Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Aromaatsus ja Karbokatioonid
Aromaatsus ja Karbokatioonid on 13 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Anioon, Asendusrühm, Asendusreaktsioon, Elektrofiilne liitumine, Elektron, Elektronpaar, Kaksikside, Konjugatsioon, Kovalentne side, Lewisi happed ja alused, Süsinik, Stüreen.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Aromaatsus · Aatom ja Karbokatioonid ·
Anioon
Anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon.
Anioon ja Aromaatsus · Anioon ja Karbokatioonid ·
Asendusrühm
''n''-propüül-, ''i''-propüül- ja tsüklopropüülrühmad Vinüülrühm ja allüülrühm Asendusrühm ehk asendaja (nimetatakse ka rühm, grupp) on orgaaniliste molekulide struktuuriga seotud mõiste – see on aatom või aatomite rühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit.
Aromaatsus ja Asendusrühm · Asendusrühm ja Karbokatioonid ·
Asendusreaktsioon
Asendusreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille tulemusena keemilise aine molekulis mingi aatom või aatomite rühm asendub mõne teise aatomi või rühmaga.
Aromaatsus ja Asendusreaktsioon · Asendusreaktsioon ja Karbokatioonid ·
Elektrofiilne liitumine
Elektrofiilne liitumine ehk elektrofiilne liitumisreaktsioon (nimetatud ka katioonne liitumine ehk AdE reaktsioon) on orgaanilises keemias polaarse või polariseeritava molekuli Eδ+–Zδ– (reagent) liitumine küllastumata ühendi kaksik- või kolmiksidemele (EZ reaktsioonil aromaatsete ühenditega saadakse liitumise asemel elektrofiilse asenduse (SE) produktid).
Aromaatsus ja Elektrofiilne liitumine · Elektrofiilne liitumine ja Karbokatioonid ·
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Aromaatsus ja Elektron · Elektron ja Karbokatioonid ·
Elektronpaar
Elektronipaar koosneb kahest elektronist, mis asuvad samal orbitaalil ja omavad üksteise suhtes vastupidist spinni.
Aromaatsus ja Elektronpaar · Elektronpaar ja Karbokatioonid ·
Kaksikside
'''Sinisega''' märgitud kaksiksidemed eri ainetes: atsetaldehüüd, atsetoon ja äädikhappe metüülester (ülemine rida vasakult paremale) ning 3-oksasoliin, atsetoonoksiim ja propeen (alumine rida). Kaksikside on kovalentsete sidemete hulka kuuluv keemilise sideme tüüp, mille puhul sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari.
Aromaatsus ja Kaksikside · Kaksikside ja Karbokatioonid ·
Konjugatsioon
Konjugatsioon on millegi ühinemine või ühendumine.
Aromaatsus ja Konjugatsioon · Karbokatioonid ja Konjugatsioon ·
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Aromaatsus ja Kovalentne side · Karbokatioonid ja Kovalentne side ·
Lewisi happed ja alused
Lewisi hape (kasutatud on ka vorme Lewis'i hape ja Lewise hape) on keemiline ühend A, mis võib vastu võtta elektronpaari Lewisi aluselt B (see on elektronpaari doonoriks) moodustades adukti AB.
Aromaatsus ja Lewisi happed ja alused · Karbokatioonid ja Lewisi happed ja alused ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Aromaatsus ja Süsinik · Karbokatioonid ja Süsinik ·
Stüreen
Stüreen Stüreen ehk fenüületeen (IUPACi eelistatuim nimetus) ehk etenüülbenseen ehk vinüülbenseen (varasem nimetus ka stürool) on meeldiva lõhnaga värvitu ja kergesti aurustuv vedelik, mis keeb temperatuuril 145,2 ºC.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Aromaatsus ja Karbokatioonid ühist
- Millised on sarnasused Aromaatsus ja Karbokatioonid
Võrdlus Aromaatsus ja Karbokatioonid
Aromaatsus on 72 suhted, samas Karbokatioonid 71. Kuna neil ühist 13, Jaccard indeks on 9.09% = 13 / (72 + 71).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Aromaatsus ja Karbokatioonid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
