Sarnasusi Aserbaidžaani keeled ja Mägi-Karabahh
Aserbaidžaani keeled ja Mägi-Karabahh on 14 ühist asja (Unioonpeedia): Araabia keel, Armeenia, Armeenia keel, Aserbaidžaan, Aserbaidžaani keel, Aserbaidžaanlased, Bakuu, Iraan, Mägi-Karabahh, Murre, Nõukogude Liit, Pärsia keel, Türgi keel, Vene keel.
Araabia keel
Araabia keel (اللغة العربية ehk عربي) on afroaasia keelkonna semiidi keelerühma lõunakesksemiidi keelte hulka kuuluv keel.
Araabia keel ja Aserbaidžaani keeled · Araabia keel ja Mägi-Karabahh ·
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Armeenia ja Aserbaidžaani keeled · Armeenia ja Mägi-Karabahh ·
Armeenia keel
Armeenia keel (Հայերեն լեզու hajeren lesu) on keel, mida kõnelevad armeenlased.
Armeenia keel ja Aserbaidžaani keeled · Armeenia keel ja Mägi-Karabahh ·
Aserbaidžaan
Aserbaidžaani Vabariik (aserbaidžaani keeles: Azərbaycan Respublikası) on riik Lõuna-Kaukaasias Kaspia mere läänekaldal.
Aserbaidžaan ja Aserbaidžaani keeled · Aserbaidžaan ja Mägi-Karabahh ·
Aserbaidžaani keel
pisi Aserbaidžaani keel kuulub turgi keelte hulka.
Aserbaidžaani keel ja Aserbaidžaani keeled · Aserbaidžaani keel ja Mägi-Karabahh ·
Aserbaidžaanlased
pisi Aseri tütarlapsed Aserbaidžaanlased ehk aserbaidžaanid ehk aserid (ka aserbaidžaanid; aserbaidžaani Azərbaycanlılar آذربایجانلیلار, Azərbaycan türkləri ترکهای آذربایجانی Stephan Thernstrom, Ann Orlov, Oscar Handlin. Harvard Encyclopedia of American ethnic groups. Harvard University Press, 1981, lk 171.) on aserbaidžaani keelt emakeelena kõnelev turgi rahvas.
Aserbaidžaani keeled ja Aserbaidžaanlased · Aserbaidžaanlased ja Mägi-Karabahh ·
Bakuu
Vaade Bakuule Bakuu (aserbaidžaani keeles: Bakı) on Aserbaidžaani pealinn ja suurim linn.
Aserbaidžaani keeled ja Bakuu · Bakuu ja Mägi-Karabahh ·
Iraan
Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.
Aserbaidžaani keeled ja Iraan · Iraan ja Mägi-Karabahh ·
Mägi-Karabahh
Kaardil tumedamana kujutatu on ligikaudne ala, mis oli kuni 2020. aasta sõja lõpuni armeenlaste poolt okupeeritud Aserbaidžaanis; lisaks on tähistatud endise Mägi-Karabahhi AO piirid Latšini koridor Mägi-Karabahh (aserbaidžaani keeles Dağlıq Qarabağ, armeenia keeles Լեռնային Ղարաբաղ Lernajin Gharabagh; mitteametlikult Արցախ Artshahh) on piirkond Kaukaasia Karabahhi mägismaal.
Aserbaidžaani keeled ja Mägi-Karabahh · Mägi-Karabahh ja Mägi-Karabahh ·
Murre
Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.
Aserbaidžaani keeled ja Murre · Mägi-Karabahh ja Murre ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Aserbaidžaani keeled ja Nõukogude Liit · Mägi-Karabahh ja Nõukogude Liit ·
Pärsia keel
Pärsia keel (pärsia keeles فارسی fārsī) on indoeuroopa keel, mis on Iraanis ametlik keel.
Aserbaidžaani keeled ja Pärsia keel · Mägi-Karabahh ja Pärsia keel ·
Türgi keel
Türgi keel (Türkçe) on turgi keelte oguusi rühma kuuluv keel, Türgi ametlik keel.
Aserbaidžaani keeled ja Türgi keel · Mägi-Karabahh ja Türgi keel ·
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Aserbaidžaani keeled ja Vene keel · Mägi-Karabahh ja Vene keel ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Aserbaidžaani keeled ja Mägi-Karabahh ühist
- Millised on sarnasused Aserbaidžaani keeled ja Mägi-Karabahh
Võrdlus Aserbaidžaani keeled ja Mägi-Karabahh
Aserbaidžaani keeled on 71 suhted, samas Mägi-Karabahh 73. Kuna neil ühist 14, Jaccard indeks on 9.72% = 14 / (71 + 73).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Aserbaidžaani keeled ja Mägi-Karabahh. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: