Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Aristoteles ja Platon

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Aristoteles ja Platon

Aristoteles vs. Platon

Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.

Sarnasusi Aristoteles ja Platon

Aristoteles ja Platon on 36 ühist asja (Unioonpeedia): Ateena, Diogenes Laertios, Eetika, Esteetika, Identsus, Ilu, Immanuel Kant, Inspiratsioon, Ion (Platoni dialoog), Komöödia, Ladina keel, Loogika, Luule, Maalikunst, Meeled, Metafüüsika, Metafoor, Mimees, Muusika, Nauding, Olemus, Ousia, Phaidros, Platoni Akadeemia, Platonism, Politeia, Protagoras (Platoni dialoog), Sofistid, Sokrates, Sokratese apoloogia, ..., Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia, Timaios, Tragöödia, Uusplatonism, Vana-Kreeka, Voorus. Laienda indeks (6 rohkem) »

Ateena

Ateena (uuskreeka keeles Αθήνα, Athína, vanakreeka keeles Ἀθῆναι, Athênai) on Kreeka pealinn ja suurim linn.

Aristoteles ja Ateena · Ateena ja Platon · Näe rohkem »

Diogenes Laertios

Diogenes Laertios (vanakreeka keeles Διογένης Λαέρτιος, ladina keeles Diogenes Laërtius) oli vanakreeka filosoofide biograaf ja doksograaf.

Aristoteles ja Diogenes Laertios · Diogenes Laertios ja Platon · Näe rohkem »

Eetika

Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.

Aristoteles ja Eetika · Eetika ja Platon · Näe rohkem »

Esteetika

Esteetika (vanakreeka keeles aisthētikos 'meelelise tajuga seotud') on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldprintsiipe, sealhulgas kunsti kui tegelikkuse esteetilise kajastamise spetsiifilise vormi arenemise seadusi.

Aristoteles ja Esteetika · Esteetika ja Platon · Näe rohkem »

Identsus

Identsus ehk samasus (keskaja ladina keele sõnast identitas, mis on tuletatud ladina sõnast idem 'sama', 'seesama') on filosoofias ja loogikas suhe, milles entiteet on iseendaga ja mitte ühegi teise entiteediga (arvuline identsus ehk numeeriline identsus).

Aristoteles ja Identsus · Identsus ja Platon · Näe rohkem »

Ilu

Asuriit Paabulind Tadž Mahal Ilu on tajutava objekti (isiku, olendi, eseme, vaatepildi, helikombinatsiooni vm) omadus või omaduste kombinatsioon, mis tekitab meeldiva aistingu.

Aristoteles ja Ilu · Ilu ja Platon · Näe rohkem »

Immanuel Kant

Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.

Aristoteles ja Immanuel Kant · Immanuel Kant ja Platon · Näe rohkem »

Inspiratsioon

Jacek Malczewski, "Kunstniku inspiratsioon" (1897) Inspiratsioon on ebateadlik (inglise unconscious) ja äkiline loomingulisuse sähvatus (või ka loomingulise aktiivsuse seisund), mida esineb kirjanike, muusikute jt kunstialade inimeste loomingutegevuse käigus.

Aristoteles ja Inspiratsioon · Inspiratsioon ja Platon · Näe rohkem »

Ion (Platoni dialoog)

"Ion" on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis filosoofiline teos.

Aristoteles ja Ion (Platoni dialoog) · Ion (Platoni dialoog) ja Platon · Näe rohkem »

Komöödia

Marchel Mithosi komöödiat "Voodi" esitab Rannu külateater Emu Komöödia ehk pilke- või naljamäng (kr kōmōdia http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?lang.

Aristoteles ja Komöödia · Komöödia ja Platon · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Aristoteles ja Ladina keel · Ladina keel ja Platon · Näe rohkem »

Loogika

Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.

Aristoteles ja Loogika · Loogika ja Platon · Näe rohkem »

Luule

Maude Goodman, "Luuletus" (1895) Luule ehk poeesia on värss- ehk seotud kõne, kirjanduse osa, mida sidumata kõnele ehk proosale vastandab teksti eriline liigendus, rütmil rajanev struktuur; sõna "poeesia" kasutatakse ka lüürika tähenduses.

Aristoteles ja Luule · Luule ja Platon · Näe rohkem »

Maalikunst

EKM maalikogu Maalikunst on kujutava kunsti liik.

Aristoteles ja Maalikunst · Maalikunst ja Platon · Näe rohkem »

Meeled

Viis meelt ja vastavad meeleelundid Meeled (lad sensus, ingl senses) on loomade (sealhulgas inimeste) võime tunnetada välis- või sisekeskkonnast pärinevaid stiimuleid.

Aristoteles ja Meeled · Meeled ja Platon · Näe rohkem »

Metafüüsika

Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.

Aristoteles ja Metafüüsika · Metafüüsika ja Platon · Näe rohkem »

Metafoor

Metafoor (kreeka metaphora 'ülekanne') on kõnekujund, troop, mille käigus kantakse ühe nähtuse või objekti omadused või tunnused sarnasuse alusel üle teisele, nõnda et põhikujutluse (nt noorus, päike) asemele tekib uus, asekujutlus, mis ongi metafoor (elukevad, sinitaeva silm - K. J. Peterson).

Aristoteles ja Metafoor · Metafoor ja Platon · Näe rohkem »

Mimees

Mimees, varem ka mimesis, (vanakreeka sõnast mimēsis, 'jäljendus') on filosoofias ja kunstiteoorias jäljendus kui asjade omavaheline suhe või suhestumise protsess, mis leiab aset idee ja tegelikkuse, tegelikkuse ja kunstiteose, kunstiteose ja hinge, looduse ja hinge vms vahel.

Aristoteles ja Mimees · Mimees ja Platon · Näe rohkem »

Muusika

Muusika (vanakreeka sõnast μουσική (τέχνη) 'muusade kunst' ladinakeelse sõna (ars) musica kaudu) ehk helikunst (saksa keeles Tonkunst) on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla helid: muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid.

Aristoteles ja Muusika · Muusika ja Platon · Näe rohkem »

Nauding

Naudingut võib defineerida kui laia klassi vaimseid olekuid, mida inimesed ja teised loomad kogevad positiivselt, nauditavalt või kui olekud, mille poole püüelda.

Aristoteles ja Nauding · Nauding ja Platon · Näe rohkem »

Olemus

Olemus (vanakreeka keeles ousia, ladina keeles essentia, saksa keeles Wesen) on filosoofias enamasti see, mis jääb asja muutudes samaks, olles asjale olemuslikuks.

Aristoteles ja Olemus · Olemus ja Platon · Näe rohkem »

Ousia

Ousia (ka: usia, oysia; vanakreeka οὐσία; eesti 'olemus, olevus, olemine', ladina essentia, saksa das Wesen) on vanakreeka filosoofia üks olulisemaid sõnu.

Aristoteles ja Ousia · Ousia ja Platon · Näe rohkem »

Phaidros

"Phaidros" on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis filosoofiline teos.

Aristoteles ja Phaidros · Phaidros ja Platon · Näe rohkem »

Platoni Akadeemia

Platoni Akadeemia oli Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr.

Aristoteles ja Platoni Akadeemia · Platon ja Platoni Akadeemia · Näe rohkem »

Platonism

Platoni Akadeemia kunagine asupaik Ateenas, 2008. Platonism on mõni filosoofia suund, mis lähtub antiikfilosoof Platoni filosoofia tõlgendustest.

Aristoteles ja Platonism · Platon ja Platonism · Näe rohkem »

Politeia

"Politeia" ehk "Riik" on Platoni dialoog, mille peateema on arutelu selle üle, mis on õiglus ja milline on parim poliitiline kord.

Aristoteles ja Politeia · Platon ja Politeia · Näe rohkem »

Protagoras (Platoni dialoog)

Dialoogi "Protagoras" algus vanimas säilinud keskaegses käsikirjas "Protagoras" on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis filosoofiline teos.

Aristoteles ja Protagoras (Platoni dialoog) · Platon ja Protagoras (Platoni dialoog) · Näe rohkem »

Sofistid

Sofistid (kr sophia "tarkus", sophistes "tark") olid Vana-Kreeka filosoofid, kes 5.

Aristoteles ja Sofistid · Platon ja Sofistid · Näe rohkem »

Sokrates

Sokratese marmorkuju Louvre'i muuseumis Sokrates (Σωκράτης) (469–399 eKr) oli vanakreeka filosoof, kes elas ja õpetas Ateenas.

Aristoteles ja Sokrates · Platon ja Sokrates · Näe rohkem »

Sokratese apoloogia

"Sokratese apoloogia" on Platoni teos.

Aristoteles ja Sokratese apoloogia · Platon ja Sokratese apoloogia · Näe rohkem »

Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia

Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia (Stanford Encyclopedia of Philosophy) on vaba veebientsüklopeedia filosoofia alal, mida toimetatakse Stanfordi Ülikooli poolt.

Aristoteles ja Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia · Platon ja Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia · Näe rohkem »

Timaios

"Timaios" on üks Platoni dialoogidest.

Aristoteles ja Timaios · Platon ja Timaios · Näe rohkem »

Tragöödia

Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend, üks dramaatika žanre (teised on komöödia ja draama).

Aristoteles ja Tragöödia · Platon ja Tragöödia · Näe rohkem »

Uusplatonism

Uusplatonism ehk neoplatonism on 3.

Aristoteles ja Uusplatonism · Platon ja Uusplatonism · Näe rohkem »

Vana-Kreeka

Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.

Aristoteles ja Vana-Kreeka · Platon ja Vana-Kreeka · Näe rohkem »

Voorus

Voorus (vanakreeka keeles ἀρετή (aretē), ladina keeles virtus, inglise keeles virtue, saksa keeles die Tugend) on tavakeele sõna ja ühtlasi filosoofiline mõiste ning on seotud eetikaga.

Aristoteles ja Voorus · Platon ja Voorus · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Aristoteles ja Platon

Aristoteles on 383 suhted, samas Platon 185. Kuna neil ühist 36, Jaccard indeks on 6.34% = 36 / (383 + 185).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Aristoteles ja Platon. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »