Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Aristoteles ja Pierre Abélard
Aristoteles ja Pierre Abélard on 39 ühist asja (Unioonpeedia): Abstraheerimine, Boëthius, De interpretatione, Dialektika, Eitus, Element (stiihia), Filosoofia, Filosoofia veebientsüklopeedia, Gottlob Frege, Hing, Jumal, Kategooriad, Ladina keel, Lause, Loogika, Loomulik liik, Loomus, Mateeria, Matemaatika, Mõiste, Mõistus, Metafüüsika, Minevik, Nominalism, Ontoloogia, Peripateetikud, Propositsioon, Sõna, Seletus, Skolastika, ..., Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia, Substants, Suhe (filosoofia), Tähendus, Tõesus, Teoloogia, Tulevik, Universaalid, Väide. Laienda indeks (9 rohkem) »
Abstraheerimine
Abstraheerimine (ladina sõnast abstrahere 'ära tõmbama, eemaldama') ehk abstraktsioon on nähtuse mõne aspekti mõtteline esiletoomine ja mõnede teiste aspektide kõrvalejätmine.
Abstraheerimine ja Aristoteles · Abstraheerimine ja Pierre Abélard ·
Boëthius
Boëthius oma õpilasi õpetamas Anicius Manlius Severinus Boëthius (480 Rooma – 524 või 525 Pavia) oli kristlik filosoof.
Aristoteles ja Boëthius · Boëthius ja Pierre Abélard ·
De interpretatione
"De interpretatione" (vanakreeka keeles Περὶ ἑρμηνείας (Peri hermeneias)) on Aristotelese teos, osa Organonist.
Aristoteles ja De interpretatione · De interpretatione ja Pierre Abélard ·
Dialektika
Dialektika (vanakreeka sõnast dialektikē, mis on tuletatud sõnast dialegesthai 'läbi või lahti rääkima') on filosoofia mõiste, mille tähendus on aegade jooksul muutunud ning mida tänapäeval ei mõisteta üheselt, kuid mida sageli seostatakse dialoogiga või vasturääkivusega või teesilt ja antiteesilt sünteesini jõudmisega.
Aristoteles ja Dialektika · Dialektika ja Pierre Abélard ·
Eitus
Loogikas nimetatakse propositsiooni eituseks ehk negatsiooniks selle propositsiooniga kontradiktoorset propositsiooni.
Aristoteles ja Eitus · Eitus ja Pierre Abélard ·
Element (stiihia)
Elementideks nimetatakse Euroopa ja ida traditsioonilistes maailmapiltides maailma ürgalgeid (kreeka arche).
Aristoteles ja Element (stiihia) · Element (stiihia) ja Pierre Abélard ·
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Aristoteles ja Filosoofia · Filosoofia ja Pierre Abélard ·
Filosoofia veebientsüklopeedia
Filosoofia veebientsüklopeedia (The Internet Encyclopedia of Philosophy) on 1995.
Aristoteles ja Filosoofia veebientsüklopeedia · Filosoofia veebientsüklopeedia ja Pierre Abélard ·
Gottlob Frege
Frege (umbes 1879) Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar – 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika rajajaks.
Aristoteles ja Gottlob Frege · Gottlob Frege ja Pierre Abélard ·
Hing
Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.
Aristoteles ja Hing · Hing ja Pierre Abélard ·
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Aristoteles ja Jumal · Jumal ja Pierre Abélard ·
Kategooriad
"Kategooriad" (vanakreeka keeles Περὶ τῶν κατηγοριῶν (Perì tṓn katēgoriṓn), ladina keeles Categoriae) on Aristotelese teos.
Aristoteles ja Kategooriad · Kategooriad ja Pierre Abélard ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Aristoteles ja Ladina keel · Ladina keel ja Pierre Abélard ·
Lause
Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet.
Aristoteles ja Lause · Lause ja Pierre Abélard ·
Loogika
Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.
Aristoteles ja Loogika · Loogika ja Pierre Abélard ·
Loomulik liik
Loomulik liik ehk loomulik rühm ehk looduslik liik (inglise keeles natural kind) on asjade kategooria, mille piirid on määratud asjade enestega, mitte inimeste ettekujutuste või arusaamadega asjadest.
Aristoteles ja Loomulik liik · Loomulik liik ja Pierre Abélard ·
Loomus
Loomuse all mõistetakse filosoofias millegi iseseisvat, mõistusse haaramisele eelnevat ("looduslikku") olemasolu, mida eeldatakse enne selle filosoofilist tematiseerimist.
Aristoteles ja Loomus · Loomus ja Pierre Abélard ·
Mateeria
Mateeria (mõnikord ka: aine) mõistet on filosoofias traditsiooniliselt kasutatud Aristotelese mõistes.
Aristoteles ja Mateeria · Mateeria ja Pierre Abélard ·
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Aristoteles ja Matemaatika · Matemaatika ja Pierre Abélard ·
Mõiste
abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.
Aristoteles ja Mõiste · Mõiste ja Pierre Abélard ·
Mõistus
Kuu peal elunevate mõistuste tants Saltatriculi lavastuses "Raevunud Orlando" põhineb renessansiaegsetel kujutlustel, mille kohaselt arukaotuse korral lahkub mõistus inimesest ja lendab Kuu peale. Mõistuse (saksa keeles Vernunft, vene keeles разум) all kitsamas mõttes mõeldakse filosoofias arust kõrgemat vaimset võimet, mis seostab aru tulemused terviklikeks ja seesmiselt seostatud mõteteks või tegudeks.
Aristoteles ja Mõistus · Mõistus ja Pierre Abélard ·
Metafüüsika
Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.
Aristoteles ja Metafüüsika · Metafüüsika ja Pierre Abélard ·
Minevik
Minevik on aeg, mis eelneb olevikule, või kõik see, mis on ajas möödunud.
Aristoteles ja Minevik · Minevik ja Pierre Abélard ·
Nominalism
Nominalism on keskajal tekkinud filosoofiasuund, mis pidas üldmõisteid vaid üksikesemete nimedeks.
Aristoteles ja Nominalism · Nominalism ja Pierre Abélard ·
Ontoloogia
Ontoloogia ehk olemisõpetus (kreeka sõnadest on 'olev' ja logos) on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviisidega (entiteetide ehk olevate põhitüüpidega).
Aristoteles ja Ontoloogia · Ontoloogia ja Pierre Abélard ·
Peripateetikud
Aristotelese kool, Gustav Adolph Spangenberg maal 1880ndatest Peripateetikud (vanakreeka keeles περιπατητικοί 'ringijalutajad') on Aristotelese õpetust tõlgendanud ja arendanud Vana-Kreeka filosoofide koolkond.
Aristoteles ja Peripateetikud · Peripateetikud ja Pierre Abélard ·
Propositsioon
Propositsioon on lausesisu ehk lause tähendus, see mida uskumuse puhul usutakse, soovi puhul soovitakse, teadmise puhul teatakse jne, ehk teisisõnu propositsioonilise hoiaku sisu.
Aristoteles ja Propositsioon · Pierre Abélard ja Propositsioon ·
Sõna
Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.
Aristoteles ja Sõna · Pierre Abélard ja Sõna ·
Seletus
Seletus on edukas vastus küsimusele, miks leidis aset mingi konkreetne sündmus või miks on olemas mingi nähtus (sealhulgas mingi seaduspära).
Aristoteles ja Seletus · Pierre Abélard ja Seletus ·
Skolastika
Skolastika on keskaja filosoofias õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil.
Aristoteles ja Skolastika · Pierre Abélard ja Skolastika ·
Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia
Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia (Stanford Encyclopedia of Philosophy) on vaba veebientsüklopeedia filosoofia alal, mida toimetatakse Stanfordi Ülikooli poolt.
Aristoteles ja Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia · Pierre Abélard ja Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia ·
Substants
Substants on iseseisvalt olemasolev olev.
Aristoteles ja Substants · Pierre Abélard ja Substants ·
Suhe (filosoofia)
Suhe ehk relatsioon on filosoofias aktsidents, mis seob vähemalt kaht entiteeti.
Aristoteles ja Suhe (filosoofia) · Pierre Abélard ja Suhe (filosoofia) ·
Tähendus
Tähendus on märgiga vastavusse seatud sisu ehk märgi (sõna, lause, kõne, teksti või muu nähtuse) poolt esile kutsutud teadmine.
Aristoteles ja Tähendus · Pierre Abélard ja Tähendus ·
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Aristoteles ja Tõesus · Pierre Abélard ja Tõesus ·
Teoloogia
Teoloogia (vanakreeka keelest θεος theos 'Jumal' ja λογος logos 'õpetus, sõna') on sõnasõnaliselt 'õpetus Jumalast'.
Aristoteles ja Teoloogia · Pierre Abélard ja Teoloogia ·
Tulevik
Tulevik on vaatleja poolt käesoleva hetkena tajutavale ajale (olevikule) järgnev aeg.
Aristoteles ja Tulevik · Pierre Abélard ja Tulevik ·
Universaalid
Universaalid on filosoofias üldised ideed.
Aristoteles ja Universaalid · Pierre Abélard ja Universaalid ·
Väide
Väide on propositsioon, mida väidetakse.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Aristoteles ja Pierre Abélard ühist
- Millised on sarnasused Aristoteles ja Pierre Abélard
Võrdlus Aristoteles ja Pierre Abélard
Aristoteles on 383 suhted, samas Pierre Abélard 165. Kuna neil ühist 39, Jaccard indeks on 7.12% = 39 / (383 + 165).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Aristoteles ja Pierre Abélard. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
