Sisukord
16 suhted: Albeedo, Arktika, Arktiline õhumass, Celsiuse skaala, Köppeni kliimaklassifikatsioon, Külmakõrb, Kiirgus, Kliimavööde, Lähisarktiline kliimavööde, Põhikliimavööde, Põhjapoolkera, Polaaröö, Polaarpäev, Samatemperatuurijoon, Tsüklon, Udu.
- Poolused
Albeedo
300px Albeedo (ladina sõnast albedo 'valgesus') on pinna peegeldumisnäitaja.
Vaata Arktiline kliimavööde ja Albeedo
Arktika
Punase joonega on tähistatud juuli 10 °C isoterm, mida kokkuleppeliselt loetakse Arktika piiriks Kevadine jäälagunemine Arktikas Arktika on polaarpiirkond, mis ümbritseb põhjapoolust.
Vaata Arktiline kliimavööde ja Arktika
Arktiline õhumass
Arktiline õhumass on õhumass, mis kujuneb Arktika piirkonnas.
Vaata Arktiline kliimavööde ja Arktiline õhumass
Celsiuse skaala
Celsiuse skaala on temperatuuriskaala, mille võttis 1742.
Vaata Arktiline kliimavööde ja Celsiuse skaala
Köppeni kliimaklassifikatsioon
Köppeni kliimaklassifikatsioon on kliimaklassifikatsioon, mille lõi 20. sajandi algul saksa klimatoloog Wladimir Köppen.
Vaata Arktiline kliimavööde ja Köppeni kliimaklassifikatsioon
Külmakõrb
Tüüpiline Antarktise külmakõrb Külmakõrb ehk polaarkõrb on eriti külma kliima tõttu väga napi taimkattega või hoopis taimkatteta ala.
Vaata Arktiline kliimavööde ja Külmakõrb
Kiirgus
Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete või aineosakeste kujul ruumi või materiaalsesse keskkonda.
Vaata Arktiline kliimavööde ja Kiirgus
Kliimavööde
Kliimavöötmed on kliima liigituse suurimad üksused.
Vaata Arktiline kliimavööde ja Kliimavööde
Lähisarktiline kliimavööde
Lähisarktilise kliima ala Lähisarktiline kliimavööde on põhjapoolkeral asuv vahekliimavööde, kus talvel valitseb arktiline õhumass ja suvel parasvöötme õhumass.
Vaata Arktiline kliimavööde ja Lähisarktiline kliimavööde
Põhikliimavööde
Põhikliimavööde on kliimavööde, kus aasta ringi valitsevad samad õhumassid ja õhuringlus eriti ei muutu.
Vaata Arktiline kliimavööde ja Põhikliimavööde
Põhjapoolkera
Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis Põhjapoolkera on ekvaatori tasapinnast põhja pool asuv osa Maast.
Vaata Arktiline kliimavööde ja Põhjapoolkera
Polaaröö
Päike on polaaröö ajal horisondist madalamal Polaaröö lõunapoolusel Antarktikas Polaaröö on ajavahemik, mille vältel Päike püsib ööpäev ringi horisondist madalamal.
Vaata Arktiline kliimavööde ja Polaaröö
Polaarpäev
Polaarpäeva ajal päike öösel ei looju Polaarpäev on ajavahemik, mille vältel Päike püsib ööpäev ringi silmapiirist kõrgemal.
Vaata Arktiline kliimavööde ja Polaarpäev
Samatemperatuurijoon
Samatemperatuurijooned Euroopa kliimakaardil Samatemperatuurijoon ehk isoterm on joon kliimakaardil, mis ühendab ühesuguse õhutemperatuuriga punkte.
Vaata Arktiline kliimavööde ja Samatemperatuurijoon
Tsüklon
Barentsi mere kohal 27. veebruaril 1987 Tsüklon ehk madalrõhuala ehk madalrõhkkond (kreeka κύκλος 'ring') on maakera atmosfääri alumises kihis troposfääris, õhurõhu ebaühtlasest jaotusest tekkinud võimas õhumassi pööris, mille keskmes on õhurõhk kõige madalam.
Vaata Arktiline kliimavööde ja Tsüklon
Udu
Hommikune Narva jõgi Udu Vetlas, maantee kohal Udu Paljassaare sadamas Udu on vahetult aluspinna kohal heljuvate veepiiskade, harvemini jääkristallide või mõlema kogum, mis vähendab nähtavuse alla 1 km.
Vaata Arktiline kliimavööde ja Udu
Vaata ka
Poolused
- Antarktis
- Arktika
- Arktiline kliimavööde
- Lõunapoolus
- Lahvandus
- Ligipääsmatuse poolus
- Põhjapoolus
- Polaaröö
- Polaaralad
- Polaarpööris
- Poolus
- Virmalised
Tuntud ka kui Arktiline kliima, Arktiline kliimavöönd, Arktiline vööde.