Sarnasusi Askania dünastia ja Saksimaa hertsogiriik
Askania dünastia ja Saksimaa hertsogiriik on 18 ühist asja (Unioonpeedia): Albrecht I (Saksimaa), Albrecht Karu, Bernhard III (Saksi), Billungid, Brandenburgi mark, Halberstadti piiskopkond, Heinrich Lõvi, Kristlus, Magnus (Saksi), Mark (territoorium), Otto (Ballenstedt), Otto I (Brandenburg), Saksi-Lauenburg, Saksi-Wittenberg, Saksimaa kuurvürstiriik, Vendid, Welfid, Wettinid.
Albrecht I (Saksimaa)
Albrecht-I-von-Sachsen Albrecht (ka Albert; 1170–1260), Saksi krahv aastatel 1212–1260.
Albrecht I (Saksimaa) ja Askania dünastia · Albrecht I (Saksimaa) ja Saksimaa hertsogiriik ·
Albrecht Karu
Albrechti mälestusmärk Spandau tsitadellis Albrecht Karu (saksa keeles Albrecht der Bär; u 1100 – 18. november 1170 Stendal), ka Albrecht Ballenstedtist, oli aastatel 1138–1142 Saksimaa hertsog ja aastast 1157 kuni surmani esimene Brandenburgi markkrahv (Albrecht I von Brandenburg).
Albrecht Karu ja Askania dünastia · Albrecht Karu ja Saksimaa hertsogiriik ·
Bernhard III (Saksi)
Balthasar Menciuse (Menz) puulõige aastast 1596, Bernhard hoiab oma vappi. Pealiskiri: ''Churfürst Bernhard'' (s.o. Kuurvürst Bernhard) Bernhard (u 1140 – 2. veebruar 1212) oli Askania dünastiast Saksa vürst, Anhalti ja Ballenstedti krahv ning Bernburgi isand tema isapoolse pärandi kaudu.
Askania dünastia ja Bernhard III (Saksi) · Bernhard III (Saksi) ja Saksimaa hertsogiriik ·
Billungid
Billungid on dünastia, mis valitses Saksimaa hertsogiriiki 961–1106.
Askania dünastia ja Billungid · Billungid ja Saksimaa hertsogiriik ·
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Askania dünastia ja Brandenburgi mark · Brandenburgi mark ja Saksimaa hertsogiriik ·
Halberstadti piiskopkond
Halberstadti piiskopkonna vapp Hildesheimi, Halberstadti ja Magdeburgi piiskopkonnad (lilla) umbes aastal 1250 Halberstadti piiskopkond (saksa Bistum Halberstadt) oli Rooma katoliku piiskopkond aastatel 804–1648 ja Saksa-Rooma riigi vaimulik osariik hiliskeskajast alates.
Askania dünastia ja Halberstadti piiskopkond · Halberstadti piiskopkond ja Saksimaa hertsogiriik ·
Heinrich Lõvi
Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast pärit saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).
Askania dünastia ja Heinrich Lõvi · Heinrich Lõvi ja Saksimaa hertsogiriik ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Askania dünastia ja Kristlus · Kristlus ja Saksimaa hertsogiriik ·
Magnus (Saksi)
Magnus (u. 1045 – 23. august 1106) oli Saksi hertsog aastatel 1072–1106.
Askania dünastia ja Magnus (Saksi) · Magnus (Saksi) ja Saksimaa hertsogiriik ·
Mark (territoorium)
Mark viitab piirimaaga sarnasele piiriäärsele alale, nagu Walesi margid, piirialad Inglismaa ja Walesi vahel.
Askania dünastia ja Mark (territoorium) · Mark (territoorium) ja Saksimaa hertsogiriik ·
Otto (Ballenstedt)
Ballenstedti krahv Otto hüüdnimega Otto Rikas (u. 1070 - 9. veebruar 1123) oli esimene Askania dünastiast vürst, kes kutsus ennast Anhalti krahviks, ning ta oli ka lühikest aega Saksimaa hertsog.
Askania dünastia ja Otto (Ballenstedt) · Otto (Ballenstedt) ja Saksimaa hertsogiriik ·
Otto I (Brandenburg)
Otto I monument Berliinis Otto I (u. 1128 – 8. juuli 1184) oli teine Brandenburgi markkrahv, aastast 1170 kuni oma surmani.
Askania dünastia ja Otto I (Brandenburg) · Otto I (Brandenburg) ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksi-Lauenburg
Saksi-Lauenburgi hertsogkond (14.–17. sajandini kutsuti ka Niedersachsen (Alam-Saksi)), hiljem tuntud ka kui Lauenburgi hertsogkond, oli otse keisrile alluv hertsogkond, mis eksisteeris 1296–1803 ja 1814–1876 praeguse Schleswig-Holsteini liidumaa äärmises kaguosas.
Askania dünastia ja Saksi-Lauenburg · Saksi-Lauenburg ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksi-Wittenberg
Saksi-Wittenbergi hertsogkond (sks Herzogtum Sachsen-Wittenberg) oli aastatel 1296–1356 Saksa-Rooma riigi osastisriik, mille keskus oli Wittenbergis.
Askania dünastia ja Saksi-Wittenberg · Saksi-Wittenberg ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksimaa kuurvürstiriik
Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.
Askania dünastia ja Saksimaa kuurvürstiriik · Saksimaa hertsogiriik ja Saksimaa kuurvürstiriik ·
Vendid
obodriitide asualade piirid aastal 810 Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.
Askania dünastia ja Vendid · Saksimaa hertsogiriik ja Vendid ·
Welfid
Braunschweig-Lüneburgi vapp Hohenstaufenite valdused Põhja-Euroopas 1176. aastal Welfide valdused Heinrich Lõvi ajal Welfid on Euroopa dünastia, millest on pärit olnud paljud Saksa ja Suurbritannia monarhid 11.–20.
Askania dünastia ja Welfid · Saksimaa hertsogiriik ja Welfid ·
Wettinid
Wettinid on Saksa krahvide, hertsogite, kuurvürstide ja kuningate dünastia, mis kunagi valitses tänapäeva Saksamaa liidumaade Saksimaa, Saksi-Anhalti Saksi osa ja Tüüringi ala rohkem kui 800 aastat.
Askania dünastia ja Wettinid · Saksimaa hertsogiriik ja Wettinid ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Askania dünastia ja Saksimaa hertsogiriik ühist
- Millised on sarnasused Askania dünastia ja Saksimaa hertsogiriik
Võrdlus Askania dünastia ja Saksimaa hertsogiriik
Askania dünastia on 58 suhted, samas Saksimaa hertsogiriik 249. Kuna neil ühist 18, Jaccard indeks on 5.86% = 18 / (58 + 249).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Askania dünastia ja Saksimaa hertsogiriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: