Kiiremini kui brauser!
49 suhted: Adam Johann von Krusenstern, Ampiirstiil, Anders Torstenson, Aruküla mõisa kalmistu, Eesti mõisate loend, Euroopa Majanduspiirkond, Fassaad, Järva maakond, Järva vald, Järvamaa, Kalju Lepiku luulevõistlus, Karl Morgenstern, Karl Wilhelm von Toll, Klassitsism, Koeru, Koeru Keskkool, Koeru kihelkond, Koeru kirik, Koeru Muusikakool, Kristiina, Lennart Torstenson, Malm, Mõis, Norra, Paekivi, Parkmets, Peterburi, Portikus, Rüütlimõis, Rootsi, Saksa keel, Sokkel, Toll (aadlisuguvõsa), Võlv, 1635, 1651, 1669, 17. sajand, 1732, 1753, 1782, 1789, 1810, 1820, 1820. aastad, 1842, 19. sajand, 1919, 1920.
Adam Johann von Krusenstern
Adam Johann von Krusenstern Krusensterni suguvõsa vapp Hagudi mõisa härrastemaja – Adam Johann von Krusensterni sünnikoht Adam Johann von Krusenstern (venepäraselt Ivan Fjodorovitš Kruzenštern; Иван (Иоганн Антон) Фёдорович Крузенштерн; 19. november 1770 Hagudi mõis – 12. august 1846 Kiltsi mõis, Virumaa) oli baltisaksa päritolu Venemaa meresõitja ja admiral (1842).
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja Adam Johann von Krusenstern · Näe rohkem »
Ampiirstiil
Arc de Triomphe Pariisis. Ampiirstiili üks tuntumaid näiteid Ampiirstiil (ka ampiir; prantsuse keeles empire ˈimpeerium, keisririikˈ) on prantsuse ehituskunsti, dekoratsiooni, sisekujunduse ja moestiil, mis oli valdav umbes 1800–1830.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja Ampiirstiil · Näe rohkem »
Anders Torstenson
Anders Torstenson (2. jaanuar 1641 Stralsund – 8. november 1686 Stockholm) oli Rootsi riigimees.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja Anders Torstenson · Näe rohkem »
Aruküla mõisa kalmistu
Aruküla mõisa kalmistu kabeli eestvaade (2012) Aruküla mõisa kalmistu kabeli tagantvaade (2014) Aruküla mõisa kalmistu on kalmistu Koeru kihelkonnas Järvamaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Aruküla külas Järva vallas Järva maakonnas.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja Aruküla mõisa kalmistu · Näe rohkem »
Eesti mõisate loend
Siin on loetletud Eestis asunud mõisaid.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja Eesti mõisate loend · Näe rohkem »
Euroopa Majanduspiirkond
pisi Euroopa Majanduspiirkond (EMP) on 1994.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja Euroopa Majanduspiirkond · Näe rohkem »
Fassaad
Fassaadid Fassaadid Fassaad (prantsuse keeles façade, ladina keeles facies, nägu) on hoone esinduskülg, teistest sama hoone külgedest arhitektuurse lahenduse, kujunduselementide või muude tunnuste põhjal selgelt eristuv külg.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja Fassaad · Näe rohkem »
Järva maakond
Järva maakond ehk Järvamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja Järva maakond · Näe rohkem »
Järva vald
Järva vald on omavalitsusüksus Eestis Järva maakonnas.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja Järva vald · Näe rohkem »
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja Järvamaa · Näe rohkem »
Kalju Lepiku luulevõistlus
Kalju Lepiku luulevõistlus on luuletaja Kalju Lepiku mälestuseks alates 2003.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja Kalju Lepiku luulevõistlus · Näe rohkem »
Karl Morgenstern
Gerhard von Kügelgeni õlimaal, 1808–1809 Joseph Kriehuberi litograafia, 1828 Toomemäel Johann Karl Simon Morgenstern (28. august 1770 Magdeburg – 15. september 1852 Tartu) oli saksa keeleteadlane.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja Karl Morgenstern · Näe rohkem »
Karl Wilhelm von Toll
Krahv Karl Wilhelm von Toll Krahv Karl Wilhelm von Tolli vapp Karl Wilhelm von Toll maeti perekonna hauakabelisse Aruküla mõisas Krahv Karl Wilhelm von Toll (Карл Вильгельм Федоривич Толль, Карл Федорович Тол; 19. aprill (vkj 8. aprill) 1777 Keskvere mõis – 5. mai (vkj 23. aprill) 1842 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (jalaväekindral) ja riigimees.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja Karl Wilhelm von Toll · Näe rohkem »
Klassitsism
Klassitsism on 18.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ning avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja Klassitsism · Näe rohkem »
Koeru
Koeru kõrtsihoone Aruküla mõisa peahoone Koeru on alevik Järva maakonnas Järva vallas.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja Koeru · Näe rohkem »
Koeru Keskkool
Koeru Keskkool on 12-klassiline põhi- ja keskharidust andev õppeasutus Järvamaal Järva vallas.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja Koeru Keskkool · Näe rohkem »
Koeru kihelkond
Koeru kirik Koeru kihelkond (ka Maarja-Magdaleena kihelkond, saksa keeles St. Marien-Magdalenen, lühend Koe) oli kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja Koeru kihelkond · Näe rohkem »
Koeru kirik
Koeru kirik Koeru kirikuaia kabel Koeru Maarja Magdaleena kirik on Koeru kihelkonna kirik asukohaga Koerus.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja Koeru kirik · Näe rohkem »
Koeru Muusikakool
Aruküla mõisa härrastemaja Aruküla mõisa härrastemaja tagakülg Koeru Muusikakool on muusikakool Järva maakonnas Järva vallas Koeru alevikus.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja Koeru Muusikakool · Näe rohkem »
Kristiina
Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja Kristiina · Näe rohkem »
Lennart Torstenson
Lennart Torstensson Lennart Torstenson (17. august 1603 Forstena – 7. aprill 1651 Stockholm) oli Rootsi väejuht ja krahv.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja Lennart Torstenson · Näe rohkem »
Malm
Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja Malm · Näe rohkem »
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja Mõis · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja Norra · Näe rohkem »
Paekivi
Paekivist rannavallid Osmussaarel Paekivi ehk paas on settelise tekkega karbonaatkivimi rahvapärane nimetus.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja Paekivi · Näe rohkem »
Parkmets
Sütiste parkmets Tallinnas Parkmets (harvem kasutatud terminit metsapark) on vabakujuline park, mille haljastuseks on peamiselt kohalik (pärismaine) metsakooslus.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja Parkmets · Näe rohkem »
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja Peterburi · Näe rohkem »
Portikus
Tartu Ülikooli peahoonel on silmapaistev portikus Portikus on hoone peasissekäigu ees paiknev sammaste ja frontooniga hooneosa.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja Portikus · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja Rootsi · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sokkel
Berliini Riigipäevahoone sokkel. Kasutaja:Heinzi, 14.07.2011 Sammas soklil.Rooma foorum. Kasutaja:MM, 2005 Sokkel Soomes Sokkel (itaalia keeles zoccolo, ladina keeles socculus 'kingake', 'sandaalike') on hoone vundamendi maapealne osa, mis on sageli seinapinnast eenduv või uuemal ajal taanduv.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja Sokkel · Näe rohkem »
Toll (aadlisuguvõsa)
Toll (vene фон Толль) on aadlisugukond, mille liikmed loevad end pärinevaks Madalmaadest ning põlvnevaks Wittenbergi ülikoolis õppinud ning koos hertsog Magnusega Saaremaale saabunud kirjutajast Lucas Tollist.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja Toll (aadlisuguvõsa) · Näe rohkem »
Võlv
Silindervõlvi osad: (1) lukukivi; (2) kiilukivi; (3) selg; (4) võlvikand; (5) palend; (6) võlvi kõrgus; (7) sambavahe Võlv on kaarekujulise ristlõikega ruumiline kandetarind.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja Võlv · Näe rohkem »
1635
1635.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja 1635 · Näe rohkem »
1651
1651.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja 1651 · Näe rohkem »
1669
1669.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja 1669 · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja 17. sajand · Näe rohkem »
1732
1732.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja 1732 · Näe rohkem »
1753
1753.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja 1753 · Näe rohkem »
1782
1782.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja 1782 · Näe rohkem »
1789
1789.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja 1789 · Näe rohkem »
1810
1810.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja 1810 · Näe rohkem »
1820
1820.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja 1820 · Näe rohkem »
1820. aastad
1820.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja 1820. aastad · Näe rohkem »
1842
1842.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja 1842 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja 19. sajand · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja 1919 · Näe rohkem »
1920
1920.
Uus!!: Aruküla mõis (Koeru) ja 1920 · Näe rohkem »
