Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Aristoteles ja Tegevusfilosoofia
Aristoteles ja Tegevusfilosoofia on 9 ühist asja (Unioonpeedia): Eetika, Füüsika, Filosoofia, G. E. M. Anscombe, Nauding, Nikomachose eetika, Põhjus, Põhjuslikkus, Seletus.
Eetika
Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.
Aristoteles ja Eetika · Eetika ja Tegevusfilosoofia ·
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Aristoteles ja Füüsika · Füüsika ja Tegevusfilosoofia ·
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Aristoteles ja Filosoofia · Filosoofia ja Tegevusfilosoofia ·
G. E. M. Anscombe
pisi Gertrude Elizabeth Margaret Anscombe (18. märts 1919 Limerick, Iirimaa – 5. jaanuar 2001 Cambridge) oli Briti analüütiline filosoof.
Aristoteles ja G. E. M. Anscombe · G. E. M. Anscombe ja Tegevusfilosoofia ·
Nauding
Naudingut võib defineerida kui laia klassi vaimseid olekuid, mida inimesed ja teised loomad kogevad positiivselt, nauditavalt või kui olekud, mille poole püüelda.
Aristoteles ja Nauding · Nauding ja Tegevusfilosoofia ·
Nikomachose eetika
1837. aasta väljaande 1. peatükk "Nikomachose eetika" (vanakreeka ἠθικὰ Νικομάχεια (ēthiká Nikomácheia)) on kolmest Aristotelese nime all pärandunud eetikat käsitlevast kirjutisest kõige tähtsam.
Aristoteles ja Nikomachose eetika · Nikomachose eetika ja Tegevusfilosoofia ·
Põhjus
Põhjus on objekti või nähtuse omadus, mille esinemise tulemuseks on alati teatud tagajärg või -järjed.
Aristoteles ja Põhjus · Põhjus ja Tegevusfilosoofia ·
Põhjuslikkus
Põhjuslikkus ehk kausaalsus ehk põhjustamine on sündmuse (või muu nähtus (tagajärje) esilekutsumine (tingimine), võimaldamine või ärahoidmine (põhjuse poolt), põhjuse ja selle tagajärje vaheline seos. Põhjuslikkust peetakse tavaliselt paratamatuks geneetiliseks seoseks. Enamasti usutakse, et sündmustel on põhjused ja nad on põhjused. (Näiteks epifenomenalism postuleerib siiski nähtusi, mis pole põhjused.) Teadlikkus maailmast ja tegutsemine maailmas sõltub põhjuslikkusest. Kuigi kõik seletused, ei ole põhjuslikud, saab kõike, mida saab seletada, ka põhjuslikult seletada. Metafüüsikas on põhjuslikkuse mõistmisel suuri lahkarvamusi. Põhjustamise mõistel rajanevad näiteks põhjuslik teadmisteooria, põhjuslik tajuteooria, põhjuslik mäluteooria, põhjuslik vaimuteooria, põhjuslik teoteooria, põhjuslik järeldamisteooria, põhjuslik tähendusteooria, põhjuslik osutusteooria, põhjuslik ajateooria ja põhjuslik identsusteooria.
Aristoteles ja Põhjuslikkus · Põhjuslikkus ja Tegevusfilosoofia ·
Seletus
Seletus on edukas vastus küsimusele, miks leidis aset mingi konkreetne sündmus või miks on olemas mingi nähtus (sealhulgas mingi seaduspära).
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Aristoteles ja Tegevusfilosoofia ühist
- Millised on sarnasused Aristoteles ja Tegevusfilosoofia
Võrdlus Aristoteles ja Tegevusfilosoofia
Aristoteles on 383 suhted, samas Tegevusfilosoofia 51. Kuna neil ühist 9, Jaccard indeks on 2.07% = 9 / (383 + 51).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Aristoteles ja Tegevusfilosoofia. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
