11 suhted: Algriim, Alliteratsioon, Kõnekäänd, Keeleteadus, Lause, Regivärss, Sõna, Silp, Täishäälik, Vanasõna, Värss.
Algriim
Algriim on sõnade algushäälikute kooskõla, mida kasutatakse poeetilise võttena.
Uus!!: Assonants ja Algriim · Näe rohkem »
Alliteratsioon
Alliteratsioon on sõna alguskaashääliku kordumine samas värsis või lauses, nt: "Millal maksan memme vaeva..." (rahvalaul).
Uus!!: Assonants ja Alliteratsioon · Näe rohkem »
Kõnekäänd
Kõnekäänd on fraseologismiliik, piltlik ütlus mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustamiseks.
Uus!!: Assonants ja Kõnekäänd · Näe rohkem »
Keeleteadus
Keeleteadus ehk lingvistika on humanitaarteadus ja filoloogia üks põhiharusid, mis tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga.
Uus!!: Assonants ja Keeleteadus · Näe rohkem »
Lause
Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet.
Uus!!: Assonants ja Lause · Näe rohkem »
Regivärss
Regivärss on läänemeresoomlaste vanemale rahvalaulule ehk regilaulule omane värsivorm.
Uus!!: Assonants ja Regivärss · Näe rohkem »
Sõna
Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.
Uus!!: Assonants ja Sõna · Näe rohkem »
Silp
Silp on ühest või mitmest häälikust koosnev kõneüksus.
Uus!!: Assonants ja Silp · Näe rohkem »
Täishäälik
Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.
Uus!!: Assonants ja Täishäälik · Näe rohkem »
Vanasõna
Vanasõna on üks rahvaluule žanre; lühike, terviklik, hinnanguline ja kujundlik ütlus.
Uus!!: Assonants ja Vanasõna · Näe rohkem »
Värss
Värss on luuleteose väikseim terviklik osa; kirjapildis on värss tavaliselt luuleteose rida.
Uus!!: Assonants ja Värss · Näe rohkem »