14 suhted: Aort, Arteriaalne veri, Arterite loend, Ateroskleroos, Hapnik, Kopsuarter, Kopsud, Ladina keel, Pea ja kaela arterid, Postimees, Süda, Veen, Veresoon, Veri.
Aort
Sea lahtilõigatud aort, näha on ka mõned aordist väljuvad arterid Aordiks (ladina keeles aorta, kreeka keeles ἀορτή – aortē) nimetatakse inimese ja paljude loomade kehas asuvat suurimat arterit.
Uus!!: Arter ja Aort · Näe rohkem »
Arteriaalne veri
Arteriaalne veri on kopsudes hapnikuga rikastunud veri, mis voolab südamest teiste elundite suunas.
Uus!!: Arter ja Arteriaalne veri · Näe rohkem »
Arterite loend
Siia nimekirja palume kanda arterite (veresoonte liik) eestikeelseid nimetusi.
Uus!!: Arter ja Arterite loend · Näe rohkem »
Ateroskleroos
Ateroskleroosiks ehk arterite putrumuskõvastu(mu)seks ehk arterilubjastuseks (ladina keeles atherosclerosis) on osadel inimestel ja teistel selgroogsetel loomadel esineda võiv krooniline, kuni aastakümneid asümptomaatiliselt arenev, südame- ja veresoonkonna põletikuline haiguslik seisund.
Uus!!: Arter ja Ateroskleroos · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Arter ja Hapnik · Näe rohkem »
Kopsuarter
Kopsuarter (ladina arteria pulmonalis; mitm arteriae pulmonales) on paljude suletud südame-veresoonkonnaga selgroogsete loomade väikese vereringe veresoon, mis suundub kopsudesse.
Uus!!: Arter ja Kopsuarter · Näe rohkem »
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Uus!!: Arter ja Kopsud · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Arter ja Ladina keel · Näe rohkem »
Pea ja kaela arterid
Pea ja kaela arteriaalne verevarustus toimub aordikaarest lähtuvate suurte harude kaudu: truncus brachiocephalicus, õlavarre-pea tüvi, jaguneb articulatio sternoclavicularis dextra taga kaheks haruks: – a. carotis communis dextra, parem ühine unearter; – a. subclavia dextra, parem rangluualune arter; a. carotis communis sinistra, vasak ühine unearter; a. subclavia sinistra, vasak rangluualune arter.
Uus!!: Arter ja Pea ja kaela arterid · Näe rohkem »
Postimees
Postimees (aastatel 1857–1886 Perno Postimees, 1948–1990 Edasi) on eesti päevaleht.
Uus!!: Arter ja Postimees · Näe rohkem »
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Uus!!: Arter ja Süda · Näe rohkem »
Veen
Veenideks ehk tõmbsoonteks (ladina ains vena, mitm venae) nimetatakse peamiselt paljudel selgroogsetel loomadel tsirkulatsioonisüsteemi kuuluvaid õhukese seinaga mahtuvusveresooni, mida mööda juhitakse verd südame suunas.
Uus!!: Arter ja Veen · Näe rohkem »
Veresoon
Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.
Uus!!: Arter ja Veresoon · Näe rohkem »
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Uus!!: Arter ja Veri · Näe rohkem »