Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Aristoteles ja Põhjus ja tagajärg

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Aristoteles ja Põhjus ja tagajärg

Aristoteles vs. Põhjus ja tagajärg

Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Põhjus ja tagajärg on filosoofilised mõisted, mis iseloomustavad nähtustevahelist üldist seost materiaalses protsessis, milles ühe nähtuse toimumisel tekib teine nähtus.

Sarnasusi Aristoteles ja Põhjus ja tagajärg

Aristoteles ja Põhjus ja tagajärg on 6 ühist asja (Unioonpeedia): David Hume, Immanuel Kant, Mõiste, Metafüüsika, Põhjus, Põhjuslikkus.

David Hume

David Hume (7. mai 1711 Edinburgh – 25. august 1776 Edinburgh) oli Šoti filosoof, ajaloolane ja esseist.

Aristoteles ja David Hume · David Hume ja Põhjus ja tagajärg · Näe rohkem »

Immanuel Kant

Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.

Aristoteles ja Immanuel Kant · Immanuel Kant ja Põhjus ja tagajärg · Näe rohkem »

Mõiste

abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.

Aristoteles ja Mõiste · Mõiste ja Põhjus ja tagajärg · Näe rohkem »

Metafüüsika

Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.

Aristoteles ja Metafüüsika · Metafüüsika ja Põhjus ja tagajärg · Näe rohkem »

Põhjus

Põhjus on objekti või nähtuse omadus, mille esinemise tulemuseks on alati teatud tagajärg või -järjed.

Aristoteles ja Põhjus · Põhjus ja Põhjus ja tagajärg · Näe rohkem »

Põhjuslikkus

Põhjuslikkus ehk kausaalsus ehk põhjustamine on sündmuse (või muu nähtus (tagajärje) esilekutsumine (tingimine), võimaldamine või ärahoidmine (põhjuse poolt), põhjuse ja selle tagajärje vaheline seos. Põhjuslikkust peetakse tavaliselt paratamatuks geneetiliseks seoseks. Enamasti usutakse, et sündmustel on põhjused ja nad on põhjused. (Näiteks epifenomenalism postuleerib siiski nähtusi, mis pole põhjused.) Teadlikkus maailmast ja tegutsemine maailmas sõltub põhjuslikkusest. Kuigi kõik seletused, ei ole põhjuslikud, saab kõike, mida saab seletada, ka põhjuslikult seletada. Metafüüsikas on põhjuslikkuse mõistmisel suuri lahkarvamusi. Põhjustamise mõistel rajanevad näiteks põhjuslik teadmisteooria, põhjuslik tajuteooria, põhjuslik mäluteooria, põhjuslik vaimuteooria, põhjuslik teoteooria, põhjuslik järeldamisteooria, põhjuslik tähendusteooria, põhjuslik osutusteooria, põhjuslik ajateooria ja põhjuslik identsusteooria.

Aristoteles ja Põhjuslikkus · Põhjus ja tagajärg ja Põhjuslikkus · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Aristoteles ja Põhjus ja tagajärg

Aristoteles on 383 suhted, samas Põhjus ja tagajärg 19. Kuna neil ühist 6, Jaccard indeks on 1.49% = 6 / (383 + 19).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Aristoteles ja Põhjus ja tagajärg. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »