!: Aristoteles ja Kehtivus · Näe rohkem »
Kesktermin
Kesktermin on süllogismi termin, mis järelduses ei esine.
Uus!!: Aristoteles ja Kesktermin · Näe rohkem »
Kinnistäht
Kinnistäht (ladina keeles stella fixa) on taevakeha, mis näib Maalt vaadates teiste öötaeva tähtede suhtes liikumatuna.
Uus!!: Aristoteles ja Kinnistäht · Näe rohkem »
Kogemus
Kogemus (vanakreeka keeles empeiria, saksa keeles Erfahrung, inglise keeles experience) on filosoofia mõistestikus välismaailma meelelis-empiiriline peegeldus.
Uus!!: Aristoteles ja Kogemus · Näe rohkem »
Kohus (eetika)
Kohus ehk moraalne vajadus on üks eetika põhikategooriaid, mis väljendab erilist moraalset suhet.
Uus!!: Aristoteles ja Kohus (eetika) · Näe rohkem »
Kolmnurk
Kolmnurk on kolme tipuga hulknurk.
Uus!!: Aristoteles ja Kolmnurk · Näe rohkem »
Komöödia
Marchel Mithosi komöödiat "Voodi" esitab Rannu külateater Emu Komöödia ehk pilke- või naljamäng (kr kōmōdia http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?lang.
Uus!!: Aristoteles ja Komöödia · Näe rohkem »
Konkreetsus
Konkreetsus on omadus olla seotud meeltetajuga või üksikjuhuga.
Uus!!: Aristoteles ja Konkreetsus · Näe rohkem »
Kontekst
Kontekst ehk kaastekst (ld contextus 'ühendumine, side') on sõna vm keelelist (lingvistilist) üksust ümbritsev ümbrus, mis võimaldab seda sõna või muud keelelist üksust tekstis mõista.
Uus!!: Aristoteles ja Kontekst · Näe rohkem »
Kontemplatsioon
Kontemplatsioon (ladina keeles contemplatio 'vaatlus') on üldises tähenduses mõtisklus või mõtisklev vaatlus.
Uus!!: Aristoteles ja Kontemplatsioon · Näe rohkem »
Kontradiktoorsus
Kontradiktoorsus on teatud tüüpi suhe kahe propositsiooni, otsustuse või väite vahel.
Uus!!: Aristoteles ja Kontradiktoorsus · Näe rohkem »
Kontsentrilised objektid
Kontsentrilised ringid Üksteise sees olevatel kontsentrilistel objektidel on sama keskpunkt või telg.
Uus!!: Aristoteles ja Kontsentrilised objektid · Näe rohkem »
Koopula
Koopulaks ehk köitmeks nimetatakse traditsioonilises loogikas väljendit, mis seob subjekti (seda, mille kohta midagi öeldakse) predikaadiga (sellega, mida subjekti kohta öeldakse).
Uus!!: Aristoteles ja Koopula · Näe rohkem »
Kosmoloogia
Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja muutumist.
Uus!!: Aristoteles ja Kosmoloogia · Näe rohkem »
Kuningas Oidipus
Teater Ugala vabaõhuetendus "Kuningas Oidipus" 1923. aastal, Jaan Rieti foto "Kuningas Oidipus" (vanakreeka keeles "Οἰδίπους Τύραννος" ("Oidipous Tyrannos"), ladina keeles "Oedipus Tyrannus" või "Oedipus Rex") on Ateena näitekirjaniku Sophoklese värsstragöödia, mis esietendus umbes 429 eKr.
Uus!!: Aristoteles ja Kuningas Oidipus · Näe rohkem »
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Uus!!: Aristoteles ja Kuu · Näe rohkem »
Kvaliteet (filosoofia)
Kvaliteet (ladina keeles qualitas) on objektist mõtlemise üks põhivorme, mille alla kuulub kõik see, mida ei mõelda objekti "sellena" (Daß), st olemasolu (Existenz) või olemusena (Wesenheit), vaid määramise (Bestimmung) ja tunnusena (Merkmal), mis eristab üht objekti teistest.
Uus!!: Aristoteles ja Kvaliteet (filosoofia) · Näe rohkem »
Kvantiteet
Kvantiteet ehk kogus (ladina keeles quantitas) on asjade loendatav kogus või mõõdetav suurus.
Uus!!: Aristoteles ja Kvantiteet · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Aristoteles ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lause
Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet.
Uus!!: Aristoteles ja Lause · Näe rohkem »
Lausung
Lausung on peamiselt suulise keele analüüsimisel kasutatav keskne suhtlusüksus.
Uus!!: Aristoteles ja Lausung · Näe rohkem »
Lääne filosoofia
Lääne filosoofiaks nimetatakse läänemaailmast, eelkõige Euroopast pärinevat filosoofiatraditsiooni, mis tavapärase käsitluse kohaselt sai alguse Antiik-Kreekas antiikfilosoofiana.
Uus!!: Aristoteles ja Lääne filosoofia · Näe rohkem »
Life and Action
"Life and Action: Elementary Structures of Practice and Practical Thought" ("Elu ja tegu: praktika ja praktilise mõtlemise elementaarstruktuurid") on Michael Thompsoni filosoofiline teos.
Uus!!: Aristoteles ja Life and Action · Näe rohkem »
Liigierisus
Liigierisus ehk liigitunnus (ladina keeles differentia specifica) on ühte liiki esemeid teistest eristav tunnus.
Uus!!: Aristoteles ja Liigierisus · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Aristoteles ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Liikumatu liigutaja
Liikumatu liigutaja (vanakreeka keeles: ὃ οὐ κινούμενον κινεῖ,, "see mis liikumatuna liigutab") teise sõnaga esmaliigutaja, on jõud, olemus, mis liigutab kogu universumit ise liikumata, samas olles kogu ülejäänud liikumise põhjus.
Uus!!: Aristoteles ja Liikumatu liigutaja · Näe rohkem »
Loodusfilosoofia
Loodusfilosoofia (ladina keeles philosophia naturalis) on looduse ja füüsilise universumi filosoofilise uurimise viis, mis valitses enne moodsa teaduse arengut.
Uus!!: Aristoteles ja Loodusfilosoofia · Näe rohkem »
Loogika
Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.
Uus!!: Aristoteles ja Loogika · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Aristoteles ja Loomad · Näe rohkem »
Loomulik liik
Loomulik liik ehk loomulik rühm ehk looduslik liik (inglise keeles natural kind) on asjade kategooria, mille piirid on määratud asjade enestega, mitte inimeste ettekujutuste või arusaamadega asjadest.
Uus!!: Aristoteles ja Loomulik liik · Näe rohkem »
Loomus
Loomuse all mõistetakse filosoofias millegi iseseisvat, mõistusse haaramisele eelnevat ("looduslikku") olemasolu, mida eeldatakse enne selle filosoofilist tematiseerimist.
Uus!!: Aristoteles ja Loomus · Näe rohkem »
Louis Groarke
Louis F. Groarke (sündinud 1953 Londonis, Inglismaal) on Kanada filosoof, St. Francis Xavier University filosoofiaosakonna professor.
Uus!!: Aristoteles ja Louis Groarke · Näe rohkem »
Louvre
Vana-Kreeka võidujumalannat Niket kujutav skulptuur "Samothrake Nike" Louvre'is Louvre (prantsuse keeles Musée du Louvre) on muuseum Pariisis Seine'i kaldal.
Uus!!: Aristoteles ja Louvre · Näe rohkem »
Luule
Maude Goodman, "Luuletus" (1895) Luule ehk poeesia on värss- ehk seotud kõne, kirjanduse osa, mida sidumata kõnele ehk proosale vastandab teksti eriline liigendus, rütmil rajanev struktuur; sõna "poeesia" kasutatakse ka lüürika tähenduses.
Uus!!: Aristoteles ja Luule · Näe rohkem »
Lykeion
Lykeios (vanakreeka keeles Λύκειον) oli Apollon Lykeiosele pühendatud hiiesalu Ateenas.
Uus!!: Aristoteles ja Lykeion · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Aristoteles ja Maa · Näe rohkem »
Maalikunst
EKM maalikogu Maalikunst on kujutava kunsti liik.
Uus!!: Aristoteles ja Maalikunst · Näe rohkem »
Maimonides
Blaisio Ugolino joonistus Maimonidesest, 1744 Maimonides ehk rabi Moše ben Maimon (רבי משה בן מימון; tuntud ka akronüümi Rambam järgi; 1135 (või 1138) Córdoba, Almoraviidide riik (tänapäeva Hispaania) – 1204 Fostat, Aijubiidide sultanaat (tänapäeva Egiptus)) oli sefaradi juudi õpetlane, arst, astronoom, teoloog ja filosoof, keskaja üks tuntumaid Toora kommentaatoreid.
Uus!!: Aristoteles ja Maimonides · Näe rohkem »
Mateeria
Mateeria (mõnikord ka: aine) mõistet on filosoofias traditsiooniliselt kasutatud Aristotelese mõistes.
Uus!!: Aristoteles ja Mateeria · Näe rohkem »
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Uus!!: Aristoteles ja Matemaatika · Näe rohkem »
Matemaatiline objekt
Matemaatilised objektid on asjad (objektid), mida matemaatika käsitleb, näiteks arvud, funktsioonid, hulgad, kehad ja graafid.
Uus!!: Aristoteles ja Matemaatiline objekt · Näe rohkem »
Materialism
Materialism on filosoofiasuund, mis peab esmaseks ainet.
Uus!!: Aristoteles ja Materialism · Näe rohkem »
Mälu
Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi.
Uus!!: Aristoteles ja Mälu · Näe rohkem »
Mõiste
abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.
Uus!!: Aristoteles ja Mõiste · Näe rohkem »
Mõistus
Kuu peal elunevate mõistuste tants Saltatriculi lavastuses "Raevunud Orlando" põhineb renessansiaegsetel kujutlustel, mille kohaselt arukaotuse korral lahkub mõistus inimesest ja lendab Kuu peale. Mõistuse (saksa keeles Vernunft, vene keeles разум) all kitsamas mõttes mõeldakse filosoofias arust kõrgemat vaimset võimet, mis seostab aru tulemused terviklikeks ja seesmiselt seostatud mõteteks või tegudeks.
Uus!!: Aristoteles ja Mõistus · Näe rohkem »
Meeled
Viis meelt ja vastavad meeleelundid Meeled (lad sensus, ingl senses) on loomade (sealhulgas inimeste) võime tunnetada välis- või sisekeskkonnast pärinevaid stiimuleid.
Uus!!: Aristoteles ja Meeled · Näe rohkem »
Meeleelund
Viis klassikalist meelt ning vastavad meeleelundid Meeleelundid ehk meeleorganid (organa sensum) on paljudel loomadel (sealhulgas inimestel) välis- ja sisekeskkonnast pärinevaid ärritusi vastuvõtvad elundid.
Uus!!: Aristoteles ja Meeleelund · Näe rohkem »
Metafüüsika
Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.
Uus!!: Aristoteles ja Metafüüsika · Näe rohkem »
Metafüüsika (Aristoteles)
"Metafüüsika" on Aristotelese teos, mis on pandud tema märkmetest või loengute "käsikirjadest" kokku mitusada aastat pärast tema surma.
Uus!!: Aristoteles ja Metafüüsika (Aristoteles) · Näe rohkem »
Metafüüsika 4
"Metafüüsika 4" ehk "Metafüüsika Γ" on Aristotelese teose "Metafüüsika" 4.
Uus!!: Aristoteles ja Metafüüsika 4 · Näe rohkem »
Metafüüsika 7
Metafüüsika 7. raamatu algus, Moerbeke Williami 14. sajandi ladinakeelne tõlge "Metafüüsika" 7.
Uus!!: Aristoteles ja Metafüüsika 7 · Näe rohkem »
Metafoor
Metafoor (kreeka metaphora 'ülekanne') on kõnekujund, troop, mille käigus kantakse ühe nähtuse või objekti omadused või tunnused sarnasuse alusel üle teisele, nõnda et põhikujutluse (nt noorus, päike) asemele tekib uus, asekujutlus, mis ongi metafoor (elukevad, sinitaeva silm - K. J. Peterson).
Uus!!: Aristoteles ja Metafoor · Näe rohkem »
Methone
Methone (vanakreeka Μεθώνη) oli üks alküoniididest, titaan Alkyoneuse tütar vanakreeka mütoloogias.
Uus!!: Aristoteles ja Methone · Näe rohkem »
Michael Thompson
Michael Thomson on USA filosoof, kes tegeleb praktilise filosoofiaga.
Uus!!: Aristoteles ja Michael Thompson · Näe rohkem »
Mikołaj Kopernik
Koperniku portree. Puulõige Nicolaus Reusneri raamatust "Icones" (1578), mille valmistas arvatavasti Tobias Stimmer Koperniku väidetava autoportree järgi. See portree on eeskujuks paljudele puulõigetele, vaselõigetele ja maalidele. Mikołaj Kopernik (postuumselt poolapärastatud nimi; õieti Niklas Koppernigk; ladinapärastatult Nicolaus Copernicus või Nicolaus Coppernicus; seksapäraselt Nikolaus Kopernikus; 19. veebruar 1473 Toruń, Kuninglik Preisimaa, Poola kuningriik – 24. mai 1543 Frombork, Kuninglik Preisimaa, Poola kuningriik) poola astronoom, matemaatik, kartograaf arst ja Ermlandi piiskopkonna toomhärra, maailma silmapaistvamaid keskaja ja renessansi ajastu teadlasi, heliotsentrilise maailmasüsteemi alusepanija.
Uus!!: Aristoteles ja Mikołaj Kopernik · Näe rohkem »
Mimees
Mimees, varem ka mimesis, (vanakreeka sõnast mimēsis, 'jäljendus') on filosoofias ja kunstiteoorias jäljendus kui asjade omavaheline suhe või suhestumise protsess, mis leiab aset idee ja tegelikkuse, tegelikkuse ja kunstiteose, kunstiteose ja hinge, looduse ja hinge vms vahel.
Uus!!: Aristoteles ja Mimees · Näe rohkem »
Minevik
Minevik on aeg, mis eelneb olevikule, või kõik see, mis on ajas möödunud.
Uus!!: Aristoteles ja Minevik · Näe rohkem »
Mnemoonika
Gregoriuse kalendri kuude pikkuse meeldejätmiseks on levinud sõrmenukkide mnemoonika, kus iga nukk tähistab 31-päevast kuud Mnemoonika (tuntud ka kui mälutehnika ja mälukunst, mnemotehniliste võtete kogum, mnemotehnika või mnemovõtete kogum) on reeglid või võtted teadmiste meelespidamise või meenutamise hõlbustamiseks.
Uus!!: Aristoteles ja Mnemoonika · Näe rohkem »
Modaalne loogika
Modaalne loogika ehk modaalloogika on formaalse loogika haru, mis uurib modaalsuste (algselt aleetiliste modaalsuste: paratamatu, võimalik jne) vahelisi loogilisi suhteid.
Uus!!: Aristoteles ja Modaalne loogika · Näe rohkem »
Modern Moral Philosophy
"Modern Moral Philosophy" ("Uusaja moraalifilosoofia" või "Moodne moraalifilosoofia") on G. E. M. Anscombe'i artikkel, millega ta algatas vooruseetika taassünni.
Uus!!: Aristoteles ja Modern Moral Philosophy · Näe rohkem »
Moodus
Moodus on filosoofia mõiste, mis tähendab olemise viisi.
Uus!!: Aristoteles ja Moodus · Näe rohkem »
Moraal
Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad.
Uus!!: Aristoteles ja Moraal · Näe rohkem »
Moraalirelativism
Moraalirelativism ehk eetiline relativism on relativismi variant, mille kohaselt moraalistandardid ei ole absoluutsed, vaid tulenevad sotsiaalsetest tavadest ja teistest allikatest.
Uus!!: Aristoteles ja Moraalirelativism · Näe rohkem »
Musikē
Musikē ehk mousikē (kreeka keeles μουσική 'muusade kunst') on lauldes ettekantud luule.
Uus!!: Aristoteles ja Musikē · Näe rohkem »
Muusika
Muusika (vanakreeka sõnast μουσική (τέχνη) 'muusade kunst' ladinakeelse sõna (ars) musica kaudu) ehk helikunst (saksa keeles Tonkunst) on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla helid: muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid.
Uus!!: Aristoteles ja Muusika · Näe rohkem »
Muutuja
Muutuja on suurus, mis võib olla teatava fikseeritud hulga, nn muutumispiirkonna mistahes element.
Uus!!: Aristoteles ja Muutuja · Näe rohkem »
Muutumine
Muutumine ehk muutus on entiteedi kahe seisundi erinevus.
Uus!!: Aristoteles ja Muutumine · Näe rohkem »
Nancy Cartwright (filosoof)
Nancy Cartwright 1990ndatel Nancy Cartwright (sündinud 24. jaanuaril 1944 Pennsylvanias) on ameerika teadusfilosoof.
Uus!!: Aristoteles ja Nancy Cartwright (filosoof) · Näe rohkem »
Nauding
Naudingut võib defineerida kui laia klassi vaimseid olekuid, mida inimesed ja teised loomad kogevad positiivselt, nauditavalt või kui olekud, mille poole püüelda.
Uus!!: Aristoteles ja Nauding · Näe rohkem »
Nikanor Stageirast
Nikanor Stageirast (vanakreeka Νικάνωρ Nikánōr; 4. sajand eKr) oli kreeklane, Aristotelesese lähikondlane või vähemalt kaaskodanik.
Uus!!: Aristoteles ja Nikanor Stageirast · Näe rohkem »
Nikomachos (Aristotelese isa)
Nikomachos (Νικόμαχος; õilmitses umbes 375 eKr) oli filosoof Aristotelese isa.
Uus!!: Aristoteles ja Nikomachos (Aristotelese isa) · Näe rohkem »
Nikomachose eetika
1837. aasta väljaande 1. peatükk "Nikomachose eetika" (vanakreeka ἠθικὰ Νικομάχεια (ēthiká Nikomácheia)) on kolmest Aristotelese nime all pärandunud eetikat käsitlevast kirjutisest kõige tähtsam.
Uus!!: Aristoteles ja Nikomachose eetika · Näe rohkem »
Nokkloom
Nokkloom ehk ornitorünhus (Ornithorhynchus anatinus) on ainus liik imetajate klassi ürgimetajate alamklassi ainupiluliste seltsi nokkloomlaste sugukonna nokklooma perekonnast.
Uus!!: Aristoteles ja Nokkloom · Näe rohkem »
Nominalism
Nominalism on keskajal tekkinud filosoofiasuund, mis pidas üldmõisteid vaid üksikesemete nimedeks.
Uus!!: Aristoteles ja Nominalism · Näe rohkem »
Nous
Nous (ka nus; vanakreeka νοῦς, ka νόος) on vanakreeka sõna, mida on muu hulgas filosoofias mitmes tähenduses tarvitatud.
Uus!!: Aristoteles ja Nous · Näe rohkem »
Oidipus
Fulchran-Jean Harriet' maal "Oidipus Kolonoses" (1798) Oidipus (vanakreeka keeles Οἰδίπους, ladinapäraselt Oedipus) oli müütiline Teeba kuningas, Teeba kuninga Laiose ja kuninganna Iokaste poeg, kes teadmatult tappis oma isa ja abiellus oma emaga.
Uus!!: Aristoteles ja Oidipus · Näe rohkem »
Olemine
Olemine (vanakreeka keeles to einai, ladina keeles esse, saksa keeles Sein) oli 20nda sajandini filosoofia peamine uurimisala.
Uus!!: Aristoteles ja Olemine · Näe rohkem »
Olemus
Olemus (vanakreeka keeles ousia, ladina keeles essentia, saksa keeles Wesen) on filosoofias enamasti see, mis jääb asja muutudes samaks, olles asjale olemuslikuks.
Uus!!: Aristoteles ja Olemus · Näe rohkem »
Olev
Olev (kreeka keeles to on, keskaja ladina keeles ens, saksa keeles Seiendes) on Martin Heideggeril kõik see millest me kõneleme ning mis ja kuidas me ise oleme.
Uus!!: Aristoteles ja Olev · Näe rohkem »
Olevik
Olevik on "nüüd" mineviku ja tuleviku vahel või kõik selles toimuv.
Uus!!: Aristoteles ja Olevik · Näe rohkem »
Ontoloogia
Ontoloogia ehk olemisõpetus (kreeka sõnadest on 'olev' ja logos) on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviisidega (entiteetide ehk olevate põhitüüpidega).
Uus!!: Aristoteles ja Ontoloogia · Näe rohkem »
Organon
Organon (kreeka όργανον – 'tööriist', 'organ') on Aristotelese peripateetikutest järgijate antud koondnimi ta kuuele loogikaalasele tööle.
Uus!!: Aristoteles ja Organon · Näe rohkem »
Osaeitav otsustus
Osaeitav otsustus on süllogistikas otsustus kujul "Mõned S ei ole P", kus S on subjekt ja P on predikaat.
Uus!!: Aristoteles ja Osaeitav otsustus · Näe rohkem »
Osajaatav otsustus
Osajaatav otsustus on süllogistikas otsustus kujul "Mõned S on P", kus S on subjekt ja P on predikaat.
Uus!!: Aristoteles ja Osajaatav otsustus · Näe rohkem »
Ousia
Ousia (ka: usia, oysia; vanakreeka οὐσία; eesti 'olemus, olevus, olemine', ladina essentia, saksa das Wesen) on vanakreeka filosoofia üks olulisemaid sõnu.
Uus!!: Aristoteles ja Ousia · Näe rohkem »
Paljunemine
Paljunemine on laiemas mõttes ökosüsteemis olevate ühetaoliste biosüsteemide või selle üksikosade (organellide, rakkude, liikide jt) kvantitiivne suurenemine.
Uus!!: Aristoteles ja Paljunemine · Näe rohkem »
Palve
Palve on soovi avaldamine.
Uus!!: Aristoteles ja Palve · Näe rohkem »
Paratamatus
Paratamatus tuleneb nähtuste olemusest, seadusest ja korrast.
Uus!!: Aristoteles ja Paratamatus · Näe rohkem »
Pariisi Ülikool
Pariisi Ülikool, tuntud ka nimega La Sorbonne (sellest ka varasem nimi Sorbonne'i ülikool), loodi juba 12.
Uus!!: Aristoteles ja Pariisi Ülikool · Näe rohkem »
Parima seletuse järeldamine
Parima seletuse järeldamine ehk parima seletuse tuletamine ehk abduktsioon (inglise keeles inference to the best explanation või abduction) on hüpoteeside õigustamiseksIgor Douven.
Uus!!: Aristoteles ja Parima seletuse järeldamine · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Aristoteles ja Päike · Näe rohkem »
Põhjus
Põhjus on objekti või nähtuse omadus, mille esinemise tulemuseks on alati teatud tagajärg või -järjed.
Uus!!: Aristoteles ja Põhjus · Näe rohkem »
Põhjuslikkus
Põhjuslikkus ehk kausaalsus ehk põhjustamine on sündmuse (või muu nähtus (tagajärje) esilekutsumine (tingimine), võimaldamine või ärahoidmine (põhjuse poolt), põhjuse ja selle tagajärje vaheline seos. Põhjuslikkust peetakse tavaliselt paratamatuks geneetiliseks seoseks. Enamasti usutakse, et sündmustel on põhjused ja nad on põhjused. (Näiteks epifenomenalism postuleerib siiski nähtusi, mis pole põhjused.) Teadlikkus maailmast ja tegutsemine maailmas sõltub põhjuslikkusest. Kuigi kõik seletused, ei ole põhjuslikud, saab kõike, mida saab seletada, ka põhjuslikult seletada. Metafüüsikas on põhjuslikkuse mõistmisel suuri lahkarvamusi. Põhjustamise mõistel rajanevad näiteks põhjuslik teadmisteooria, põhjuslik tajuteooria, põhjuslik mäluteooria, põhjuslik vaimuteooria, põhjuslik teoteooria, põhjuslik järeldamisteooria, põhjuslik tähendusteooria, põhjuslik osutusteooria, põhjuslik ajateooria ja põhjuslik identsusteooria.
Uus!!: Aristoteles ja Põhjuslikkus · Näe rohkem »
Peripateetikud
Aristotelese kool, Gustav Adolph Spangenberg maal 1880ndatest Peripateetikud (vanakreeka keeles περιπατητικοί 'ringijalutajad') on Aristotelese õpetust tõlgendanud ja arendanud Vana-Kreeka filosoofide koolkond.
Uus!!: Aristoteles ja Peripateetikud · Näe rohkem »
Peter Strawson
Peter Frederick Strawson (23. november 1919 – 13. veebruar 2006) oli inglise filosoof, kes tegeles keelefilosoofia, metafüüsika ja epistemoloogiaga.
Uus!!: Aristoteles ja Peter Strawson · Näe rohkem »
Phaidros
"Phaidros" on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis filosoofiline teos.
Uus!!: Aristoteles ja Phaidros · Näe rohkem »
Philippos II
Philippos II (kreeka Φίλιππος Β΄, 382–336 eKr) oli Makedoonia kuningas alates 359 eKr kuni surmani.
Uus!!: Aristoteles ja Philippos II · Näe rohkem »
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Uus!!: Aristoteles ja Planeet · Näe rohkem »
Platon
Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
Uus!!: Aristoteles ja Platon · Näe rohkem »
Platoni Akadeemia
Platoni Akadeemia oli Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr.
Uus!!: Aristoteles ja Platoni Akadeemia · Näe rohkem »
Platonism
Platoni Akadeemia kunagine asupaik Ateenas, 2008. Platonism on mõni filosoofia suund, mis lähtub antiikfilosoof Platoni filosoofia tõlgendustest.
Uus!!: Aristoteles ja Platonism · Näe rohkem »
Polühistor
Leonardo da Vinci autoportree. 1512. Sangviin, joonistus. Praegu asub Biblioteca Reales TorinosPolühistor (.
Uus!!: Aristoteles ja Polühistor · Näe rohkem »
Poliitiline filosoofia
Poliitiline filosoofia on poliitikast mõtlemine ja poliitika toimimise ülevaade.
Uus!!: Aristoteles ja Poliitiline filosoofia · Näe rohkem »
Polis
Polis (kreeka keeles πόλις 'linn') oli tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest.
Uus!!: Aristoteles ja Polis · Näe rohkem »
Politeia
"Politeia" ehk "Riik" on Platoni dialoog, mille peateema on arutelu selle üle, mis on õiglus ja milline on parim poliitiline kord.
Uus!!: Aristoteles ja Politeia · Näe rohkem »
Politoloogia
Politoloogia on teadus, mis uurib võimu ja valitsemise vorme, poliitilisi süsteeme ja ideoloogiaid.
Uus!!: Aristoteles ja Politoloogia · Näe rohkem »
Pragmateia
Pragmateia (saksa keeles Pragmatie) on üks Aristotelese kirjutiste tüüp.
Uus!!: Aristoteles ja Pragmateia · Näe rohkem »
Praktiline filosoofia
Praktiliseks filosoofiaks nimetatakse filosoofia harusid, mis on tihedalt seotud praktiliste rakendustega nagu eetika, esteetika, poliitiline filosoofia, õigusfilosoofia, religioonifilosoofia, väärtusteooria jts.
Uus!!: Aristoteles ja Praktiline filosoofia · Näe rohkem »
Predikaat
Predikaat on traditsioonilises loogikas see, mida millegi kohta öeldakse; termin propositsioonis, mida öeldakse teise termini (subjekti) kohta ehk omistatakse subjektile ehk preditseeritakse subjekti kohta.
Uus!!: Aristoteles ja Predikaat · Näe rohkem »
Predikaatloogika
Predikaatloogika ehk predikaatarvutus on lauseloogika laienduste klass, kus lisaks lausesümbolitele ja konnektoritele on kasutusel vähemalt predikaadisümbolid, indiviidikonstandid, muutujad (indiviidimuutujad) ja kvantorid.
Uus!!: Aristoteles ja Predikaatloogika · Näe rohkem »
Predikatsioon
Predikatsiooniseos on üks moodustajate vahelisi grammatilise seose liike.
Uus!!: Aristoteles ja Predikatsioon · Näe rohkem »
Predikatsioon (filosoofia)
Predikatsioon ehk preditseerimine (ladina sõnast praedicatio 'väljaütlemine, teatavakstegemine') on filosoofias esemele, asjale, objektile või asjaolule (laias mõttes) omaduse omistamine või selle omaduse eitamine sellel.
Uus!!: Aristoteles ja Predikatsioon (filosoofia) · Näe rohkem »
Propositsioon
Propositsioon on lausesisu ehk lause tähendus, see mida uskumuse puhul usutakse, soovi puhul soovitakse, teadmise puhul teatakse jne, ehk teisisõnu propositsioonilise hoiaku sisu.
Uus!!: Aristoteles ja Propositsioon · Näe rohkem »
Protagoras (Platoni dialoog)
Dialoogi "Protagoras" algus vanimas säilinud keskaegses käsikirjas "Protagoras" on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis filosoofiline teos.
Uus!!: Aristoteles ja Protagoras (Platoni dialoog) · Näe rohkem »
Psühholoogia
Psühholoogia on teadusharu, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse (või psüühikat) ehk vaimseid protsesse ja nendevahelisi seoseid.
Uus!!: Aristoteles ja Psühholoogia · Näe rohkem »
Ratsionalism
Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed.
Uus!!: Aristoteles ja Ratsionalism · Näe rohkem »
René Descartes
René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius; 31. märts 1596 La Haye en Touraine, Prantsusmaa – 11. veebruar 1650 Stockholm, Rootsi) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.
Uus!!: Aristoteles ja René Descartes · Näe rohkem »
Retoorika
Retoorika hõlmab suulise kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti.
Uus!!: Aristoteles ja Retoorika · Näe rohkem »
Richard Sorabji
Sir Richard Rustom Kharsedji Sorabji (sündinud 8. novembril 1934 Oxfordis) on Briti filosoofiaajaloolane.
Uus!!: Aristoteles ja Richard Sorabji · Näe rohkem »
Ringjoon
Ringjoon ja selle keskpunkt Ringjoon keskpunktiga ''M'' ja raadiusega ''r'' Ringjooneks (üldkeeles ka ringiks) nimetatakse elementaargeomeetrias tasandi antud punktist (ringjoone keskpunktist) kindlal (tavaliselt) positiivsel kaugusel olevate selle tasandi punktide hulka.
Uus!!: Aristoteles ja Ringjoon · Näe rohkem »
Süllogism
Süllogismi mõiste tuleb kreeka keelest syllogismos ja selle tähendus on järeldus.
Uus!!: Aristoteles ja Süllogism · Näe rohkem »
Süllogistika
Süllogistika (kreeka syllogistikos) tähendab järeldusõpetus.
Uus!!: Aristoteles ja Süllogistika · Näe rohkem »
Sümbol
Sümbol (vanakreeka sõnast σύμβολον symbolon, ’märk, tunnus’) ehk võrdkuju on märk, mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade (näiteks ühiskondliku kokkuleppe) alusel.
Uus!!: Aristoteles ja Sümbol · Näe rohkem »
Süntaks
Süntaks ehk lauseõpetus on grammatika osa, mis käsitleb sõnade ühendamist sõnaühenditeks ja lauseteks.
Uus!!: Aristoteles ja Süntaks · Näe rohkem »
Sõna
Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.
Uus!!: Aristoteles ja Sõna · Näe rohkem »
Seletus
Seletus on edukas vastus küsimusele, miks leidis aset mingi konkreetne sündmus või miks on olemas mingi nähtus (sealhulgas mingi seaduspära).
Uus!!: Aristoteles ja Seletus · Näe rohkem »
Semantika
Semantika ehk tähendusõpetus on keeleteaduse haru, mis uurib.
Uus!!: Aristoteles ja Semantika · Näe rohkem »
Sfäär
Sfäär Sfääriks ehk kerapinnaks nimetatakse kõikide punktide hulka, mis asuvad mõnest fikseeritud punktist O kaugusel r. Punkti O nimetatakse sfääri keskpunktiks ja sfääri punktide ning selle keskpunkti vahelist kaugust r sfääri raadiuseks.
Uus!!: Aristoteles ja Sfäär · Näe rohkem »
Skeptitsism
Skeptitsism on filosoofiline hoiak, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas.
Uus!!: Aristoteles ja Skeptitsism · Näe rohkem »
Skolastika
Skolastika on keskaja filosoofias õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil.
Uus!!: Aristoteles ja Skolastika · Näe rohkem »
Sofistid
Sofistid (kr sophia "tarkus", sophistes "tark") olid Vana-Kreeka filosoofid, kes 5.
Uus!!: Aristoteles ja Sofistid · Näe rohkem »
Sokrates
Sokratese marmorkuju Louvre'i muuseumis Sokrates (Σωκράτης) (469–399 eKr) oli vanakreeka filosoof, kes elas ja õpetas Ateenas.
Uus!!: Aristoteles ja Sokrates · Näe rohkem »
Sokratese apoloogia
"Sokratese apoloogia" on Platoni teos.
Uus!!: Aristoteles ja Sokratese apoloogia · Näe rohkem »
Sophokles
pisi Sophokles (kreeka keeles Σοφοκλῆς Sophoklēs; 497/496 eKr Kolonos – 406/405 eKr Ateena) oli üks tuntumaid vanakreeka näitekirjanikke.
Uus!!: Aristoteles ja Sophokles · Näe rohkem »
Stageira
Stageira kindlusemüür Liotópi poolsaarel, vaade Chalkidike poolsaare sisemaa suunas Stageira kindlusemüürid Stageira Stageira Stageira Stageira (vanakreeka τὰ Στάγειρα ta Stageira, ka ή Στάγειρος he Stageiros, ή Στάγιρος he Stagiros, ladina Stagira (Stagīra)) oli Vana-Kreeka linn (polis) Chalkidike poolsaare idarannikul Syleuse tasandikul.
Uus!!: Aristoteles ja Stageira · Näe rohkem »
Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia
Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia (Stanford Encyclopedia of Philosophy) on vaba veebientsüklopeedia filosoofia alal, mida toimetatakse Stanfordi Ülikooli poolt.
Uus!!: Aristoteles ja Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia · Näe rohkem »
Subjekt (loogika)
Subjekt on traditsioonilises loogikas see, mille kohta midagi öeldakse, vastandina predikaadile (sellele, mida subjekti kohta öeldakse).
Uus!!: Aristoteles ja Subjekt (loogika) · Näe rohkem »
Substants
Substants on iseseisvalt olemasolev olev.
Uus!!: Aristoteles ja Substants · Näe rohkem »
Substraat (filosoofia)
Substraat on filosoofias partikulaari omaduse alus, ilma ühegi omaduseta "paljas partikulaar" ("naked particular", "bare particular", "thin particular"), mis kannab omadust, liidab omadused kokku üheks asjaks ning eristab üht asja teistest.
Uus!!: Aristoteles ja Substraat (filosoofia) · Näe rohkem »
Suhe (filosoofia)
Suhe ehk relatsioon on filosoofias aktsidents, mis seob vähemalt kaht entiteeti.
Uus!!: Aristoteles ja Suhe (filosoofia) · Näe rohkem »
Taevakeha
Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha.
Uus!!: Aristoteles ja Taevakeha · Näe rohkem »
Taevas
Taevas päikeseloojangul. Näha on pilved ja kuusirp Taevas on Maalt vaadeldav ja Maa pinnast kõrgemal asuv maailmaruumi osa, mis sisaldab atmosfääri, kosmose ning nendes leiduvad objektid ja nähtused.
Uus!!: Aristoteles ja Taevas · Näe rohkem »
Taju
Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.
Uus!!: Aristoteles ja Taju · Näe rohkem »
Tanah
pisi Tanah (heebrea: תנ״ך TNK ehk 'tanakh'; eesti keeles on kasutatud ka vormi Tanak) on judaismi pühakiri.
Uus!!: Aristoteles ja Tanah · Näe rohkem »
Tantsukunst
Eesti rahvatantsu esitamine Vanemuise kontserdimaja laval 1985. aastal Tartus tegutsev vene mustlastantsu- ja lauluansambel Maljarka esinemas Tantsukunst on kunstivorm, milles kunstiline väljendus toimub kehaliigutuste ehk tantsu abil.
Uus!!: Aristoteles ja Tantsukunst · Näe rohkem »
Tark
Tark (ka: teadja, teadmamees) on vanemates kultuurides inimene, kelle juures käiakse nõu küsimas.
Uus!!: Aristoteles ja Tark · Näe rohkem »
Tarkus
"Tarkus kaitsmas noorust armastuse vastu". Charles Meynier (umbes 1810). Tarkus on võime mõtiskleda ja tegutseda, kasutades teadmisi, kogemusi, mõistmist, tervet mõistust ja taipamist.
Uus!!: Aristoteles ja Tarkus · Näe rohkem »
Tähendus
Tähendus on märgiga vastavusse seatud sisu ehk märgi (sõna, lause, kõne, teksti või muu nähtuse) poolt esile kutsutud teadmine.
Uus!!: Aristoteles ja Tähendus · Näe rohkem »
Täislause
Tüüpiline lause on täislause, s.o ehituselt täielik lause, mis väljendab terviklikku mõtet.
Uus!!: Aristoteles ja Täislause · Näe rohkem »
Tõe vastavusteooria
Tõe vastavusteooria ehk tõe korrespondentsiteooria või tõe korrespondentsusteooria on teooria, mille alusel väite tõesus või väärus määratakse ära vaid selle kaudu, kas see päris maailmas ka nii esineb ning seda edukalt kirjeldab.
Uus!!: Aristoteles ja Tõe vastavusteooria · Näe rohkem »
Tõestus
Tõestuse all mõeldakse matemaatikas, loogikas ja filosoofias kehtivat arutlust, mille eelduste tõesus on teada või kokku lepitud.
Uus!!: Aristoteles ja Tõestus · Näe rohkem »
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Aristoteles ja Tõesus · Näe rohkem »
Tõeväärtus
Tõeväärtus on loogikas väärtus, mis iseloomustab propositsiooni suhet tõesse.
Uus!!: Aristoteles ja Tõeväärtus · Näe rohkem »
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Uus!!: Aristoteles ja Teadmine · Näe rohkem »
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Uus!!: Aristoteles ja Teadus · Näe rohkem »
Teadusharu
Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.
Uus!!: Aristoteles ja Teadusharu · Näe rohkem »
Teaduslik meetod
Teaduslik meetod väljendab tõeste teadmiste saamise üldiseid toimingud.
Uus!!: Aristoteles ja Teaduslik meetod · Näe rohkem »
Tegelikkus
Tegelikkus ehk aktuaalsus (kreeka keeles energeia, ladina keeles actualitas, saksa keeles Wirklichkeit) on 1) millegi omadus olla mitte ainult võimalik, vaid olla ka päriselt, 2) kõige tegeliku kogusumma. Tegelikkus on 1) puhta võimalikkuse vastand (gegenüber der bloßen Möglichkeit): aktuaalsus (die Aktualität), praegune olemine (das gegenwärtige Sein), tegu (Wirken), mõjutatu (Ausgewirkte), teokstehtu (Verwirklichte); 2) näiva (Schein), kujuteldava (Eingebildete), pelgalt ettekujutatava (Vorgestellte), pildilise (Bildlichen), mõeldu (Vermeinten) vastand: kehastades keeruliselt määratletavaid (zuständlich Beurteilten) omadusi nagu olemasolev (seiend), olemuslik (wesenhaft), asjane (dinglich), omaduslik (eigenschaftlich) või ka tõeliselt oleva kogusumma (den Inbegriff des wahrhaft Seienden selbst). Algselt on kõik (implitsiitne) tõeline (Ursprünglich gilt alles (implizite) als wirklich), tõelisuse mõiste aga tekib alles tõese ja väljamõeldu, näiliselt oleva, vastandumisel (der Begriff der Wirklichkeit wird aber erst gebildet durch die Gegenüberstellung des wahrhaft und des vermeintlich, scheinbar Seienden). "Tegelik" ("wirklich") on kõik tegutsemisvõimeline (Wirkungsfähige), (võimalikule) kogemusele sisu loov (den Inhalt einer (möglichen) Erfahrung bildende) või olevana mõeldu (als seiend denkend Gesetzte). Kuigi objektid on oma loomu poolest subjektiivselt tingitud (Indem man erkennt, daß die Objekte in ihrer Beschaffenheit subjektiv bedingt sind), muutub nende tegelikkus siiski kaudselt, relatiivselt, (verwandelt sich deren Wirklichkeit in eine bloß mittelbare, relative), samas kui Mina kui sellise vahetu tegelikkus püsib ja on ette kirjutatud "transtsendentsete faktorite" absoluutse tegelikkuse poolt (während das Ich als solches unmittelbare Wirklichkeit behält und eine absolute Wirklichkeit den "transzendenten Faktoren" zugeschrieben wird). Isiklike üleelamiste subjektiivsest tegelikkusest (von der subjektiven Wirklichkeit der individuellen Erlebnisse) eristuvad nende objektiivse tegelikkuse poolest võimalike (väliste) tunnetussisude reeglipärased seosed (gesetzmäßigen Zusammenhänge möglicher (äußerer) Erfahrungsinhalte durch ihre objektive Wirklichkeit), vt reaalsus (Realität).
Uus!!: Aristoteles ja Tegelikkus · Näe rohkem »
Teine analüütika
"Teine analüütika" on Aristotelese teos, mis on kirjutatud umbes 350 eKr.
Uus!!: Aristoteles ja Teine analüütika · Näe rohkem »
Teleoloogia
Teleoloogia on filosoofiline õpetus eesmärgipärasusest.
Uus!!: Aristoteles ja Teleoloogia · Näe rohkem »
Teoloogia
Teoloogia (vanakreeka keelest θεος theos 'Jumal' ja λογος logos 'õpetus, sõna') on sõnasõnaliselt 'õpetus Jumalast'.
Uus!!: Aristoteles ja Teoloogia · Näe rohkem »
Termin
Objekt, mõiste, termin ja definitsioon Termin (ladinakeelsest sõnast terminus 'piir, raja') ehk oskussõna on mingil erialal kasutatav rangelt defineeritud sõna või väljend (oskussõna).
Uus!!: Aristoteles ja Termin · Näe rohkem »
The Human Condition
"The Human Condition" ("Inimese olukord") on Hannah Arendti filosoofiline raamat.
Uus!!: Aristoteles ja The Human Condition · Näe rohkem »
Theophrastos
Theophrastos Theophrastos (vanakreeka keeles Θεόφραστος, ladina keeles Theophrastus) (u 372 eKr Eresos – 288 eKr) oli vanakreeka filosoof, Aristotelese õpilane.
Uus!!: Aristoteles ja Theophrastos · Näe rohkem »
Thomas Hobbes
pisi Thomas Hobbes (5. aprill 1588 – 4. detsember 1679) oli inglise ajaloolane, filosoof ja matemaatik.
Uus!!: Aristoteles ja Thomas Hobbes · Näe rohkem »
Thukydides
Thukydides Thukydides (umbes 460 eKr – 396 eKr) oli Vana-Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim ajaloolane, kelle elutööks oli "Peloponnesose sõja ajaloo" kirjutamine.
Uus!!: Aristoteles ja Thukydides · Näe rohkem »
Tiirlemine
raskuskeskme Tiirlemine on keha ligilähedaselt perioodiline kulgliikumine ümber teise keha.
Uus!!: Aristoteles ja Tiirlemine · Näe rohkem »
Timaios
"Timaios" on üks Platoni dialoogidest.
Uus!!: Aristoteles ja Timaios · Näe rohkem »
Toomas Paul
Toomas Paul 1999. aastal Toomas Paul (sündinud 29. oktoobril 1939) on eesti vaimulik, teoloog, kiriku- ja kultuuriloolane, dr.
Uus!!: Aristoteles ja Toomas Paul · Näe rohkem »
Traakia
Traakia tänapäevased piirid Bulgaarias, Kreekas ja Türgis Traakia (bulgaaria keeles Тракия (Trakiya), kreeka keeles Θράκη (Thráki), türgi keeles Trakya) on ajalooline ja geograafiline piirkond Kagu-Euroopas.
Uus!!: Aristoteles ja Traakia · Näe rohkem »
Traditsiooniline loogika
Traditsiooniline loogika (inglise traditional logic) ehk Aristotelese loogika (inglise Aristotelian logic) on koondnimetus loogikale, mis sai alguse Aristotelesest ja domineeris kuni 19.
Uus!!: Aristoteles ja Traditsiooniline loogika · Näe rohkem »
Tragöödia
Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend, üks dramaatika žanre (teised on komöödia ja draama).
Uus!!: Aristoteles ja Tragöödia · Näe rohkem »
Traktaat
Traktaat (ladina keeles tractatus, "käsitlus", "arutlus") on teadusteksti arhailine vorm, mis tavaliselt kujutab enesest lühemat teatud teemat käsitlevat kirjalikku teksti.
Uus!!: Aristoteles ja Traktaat · Näe rohkem »
Truudus
Truudus ehk ustavus on omadus, mille puhul ollakse ustavad ehk lojaalsed kas mõnele inimesele (abikaasale, armastatule, sõbrale), inimeste rühmale (aatekaaslastele, parteile) või ideele (printsiibile).
Uus!!: Aristoteles ja Truudus · Näe rohkem »
Tulevik
Tulevik on vaatleja poolt käesoleva hetkena tajutavale ajale (olevikule) järgnev aeg.
Uus!!: Aristoteles ja Tulevik · Näe rohkem »
Tunnetus (filosoofia)
Tunnetus (saksa keeles Erkenntnis, ladina keeles cognitio) on teadmiseni jõudmise protsess.
Uus!!: Aristoteles ja Tunnetus (filosoofia) · Näe rohkem »
Ulrich von Wilamowitz-Moellendorff
Ulrich von Wilamowitz-Moellendorff (1902) Enno (ka Emmo) Friedrich Wichard Ulrich von Wilamowitz-Moellendorff (22. detsember 1848 Markowitz (Markowice) – 25. september 1931 Berliin) oli saksa klassikaline filoloog, eelkõige vanakreeka kirjanduse spetsialist.
Uus!!: Aristoteles ja Ulrich von Wilamowitz-Moellendorff · Näe rohkem »
Universaalid
Universaalid on filosoofias üldised ideed.
Uus!!: Aristoteles ja Universaalid · Näe rohkem »
Utilitarism
Utilitarism (lad utilitas tähendab kasu) on eetikas arvamus, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele.
Uus!!: Aristoteles ja Utilitarism · Näe rohkem »
Uusplatonism
Uusplatonism ehk neoplatonism on 3.
Uus!!: Aristoteles ja Uusplatonism · Näe rohkem »
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Uus!!: Aristoteles ja Vana-Kreeka · Näe rohkem »
Vana-Makedoonia
Vana-Makedoonia (vanakreeka keeles Μακεδονία) oli antiikaja Kreeka ajalooline maa Egeuse merest põhjas.
Uus!!: Aristoteles ja Vana-Makedoonia · Näe rohkem »
Vanakreeka keel
Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.
Uus!!: Aristoteles ja Vanakreeka keel · Näe rohkem »
Vastuolulisus
Vastuolulisus on propositsioonide kogumi omadus, mis seisneb selles, et on loogiliselt võimatu, et kõik sellesse kuuluvad propositsioonid oleksid tõesed.
Uus!!: Aristoteles ja Vastuolulisus · Näe rohkem »
Väärus
Väärus on tõesusele vastandlik omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Aristoteles ja Väärus · Näe rohkem »
Vägi
Vägi on eriti loodususundeis kogu maailma ja kõike seal olevat täitev ja ergastav ebaisikuline jõud.
Uus!!: Aristoteles ja Vägi · Näe rohkem »
Väide
Väide on propositsioon, mida väidetakse.
Uus!!: Aristoteles ja Väide · Näe rohkem »
Väike-Aasia
Väike-Aasia poolsaar paikneb Türgi lääneosas Väike-Aasia on poolsaar Euraasia edelaosas.
Uus!!: Aristoteles ja Väike-Aasia · Näe rohkem »
Väitlause
Väitlause ehk jutustav lause on sisult ja vormilt markeerimata lausetüüp.
Uus!!: Aristoteles ja Väitlause · Näe rohkem »
Välistatud kolmanda seadus
Välistatud kolmanda seadus ehk välistatud kolmanda reegel ehk välistatud kolmanda printsiip ehk välistatud kolmanda põhilause (ka tertium non datur, principium exclusi tertii) on reegel loogikas, mille kohaselt tõene on kas propositsioon või tema eitus, kolmandat võimalust pole.
Uus!!: Aristoteles ja Välistatud kolmanda seadus · Näe rohkem »
Välistav disjunktsioon
Välistav disjunktsioon ehk välistav VÕI (kasutatakse ka termineid mitteekvivalents, antiekvivalents, range disjunktsioon) on lausearvutuses binaarne tehe, mis on tõene parajasti siis, kui tema operandidel on erinevad väärtused (kui üks on tõene ja teine väär) Seda tähistatakse järgmiste infiksoperaatoritega: XOR, EOR, EXOR, ⊻, ⩒, ⩛, ⊕, ↮, ja ≢.
Uus!!: Aristoteles ja Välistav disjunktsioon · Näe rohkem »
Võimalikkus
Võimalikkus (kreeka keeles dynamis, ladina keeles possibilitas, potentia, saksa keeles Möglichkeit) on Loogiline võimalikkus ja reaalne võimalikkus ei ole mitte asja omadused, vaid üksnes mõtlemise ja selle objektide suhte (Beziehung) või senisele tunnetusele põhineva fakti oodatavuse (die Erwartung eines Tatbestandes auf Grund der bisherigen Erkenntnis) väljendus (Ausdruck).
Uus!!: Aristoteles ja Võimalikkus · Näe rohkem »
Veenmine
Veenmine on tegevus, millel on avalik eesmärk ületada kellegi kahtlus või kõhklus.
Uus!!: Aristoteles ja Veenmine · Näe rohkem »
Venni diagramm
Venni diagramm (briti loogiku John Venni järgi) on vahend hulgateoreetiliste operatsioonide ja lausearvutuse valemite illustreerimiseks.
Uus!!: Aristoteles ja Venni diagramm · Näe rohkem »
Viha
Viha on tugev, ebameeldiv emotsionaalne reaktsioon tajutavale provokatsioonile, haigetsaamisele või ohule.
Uus!!: Aristoteles ja Viha · Näe rohkem »
Von der mannigfachen Bedeutung des Seienden nach Aristoteles
"Von der mannigfachen Bedeutung des Seienden nach Aristoteles" ("Oleva mitmetisest tähendusest Aristotelese järgi") on Franz Brentano filosoofiline teos.
Uus!!: Aristoteles ja Von der mannigfachen Bedeutung des Seienden nach Aristoteles · Näe rohkem »
Voorus
Voorus (vanakreeka keeles ἀρετή (aretē), ladina keeles virtus, inglise keeles virtue, saksa keeles die Tugend) on tavakeele sõna ja ühtlasi filosoofiline mõiste ning on seotud eetikaga.
Uus!!: Aristoteles ja Voorus · Näe rohkem »
Vooruseetika
Vooruseetika on normatiivse eetika suund, mis võtab moraalsete hinnangute aluseks inimese moraalse iseloomu ja voorused.
Uus!!: Aristoteles ja Vooruseetika · Näe rohkem »
Werner Jaeger
Werner Jaeger (Max Liebermanni litograafia, 1915) Werner Wilhelm Jaeger (30. juuli 1888 Lobberich – 19. oktoober 1961 Cambridge, Massachusetts) oli saksa klassikaline filoloog.
Uus!!: Aristoteles ja Werner Jaeger · Näe rohkem »
William Ockham
William Ockhami kujutav klaasvitraaž Surrey kirikus William Ockham (ka Occam, Hockham, umbes 1288 – 1347 või 1348) oli inglise frantsiskaani munk ja skolastiline filosoof, kelle arvatavaks sünnikohaks on Ockham, väike küla Surrey krahvkonnas.
Uus!!: Aristoteles ja William Ockham · Näe rohkem »
Xenokrates
Xenokrates Chalkedonist ehk Xenokrates Kalchedonist (396–314 eKr) oli vanakreeka filosoof, Platoni Akadeemia skolarh 339–314 eKr.
Uus!!: Aristoteles ja Xenokrates · Näe rohkem »
1858
1858.
Uus!!: Aristoteles ja 1858 · Näe rohkem »
1862
1862.
Uus!!: Aristoteles ja 1862 · Näe rohkem »
1878
1878.
Uus!!: Aristoteles ja 1878 · Näe rohkem »
1880
1880.
Uus!!: Aristoteles ja 1880 · Näe rohkem »
1888
1888.
Uus!!: Aristoteles ja 1888 · Näe rohkem »
1895
1895.
Uus!!: Aristoteles ja 1895 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Aristoteles ja 19. sajand · Näe rohkem »
1912
1912.
Uus!!: Aristoteles ja 1912 · Näe rohkem »
1923
1923.
Uus!!: Aristoteles ja 1923 · Näe rohkem »
1926
1926.
Uus!!: Aristoteles ja 1926 · Näe rohkem »
1942
1942.
Uus!!: Aristoteles ja 1942 · Näe rohkem »
1951
1951.
Uus!!: Aristoteles ja 1951 · Näe rohkem »
1957
1957.
Uus!!: Aristoteles ja 1957 · Näe rohkem »
1958
1958.
Uus!!: Aristoteles ja 1958 · Näe rohkem »
1960
1960.
Uus!!: Aristoteles ja 1960 · Näe rohkem »
1961
1961.
Uus!!: Aristoteles ja 1961 · Näe rohkem »
1963
1963.
Uus!!: Aristoteles ja 1963 · Näe rohkem »
1965
1965.
Uus!!: Aristoteles ja 1965 · Näe rohkem »
1966
1966.
Uus!!: Aristoteles ja 1966 · Näe rohkem »
1967
1967.
Uus!!: Aristoteles ja 1967 · Näe rohkem »
1968
1968.
Uus!!: Aristoteles ja 1968 · Näe rohkem »
1969
1969.
Uus!!: Aristoteles ja 1969 · Näe rohkem »
1970
1970.
Uus!!: Aristoteles ja 1970 · Näe rohkem »
1971
1971.
Uus!!: Aristoteles ja 1971 · Näe rohkem »
1972
1972.
Uus!!: Aristoteles ja 1972 · Näe rohkem »
1973
1973.
Uus!!: Aristoteles ja 1973 · Näe rohkem »
1974
1974.
Uus!!: Aristoteles ja 1974 · Näe rohkem »
1975
1975.
Uus!!: Aristoteles ja 1975 · Näe rohkem »
1976
1976.
Uus!!: Aristoteles ja 1976 · Näe rohkem »
1978
1978.
Uus!!: Aristoteles ja 1978 · Näe rohkem »
1979
1979.
Uus!!: Aristoteles ja 1979 · Näe rohkem »
1980
1980.
Uus!!: Aristoteles ja 1980 · Näe rohkem »
1981
1981.
Uus!!: Aristoteles ja 1981 · Näe rohkem »
1982
1982.
Uus!!: Aristoteles ja 1982 · Näe rohkem »
1983
1983.
Uus!!: Aristoteles ja 1983 · Näe rohkem »
1984
1984.
Uus!!: Aristoteles ja 1984 · Näe rohkem »
1985
1985.
Uus!!: Aristoteles ja 1985 · Näe rohkem »
1986
1986.
Uus!!: Aristoteles ja 1986 · Näe rohkem »
1987
1987.
Uus!!: Aristoteles ja 1987 · Näe rohkem »
1988
1988.
Uus!!: Aristoteles ja 1988 · Näe rohkem »
1989
1989.
Uus!!: Aristoteles ja 1989 · Näe rohkem »
1990
1990.
Uus!!: Aristoteles ja 1990 · Näe rohkem »
1991
1991.
Uus!!: Aristoteles ja 1991 · Näe rohkem »
1992
1992.
Uus!!: Aristoteles ja 1992 · Näe rohkem »
1993
1993.
Uus!!: Aristoteles ja 1993 · Näe rohkem »
1995
1995.
Uus!!: Aristoteles ja 1995 · Näe rohkem »
1998
1998.
Uus!!: Aristoteles ja 1998 · Näe rohkem »
1999
1999.
Uus!!: Aristoteles ja 1999 · Näe rohkem »
2000
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.
Uus!!: Aristoteles ja 2000 · Näe rohkem »
2001
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.
Uus!!: Aristoteles ja 2001 · Näe rohkem »
2002
2002.
Uus!!: Aristoteles ja 2002 · Näe rohkem »
2003
2003.
Uus!!: Aristoteles ja 2003 · Näe rohkem »
2004
2004.
Uus!!: Aristoteles ja 2004 · Näe rohkem »
2006
2006.
Uus!!: Aristoteles ja 2006 · Näe rohkem »
2007
2007.
Uus!!: Aristoteles ja 2007 · Näe rohkem »
2009
2009.
Uus!!: Aristoteles ja 2009 · Näe rohkem »
2013
2013.
Uus!!: Aristoteles ja 2013 · Näe rohkem »
2014
2014.
Uus!!: Aristoteles ja 2014 · Näe rohkem »
2015
2015.
Uus!!: Aristoteles ja 2015 · Näe rohkem »
2019
2019.
Uus!!: Aristoteles ja 2019 · Näe rohkem »
2020
2020.
Uus!!: Aristoteles ja 2020 · Näe rohkem »
2021
2021.
Uus!!: Aristoteles ja 2021 · Näe rohkem »
322 eKr
Aasta 322 enne Kristuse sündi oli 322.
Uus!!: Aristoteles ja 322 eKr · Näe rohkem »
335 eKr
335.
Uus!!: Aristoteles ja 335 eKr · Näe rohkem »
342 eKr
Aasta 342 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
Uus!!: Aristoteles ja 342 eKr · Näe rohkem »
344 eKr
Aasta 344 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
Uus!!: Aristoteles ja 344 eKr · Näe rohkem »
347 eKr
Aasta 347 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
Uus!!: Aristoteles ja 347 eKr · Näe rohkem »
384 eKr
Aasta 384 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
Uus!!: Aristoteles ja 384 eKr · Näe rohkem »
7. märts
7.
Uus!!: Aristoteles ja 7. märts · Näe rohkem »
