Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Aristoteles ja Teoloogia summa Ia q. 2
Aristoteles ja Teoloogia summa Ia q. 2 on 27 ühist asja (Unioonpeedia): Algprintsiip, Aquino Thomas, Aru, Boëthius, Definitsioon, Jumal, Kesktermin, Loomus, Mõistus, Meeled, Metafüüsika (Aristoteles), Metafüüsika 4, Muutumine, Nauding, Olemus, Olev, Paratamatus, Põhjus, Predikaat, Subjekt (loogika), Tõestus, Teadmine, Tegelikkus, Teine analüütika, Teoloogia, Vägi, Võimalikkus.
Algprintsiip
Algprintsiip on Aristotelese õpetuse järgi enesestmõistetav väide, mis võetakse (koos teiste algprintsiipidega) tõestamisel eelduseks.
Algprintsiip ja Aristoteles · Algprintsiip ja Teoloogia summa Ia q. 2 ·
Aquino Thomas
Aquino Thomas ehk Thomas Aquinost (itaaliapäraselt Tommaso d'Aquino; arvatavasti 1225 Roccasecca – 7. märts 1274 Fossanova) oli Itaalia päritolu dominikaani munk, katoliku vaimulik ja pühak ning kirikudoktor.
Aquino Thomas ja Aristoteles · Aquino Thomas ja Teoloogia summa Ia q. 2 ·
Aru
Aru (saksa keeles Verstand, vene keeles рассудок) on kitsamas mõttes (erinevalt mõistusest) inimese võime omada mõisteid ja teha otsustusi.
Aristoteles ja Aru · Aru ja Teoloogia summa Ia q. 2 ·
Boëthius
Boëthius oma õpilasi õpetamas Anicius Manlius Severinus Boëthius (480 Rooma – 524 või 525 Pavia) oli kristlik filosoof.
Aristoteles ja Boëthius · Boëthius ja Teoloogia summa Ia q. 2 ·
Definitsioon
Definitsioon (ladina sõnast definitio, mis tähendab muuhulgas 'definitsioon, määratlus') on kas mõiste sisu avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine.
Aristoteles ja Definitsioon · Definitsioon ja Teoloogia summa Ia q. 2 ·
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Aristoteles ja Jumal · Jumal ja Teoloogia summa Ia q. 2 ·
Kesktermin
Kesktermin on süllogismi termin, mis järelduses ei esine.
Aristoteles ja Kesktermin · Kesktermin ja Teoloogia summa Ia q. 2 ·
Loomus
Loomuse all mõistetakse filosoofias millegi iseseisvat, mõistusse haaramisele eelnevat ("looduslikku") olemasolu, mida eeldatakse enne selle filosoofilist tematiseerimist.
Aristoteles ja Loomus · Loomus ja Teoloogia summa Ia q. 2 ·
Mõistus
Kuu peal elunevate mõistuste tants Saltatriculi lavastuses "Raevunud Orlando" põhineb renessansiaegsetel kujutlustel, mille kohaselt arukaotuse korral lahkub mõistus inimesest ja lendab Kuu peale. Mõistuse (saksa keeles Vernunft, vene keeles разум) all kitsamas mõttes mõeldakse filosoofias arust kõrgemat vaimset võimet, mis seostab aru tulemused terviklikeks ja seesmiselt seostatud mõteteks või tegudeks.
Aristoteles ja Mõistus · Mõistus ja Teoloogia summa Ia q. 2 ·
Meeled
Viis meelt ja vastavad meeleelundid Meeled (lad sensus, ingl senses) on loomade (sealhulgas inimeste) võime tunnetada välis- või sisekeskkonnast pärinevaid stiimuleid.
Aristoteles ja Meeled · Meeled ja Teoloogia summa Ia q. 2 ·
Metafüüsika (Aristoteles)
"Metafüüsika" on Aristotelese teos, mis on pandud tema märkmetest või loengute "käsikirjadest" kokku mitusada aastat pärast tema surma.
Aristoteles ja Metafüüsika (Aristoteles) · Metafüüsika (Aristoteles) ja Teoloogia summa Ia q. 2 ·
Metafüüsika 4
"Metafüüsika 4" ehk "Metafüüsika Γ" on Aristotelese teose "Metafüüsika" 4.
Aristoteles ja Metafüüsika 4 · Metafüüsika 4 ja Teoloogia summa Ia q. 2 ·
Muutumine
Muutumine ehk muutus on entiteedi kahe seisundi erinevus.
Aristoteles ja Muutumine · Muutumine ja Teoloogia summa Ia q. 2 ·
Nauding
Naudingut võib defineerida kui laia klassi vaimseid olekuid, mida inimesed ja teised loomad kogevad positiivselt, nauditavalt või kui olekud, mille poole püüelda.
Aristoteles ja Nauding · Nauding ja Teoloogia summa Ia q. 2 ·
Olemus
Olemus (vanakreeka keeles ousia, ladina keeles essentia, saksa keeles Wesen) on filosoofias enamasti see, mis jääb asja muutudes samaks, olles asjale olemuslikuks.
Aristoteles ja Olemus · Olemus ja Teoloogia summa Ia q. 2 ·
Olev
Olev (kreeka keeles to on, keskaja ladina keeles ens, saksa keeles Seiendes) on Martin Heideggeril kõik see millest me kõneleme ning mis ja kuidas me ise oleme.
Aristoteles ja Olev · Olev ja Teoloogia summa Ia q. 2 ·
Paratamatus
Paratamatus tuleneb nähtuste olemusest, seadusest ja korrast.
Aristoteles ja Paratamatus · Paratamatus ja Teoloogia summa Ia q. 2 ·
Põhjus
Põhjus on objekti või nähtuse omadus, mille esinemise tulemuseks on alati teatud tagajärg või -järjed.
Aristoteles ja Põhjus · Põhjus ja Teoloogia summa Ia q. 2 ·
Predikaat
Predikaat on traditsioonilises loogikas see, mida millegi kohta öeldakse; termin propositsioonis, mida öeldakse teise termini (subjekti) kohta ehk omistatakse subjektile ehk preditseeritakse subjekti kohta.
Aristoteles ja Predikaat · Predikaat ja Teoloogia summa Ia q. 2 ·
Subjekt (loogika)
Subjekt on traditsioonilises loogikas see, mille kohta midagi öeldakse, vastandina predikaadile (sellele, mida subjekti kohta öeldakse).
Aristoteles ja Subjekt (loogika) · Subjekt (loogika) ja Teoloogia summa Ia q. 2 ·
Tõestus
Tõestuse all mõeldakse matemaatikas, loogikas ja filosoofias kehtivat arutlust, mille eelduste tõesus on teada või kokku lepitud.
Aristoteles ja Tõestus · Tõestus ja Teoloogia summa Ia q. 2 ·
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Aristoteles ja Teadmine · Teadmine ja Teoloogia summa Ia q. 2 ·
Tegelikkus
Tegelikkus ehk aktuaalsus (kreeka keeles energeia, ladina keeles actualitas, saksa keeles Wirklichkeit) on 1) millegi omadus olla mitte ainult võimalik, vaid olla ka päriselt, 2) kõige tegeliku kogusumma. Tegelikkus on 1) puhta võimalikkuse vastand (gegenüber der bloßen Möglichkeit): aktuaalsus (die Aktualität), praegune olemine (das gegenwärtige Sein), tegu (Wirken), mõjutatu (Ausgewirkte), teokstehtu (Verwirklichte); 2) näiva (Schein), kujuteldava (Eingebildete), pelgalt ettekujutatava (Vorgestellte), pildilise (Bildlichen), mõeldu (Vermeinten) vastand: kehastades keeruliselt määratletavaid (zuständlich Beurteilten) omadusi nagu olemasolev (seiend), olemuslik (wesenhaft), asjane (dinglich), omaduslik (eigenschaftlich) või ka tõeliselt oleva kogusumma (den Inbegriff des wahrhaft Seienden selbst). Algselt on kõik (implitsiitne) tõeline (Ursprünglich gilt alles (implizite) als wirklich), tõelisuse mõiste aga tekib alles tõese ja väljamõeldu, näiliselt oleva, vastandumisel (der Begriff der Wirklichkeit wird aber erst gebildet durch die Gegenüberstellung des wahrhaft und des vermeintlich, scheinbar Seienden). "Tegelik" ("wirklich") on kõik tegutsemisvõimeline (Wirkungsfähige), (võimalikule) kogemusele sisu loov (den Inhalt einer (möglichen) Erfahrung bildende) või olevana mõeldu (als seiend denkend Gesetzte). Kuigi objektid on oma loomu poolest subjektiivselt tingitud (Indem man erkennt, daß die Objekte in ihrer Beschaffenheit subjektiv bedingt sind), muutub nende tegelikkus siiski kaudselt, relatiivselt, (verwandelt sich deren Wirklichkeit in eine bloß mittelbare, relative), samas kui Mina kui sellise vahetu tegelikkus püsib ja on ette kirjutatud "transtsendentsete faktorite" absoluutse tegelikkuse poolt (während das Ich als solches unmittelbare Wirklichkeit behält und eine absolute Wirklichkeit den "transzendenten Faktoren" zugeschrieben wird). Isiklike üleelamiste subjektiivsest tegelikkusest (von der subjektiven Wirklichkeit der individuellen Erlebnisse) eristuvad nende objektiivse tegelikkuse poolest võimalike (väliste) tunnetussisude reeglipärased seosed (gesetzmäßigen Zusammenhänge möglicher (äußerer) Erfahrungsinhalte durch ihre objektive Wirklichkeit), vt reaalsus (Realität).
Aristoteles ja Tegelikkus · Tegelikkus ja Teoloogia summa Ia q. 2 ·
Teine analüütika
"Teine analüütika" on Aristotelese teos, mis on kirjutatud umbes 350 eKr.
Aristoteles ja Teine analüütika · Teine analüütika ja Teoloogia summa Ia q. 2 ·
Teoloogia
Teoloogia (vanakreeka keelest θεος theos 'Jumal' ja λογος logos 'õpetus, sõna') on sõnasõnaliselt 'õpetus Jumalast'.
Aristoteles ja Teoloogia · Teoloogia ja Teoloogia summa Ia q. 2 ·
Vägi
Vägi on eriti loodususundeis kogu maailma ja kõike seal olevat täitev ja ergastav ebaisikuline jõud.
Aristoteles ja Vägi · Teoloogia summa Ia q. 2 ja Vägi ·
Võimalikkus
Võimalikkus (kreeka keeles dynamis, ladina keeles possibilitas, potentia, saksa keeles Möglichkeit) on Loogiline võimalikkus ja reaalne võimalikkus ei ole mitte asja omadused, vaid üksnes mõtlemise ja selle objektide suhte (Beziehung) või senisele tunnetusele põhineva fakti oodatavuse (die Erwartung eines Tatbestandes auf Grund der bisherigen Erkenntnis) väljendus (Ausdruck).
Aristoteles ja Võimalikkus · Teoloogia summa Ia q. 2 ja Võimalikkus ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Aristoteles ja Teoloogia summa Ia q. 2 ühist
- Millised on sarnasused Aristoteles ja Teoloogia summa Ia q. 2
Võrdlus Aristoteles ja Teoloogia summa Ia q. 2
Aristoteles on 383 suhted, samas Teoloogia summa Ia q. 2 72. Kuna neil ühist 27, Jaccard indeks on 5.93% = 27 / (383 + 72).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Aristoteles ja Teoloogia summa Ia q. 2. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
