Armeenia ja Armeenia keel

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Armeenia ja Armeenia keel

Armeenia vs. Armeenia keel

Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus. Armeenia keel (Հայերեն լեզու hajeren lesu) on keel, mida kõnelevad armeenlased.

Armeenia

Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.

Armeenia ja Armeenia · Armeenia ja Armeenia keel · Näe rohkem »

Armeenia kiri

14. sajandi tekst bolorgiris Vanaarmeenia käsikiri 5. või 6. sajandist Varakeskaegne käsikiri Käsikiri 1193. aastast. Waltersi Kunstimuuseum 17. sajandi käsikiri. Getty muuseum Armeenia kiri on häälikkiri, mille lõi aastatel 405–406 Mesrop Maštotsh.

Armeenia ja Armeenia kiri · Armeenia keel ja Armeenia kiri · Näe rohkem »

Armeenia mägismaa

Armeenia mägismaa satelliidipilt Akhuriani jõgi Armeenia mägismaal Vaade Araratile Armeenia mägismaa (armeenia keeles Հայկական լեռնաշխարհ) on ulatuslik mägismaa Armeenias ja Türgis.

Armeenia ja Armeenia mägismaa · Armeenia keel ja Armeenia mägismaa · Näe rohkem »

Armeenlased

1 000 + Armeenlased (armeenia keeles haj) on rahvas Armeenia mägismaal, Armeenia Vabariigi põlisasukad.

Armeenia ja Armeenlased · Armeenia keel ja Armeenlased · Näe rohkem »

Gruusia

Gruusia (ka Georgia; gruusia keeles საქართველო Sakharthvelo) on transkontinentaalne riik Euroopa ja Aasia piiril.

Armeenia ja Gruusia · Armeenia keel ja Gruusia · Näe rohkem »

Iraan

Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.

Armeenia ja Iraan · Armeenia keel ja Iraan · Näe rohkem »

Mägi-Karabahh

Kaardil tumedamana kujutatu on ligikaudne ala, mis oli kuni 2020. aasta sõja lõpuni armeenlaste poolt okupeeritud Aserbaidžaanis; lisaks on tähistatud endise Mägi-Karabahhi AO piirid Latšini koridor Mägi-Karabahh (aserbaidžaani keeles Dağlıq Qarabağ, armeenia keeles Լեռնային Ղարաբաղ Lernajin Gharabagh; mitteametlikult Արցախ Artshahh) on piirkond Kaukaasia Karabahhi mägismaal.

Armeenia ja Mägi-Karabahh · Armeenia keel ja Mägi-Karabahh · Näe rohkem »

Mesrop Maštotsh

Francesco Maggiotto. ''Mesrop Maštotsh''. 18. sajand Stephanos Nersisjan. ''Mesrop Maštotsh. Unenägu, milles ingel näitab talle armeenia tähti''. Kõigi armeenlaste katoolikose residents Mesrop Maštotsh (armeenia Մեսրոպ Մաշտոց; 361 või 362 Hatshekatsh Vani järve lähedal, Taron, Suur-Armeenia – 17. veebruar 440 Vagharšapat) oli armeenia vaimulik ja kultuuritegelane, kes töötas aastatel 405–406 välja armeenia kirja.

Armeenia ja Mesrop Maštotsh · Armeenia keel ja Mesrop Maštotsh · Näe rohkem »

Riigikeel

Riigikeel on keel, mis on riigi või muu territooriumi konstitutsioonis riigikeeleks määratud.

Armeenia ja Riigikeel · Armeenia keel ja Riigikeel · Näe rohkem »

Süüria

Süüria (araabia keeles سوريا (Sūriyā), süüria keeles ܣܘܪܝܐ, kurdi keeles Sûrî; ametlikult Süüria Araabia Vabariik) on riik Lähis-Idas Levandis.

Armeenia ja Süüria · Armeenia keel ja Süüria · Näe rohkem »

Türgi

Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.

Armeenia ja Türgi · Armeenia keel ja Türgi · Näe rohkem »

Väike-Aasia

Väike-Aasia poolsaar paikneb Türgi lääneosas Väike-Aasia on poolsaar Euraasia edelaosas.

Armeenia ja Väike-Aasia · Armeenia keel ja Väike-Aasia · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Armeenia ja Venemaa · Armeenia keel ja Venemaa · Näe rohkem »

5. sajand

5.

5. sajand ja Armeenia · 5. sajand ja Armeenia keel · Näe rohkem »