Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Aserbaidžaan ja Lõuna-Kaukaasia

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Aserbaidžaan ja Lõuna-Kaukaasia

Aserbaidžaan vs. Lõuna-Kaukaasia

Aserbaidžaani Vabariik (aserbaidžaani keeles: Azərbaycan Respublikası) on riik Lõuna-Kaukaasias Kaspia mere läänekaldal. Taga-Kaukaasia Lõuna-Kaukaasia ehk Taga-Kaukaasia on piirkond Suur-Kaukasuse mäestikust lõunas, mis hõlmab Gruusiat, Armeeniat ja Aserbaidžaani.

Sarnasusi Aserbaidžaan ja Lõuna-Kaukaasia

Aserbaidžaan ja Lõuna-Kaukaasia on 15 ühist asja (Unioonpeedia): Armeenia, Dašnaktshuthjun, Gruusia, Menševikud, Nafta, Nõukogude Liit, Sotsialistide-Revolutsionääride Partei, Suur-Kaukasus, Taga-Kaukaasia SFNV, Thbilisi, Venemaa, 19. sajand, 20. sajand, 26. mai, 28. mai.

Armeenia

Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.

Armeenia ja Aserbaidžaan · Armeenia ja Lõuna-Kaukaasia · Näe rohkem »

Dašnaktshuthjun

"Dašnaktshuthjun" (ka "Dašnaktsutjun"; õieti Armeenia Revolutsiooniline Föderatsioon või Armeenia Revolutsiooniline Liit; armeenia keeles Հայ Հեղապոխական Դաշնակծություն (Haj Heghapohhakan Dašnaktshutjun), vanas kirjaviisis Հայ Յեղապոխական Դաշնակծութիւն) on armeenlaste sotsialistlik ja rahvuslik partei, mis asutati 1890.

Aserbaidžaan ja Dašnaktshuthjun · Dašnaktshuthjun ja Lõuna-Kaukaasia · Näe rohkem »

Gruusia

Gruusia (ka Georgia; gruusia keeles საქართველო Sakharthvelo) on transkontinentaalne riik Euroopa ja Aasia piiril.

Aserbaidžaan ja Gruusia · Gruusia ja Lõuna-Kaukaasia · Näe rohkem »

Menševikud

Menševikud ehk vähemlased (vene keeles меньшевики) olid 20.

Aserbaidžaan ja Menševikud · Lõuna-Kaukaasia ja Menševikud · Näe rohkem »

Nafta

Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.

Aserbaidžaan ja Nafta · Lõuna-Kaukaasia ja Nafta · Näe rohkem »

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.

Aserbaidžaan ja Nõukogude Liit · Lõuna-Kaukaasia ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »

Sotsialistide-Revolutsionääride Partei

Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (lühend SR; vene keeles Партия социалистов-революционеров) oli 20. sajandi algupoolel Venemaa Keisririigis tegutsenud partei.

Aserbaidžaan ja Sotsialistide-Revolutsionääride Partei · Lõuna-Kaukaasia ja Sotsialistide-Revolutsionääride Partei · Näe rohkem »

Suur-Kaukasus

Kaukasus Suur-Kaukasus on mäestik Kaukaasias, osa Kaukasusest.

Aserbaidžaan ja Suur-Kaukasus · Lõuna-Kaukaasia ja Suur-Kaukasus · Näe rohkem »

Taga-Kaukaasia SFNV

Taga-Kaukaasia SNVFL (1928) Taga-Kaukaasia Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik (T-K SFNV), asutamisest 12. märtsil 1922 kuni 13. detsembrini 1922 Taga-Kaukaasia Sotsialistlike Nõukogude Vabariikide Föderatiivne Liit (T-K SNVFL) oli Nõukogude Liidu liiduvabariik, mis asus Taga-Kaukaasias ning ühendas Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaani NSV-d. Ta eksisteeris kuni 5. detsembrini 1936.

Aserbaidžaan ja Taga-Kaukaasia SFNV · Lõuna-Kaukaasia ja Taga-Kaukaasia SFNV · Näe rohkem »

Thbilisi

Thbilisi (gruusia omaladinas Tbilisi, ajaloosündmuste kontekstis ka Tiflis) on Gruusia pealinn.

Aserbaidžaan ja Thbilisi · Lõuna-Kaukaasia ja Thbilisi · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Aserbaidžaan ja Venemaa · Lõuna-Kaukaasia ja Venemaa · Näe rohkem »

19. sajand

Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

19. sajand ja Aserbaidžaan · 19. sajand ja Lõuna-Kaukaasia · Näe rohkem »

20. sajand

New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.

20. sajand ja Aserbaidžaan · 20. sajand ja Lõuna-Kaukaasia · Näe rohkem »

26. mai

26.

26. mai ja Aserbaidžaan · 26. mai ja Lõuna-Kaukaasia · Näe rohkem »

28. mai

28.

28. mai ja Aserbaidžaan · 28. mai ja Lõuna-Kaukaasia · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Aserbaidžaan ja Lõuna-Kaukaasia

Aserbaidžaan on 167 suhted, samas Lõuna-Kaukaasia 33. Kuna neil ühist 15, Jaccard indeks on 7.50% = 15 / (167 + 33).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Aserbaidžaan ja Lõuna-Kaukaasia. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »